{"id":119,"date":"2024-04-04T06:11:46","date_gmt":"2024-04-04T03:11:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/pyrokseenid\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:02","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:02","slug":"pyrokseenid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/pyrokseenid\/","title":{"rendered":"P\u00fcrokseenid"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\"><b>P\u00fcrokseenid<\/b>\u00a0on kaltsiumi, magneesiumi ja raua silikaadid.\u00a0<b>Augiit<\/b>\u00a0(Ca, Na (Mg, Fe, Al)[(Si, Al)<sub>2<\/sub>O<sub>6<\/sub>]) on laialdaselt levinud p\u00fcrokseen, mida leidub rohkesti sellistes tardkivimites nagu\u00a0<\/font><\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/gabro\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/gabro\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">gabro<\/a><font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\">\u00a0ja\u00a0<\/font><\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/basalt\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/basalt\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">basalt<\/a><font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\">. Augiidi kristallid on l\u00fchiprismalised (foto 1), kaheksakandilise ristl\u00f5ikega, rohekasmustad v\u00f5i pruunid. Porsunud pinnal esineb roostene kirme. Kriipsu v\u00e4rvus hele, hallikasroheline. L\u00e4ige klaasjas. Esineb paljudes tard- ja moondekivimites.<\/font><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">V\u00e4hemtuntud p\u00fcrokseenid on\u00a0<b>diopsiid<\/b>\u00a0(foto 2) ja enstatiit, mida leidub gabros, p\u00fcrokseniidis ja peridotiidis.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\"><b>K\u00f5vadus 6,5<\/b><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"112\" class=\"alignnone wp-image-380\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/augiit1a.jpg\" title=\"augiit1a.jpg\" alt=\"augiit\"><br><font face=\"Arial\">Foto 1. Augiit<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"105\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-381\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/diopsiid1a.jpg\" title=\"diopsiid1a.jpg\" alt=\"diopsiid\"><br><font face=\"Arial\">Foto 2. Diopsiid<\/font>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:start\">\n\t<br><span><span style=\"color:#000000\"><span><span style=\"font-style:normal\"><span><span><span style=\"font-weight:400\"><span style=\"letter-spacing:normal\"><span><span style=\"text-transform:none\"><span><span><span><span><span>Koostanud ja fotografeerinud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00fcrokseenid\u00a0on kaltsiumi, magneesiumi ja raua silikaadid.\u00a0Augiit\u00a0(Ca, Na (Mg, Fe, Al)[(Si, Al)2O6]) on laialdaselt levinud p\u00fcrokseen, mida leidub rohkesti sellistes tardkivimites nagu\u00a0gabro\u00a0ja\u00a0basalt. Augiidi kristallid on l\u00fchiprismalised (foto 1), kaheksakandilise ristl\u00f5ikega, rohekasmustad v\u00f5i pruunid. Porsunud pinnal esineb roostene kirme. Kriipsu v\u00e4rvus hele, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-119","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":723,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119\/revisions\/723"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}