{"id":121,"date":"2024-04-04T06:11:46","date_gmt":"2024-04-04T03:11:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/tihedus\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:02","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:02","slug":"tihedus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/tihedus\/","title":{"rendered":"Tihedus"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Mineraali tiheduse<\/b>\u00a0all m\u00f5istetakse mineraali massi \u00fchiku suhet ja ruumala \u00fchikusse (kg\/m3). P\u00fcsiva koostise puhul k\u00f5igub see v\u00e4he, mist\u00f5ttu tihedus on mineraalile oluline diagnostiline tunnus. Enamike mittemetalse l\u00e4ikega mineraalide tihedus on 2 \u2013 3,5 vahemikus, metalse l\u00e4ikega mineraalidesl t\u00f5useb see \u00fcle 4,5, plaatina \u00fchenditel aga isegi \u00fcle 20. Kiire ja suhteliselt t\u00e4pne tiheduse m\u00e4\u00e4ramise meetod on niinimetatud\u00a0<b>raskete vedelike meetod<\/b>, mille puhul tehakse kindlaks mineraali suhteline tihedus suure tihedusega vedeliku (n\u00e4iteks bromoformi 2,89) suhtes.\n<\/p>\n<p>\n\tKivi asetatakse\u00a0<b>raskesse vedelikku<\/b>, mille tihedus on teada. Kui kivi j\u00e4\u00e4b pinnale ujuma, on selle tihedus v\u00e4iksem, kui vajub p\u00f5hja, siis on tihedus suurem kui vedelikul. Sobivalt valitud raskete vedelike abil saab kindlaks teha v\u00e4ga erineva tihedusega kive. Meetodi kasutamist piiravad vaid mineraalide lahustuvus ja poorsus.\n<\/p>\n<p>\n\t<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"480\" height=\"349\" class=\"alignnone wp-image-383\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/tihedus.jpg\" title=\"tihedus.jpg\" alt=\"tihedus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/tihedus.jpg 480w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/tihedus-300x218.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 480px) 100vw, 480px\"><br>Skeem 1. Tiheduse m\u00e4\u00e4ramine raskete vedelike meetodil (bromoformi tihedus on 2,89 g\/cm3): 1 \u2013 kvarts (tihedus = 2,65 g\/cm3), 2 \u2013 smaragd (2,7-2,8 g\/cm3), 3 \u2013 danburiit, 4 \u2013 teemant (3.5 g\/cm3), 5 \u2013 rubiin (4 g\/cm3)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mineraali tiheduse\u00a0all m\u00f5istetakse mineraali massi \u00fchiku suhet ja ruumala \u00fchikusse (kg\/m3). P\u00fcsiva koostise puhul k\u00f5igub see v\u00e4he, mist\u00f5ttu tihedus on mineraalile oluline diagnostiline tunnus. Enamike mittemetalse l\u00e4ikega mineraalide tihedus on 2 \u2013 3,5 vahemikus, metalse l\u00e4ikega mineraalidesl t\u00f5useb see \u00fcle &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-121","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/121","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=121"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/121\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":725,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/121\/revisions\/725"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=121"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}