{"id":127,"date":"2024-04-04T06:11:46","date_gmt":"2024-04-04T03:11:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/liivakivi\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:03","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:03","slug":"liivakivi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/liivakivi\/","title":{"rendered":"Liivakivi"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Liivakivi<\/b>\u00a0on liiva tsementeerumisel tekkinud peenpurruline settekivim, mille teraj\u00e4medus on vastavalt 0,1 \u2013 1 mm. Tsementeeriv aine v\u00f5ib olla savi, kaltsiit, dolomiit, kips v\u00f5i rauahapend. Mineraalselt koostiselt v\u00f5ib liivakivi olla monomineraalne (kvartsliivakivi), oligomineraalne (n\u00e4iteks arkoosliivakivi, mis sisaldab kvartsi ja p\u00e4evakive) v\u00f5i pol\u00fcmineraalne. Liivakive sisaldavad k\u00f5ik geoloogilised ladekonnad, v\u00e4lja arvatud Arhaikum ja Proterosoikum. Ta moodustab ligi 20% k\u00f5igist settekivimeist.\n<\/p>\n<p>\n\tEestis on liivakivi Kambriumi ja Devoni setendina laialt levinud (fotod 1, 2).\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"90\" class=\"alignnone wp-image-388\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/liivak2a.jpg\" title=\"liivak2a.jpg\" alt=\"liivak2\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"117\" class=\"alignnone wp-image-389\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/liivak1a.jpg\" title=\"liivak1a.jpg\" alt=\"liivak1\"><br>Foto 1, 2. Aruk\u00fcla lademe (Devon) liivakivi Tartus Kalmistu paljandis<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Liivakivi\u00a0on liiva tsementeerumisel tekkinud peenpurruline settekivim, mille teraj\u00e4medus on vastavalt 0,1 \u2013 1 mm. Tsementeeriv aine v\u00f5ib olla savi, kaltsiit, dolomiit, kips v\u00f5i rauahapend. Mineraalselt koostiselt v\u00f5ib liivakivi olla monomineraalne (kvartsliivakivi), oligomineraalne (n\u00e4iteks arkoosliivakivi, mis sisaldab kvartsi ja p\u00e4evakive) v\u00f5i &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-127","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/127","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=127"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/127\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":731,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/127\/revisions\/731"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=127"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}