{"id":139,"date":"2024-04-04T06:11:48","date_gmt":"2024-04-04T03:11:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/granaat\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:01","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:01","slug":"granaat","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/granaat\/","title":{"rendered":"Granaadid"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\"><b>Granaatide<\/b>\u00a0(Mg, Fe, Mn)<sub>3<\/sub>Al<sub>2<\/sub>(SiO<sub>4<\/sub>)<sub>3<\/sub>\u00a0r\u00fchma kuulub terve rida erineva keemilise koostisega silikaate, mida iseloomustab tavaliselt tavaliselt\u00a0<\/font><\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kuubiline-syngoonia\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kuubiline-syngoonia\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kuubilise s\u00fcngoonia kristallkuju<\/a><font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\">. V\u00e4rvus v\u00f5ib olla v\u00e4ga varieeruv (puuduvad vaid sinised granaadid). Levinumateks granaatideks on p\u00fcroop (foto 1), almandiin (fotod 2, 3), spessartiin ning Ca-granaat grossulaar (fotod 4, 5).<\/font><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\"><b>K\u00f5vadus 6,5 \u2013 7,5<\/b><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Granaate esineb nii tard- kui ka moondekivimites.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-413\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/pyroop1a.jpg\" title=\"pyroop1a.jpg\" alt=\"pyroop\"><br><font face=\"Arial\">Foto 1. P\u00fcroop<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"110\" class=\"alignnone wp-image-414\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/granaat3a.jpg\" title=\"granaat3a.jpg\" alt=\"granaat\">\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-415\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/granaat2a.jpg\" title=\"granaat2a.jpg\" alt=\"granaat\"><br><font face=\"Arial\">Foto 2, 3. Almandiin<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"107\" class=\"alignnone wp-image-416\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/granaat1a.jpg\" title=\"granaat1a.jpg\" alt=\"granaat\">\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"115\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-417\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/granaat4a.jpg\" title=\"granaat4a.jpg\" alt=\"granaat\"><br><font face=\"Arial\">Foto 4, 5. Grossulaar<\/font>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:start\">\n\t<br><span><span style=\"color:#000000\"><span><span style=\"font-style:normal\"><span><span><span style=\"font-weight:400\"><span style=\"letter-spacing:normal\"><span><span style=\"text-transform:none\"><span><span><span><span><span>Koostanud ja fotografeerinud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Granaatide\u00a0(Mg, Fe, Mn)3Al2(SiO4)3\u00a0r\u00fchma kuulub terve rida erineva keemilise koostisega silikaate, mida iseloomustab tavaliselt tavaliselt\u00a0kuubilise s\u00fcngoonia kristallkuju. V\u00e4rvus v\u00f5ib olla v\u00e4ga varieeruv (puuduvad vaid sinised granaadid). Levinumateks granaatideks on p\u00fcroop (foto 1), almandiin (fotod 2, 3), spessartiin ning Ca-granaat grossulaar (fotod &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-139","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/139","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=139"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/139\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":702,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/139\/revisions\/702"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=139"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}