{"id":118,"date":"2024-04-04T06:11:46","date_gmt":"2024-04-04T03:11:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kqvadus\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:02","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:02","slug":"kqvadus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/kqvadus\/","title":{"rendered":"K\u00f5vadus"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\"><b>K\u00f5vadus<\/b>\u00a0on kivi vastupanuv\u00f5ime deformeeriva j\u00f5u suhtes. K\u00f5vadus s\u00f5ltub mineraali struktuuri ja keemilise sideme t\u00fc\u00fcbist. Tugeva keemilise sidemega mineraalide k\u00f5vadus on suurem kui n\u00f5rga keemilise sidemega mineraalidel. Eristatakse f\u00fc\u00fcsikalise suurusena v\u00e4ljendatud absoluutset ehk mikrok\u00f5vadust (kg\/mm2 \u2013 skeem 1) ja \u00fche mineraali teist deformeeriva toime kaudu v\u00e4ljendatud suhtelist k\u00f5vadust (skeem 2). Suhtelise k\u00f5vaduse skaaladest on tuntuim\u00a0<b>Mohsi<\/b>\u00a0skaala.<\/font><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Austria mineraloog Fr. Mohs koostas 1812. aastal\u00a0<b>etalonmineraalide<\/b>\u00a0skaala, mis on sellest ajast ka juba kasutusel, kuigi nagu skeemilt 1 n\u00e4ha, on selle skaala jaotused v\u00e4ga erineva absoluutse k\u00f5vaduse v\u00e4\u00e4rtusega. V\u00e4litingimustes v\u00f5ib kasutada k\u00e4ep\u00e4raseid abivahendeid, millsuhteline k\u00f5vadus on: s\u00f5rmek\u00fc\u00fcs 2 \u2013 2,5, vaskm\u00fcnt 3 \u2013 4, raudnael 4 \u2013 4,5, aknaklaas 5, noatera 6 \u2013 7.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"480\" height=\"360\" class=\"alignnone wp-image-378\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/mohn.jpg\" title=\"mohn.jpg\" alt=\"Mohsi skaala\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/mohn.jpg 480w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/mohn-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 480px) 100vw, 480px\"><br><font face=\"Arial\">Skeem 1. Mohsi skaala ja etalonmineraalide absoluutne ehk mikrok\u00f5vadus<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"391\" height=\"736\" class=\"alignnone wp-image-379\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/mohs1.jpg\" title=\"mohs1.jpg\" alt=\"Mohsi skaala\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/mohs1.jpg 391w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/431\/mohs1-159x300.jpg 159w\" sizes=\"auto, (max-width: 391px) 100vw, 391px\"><br><font face=\"Arial\">Skeem 2. Mohsi suhtelise k\u00f5vaduse skaala<\/font>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:start\">\n\t<br><span><span style=\"color:#000000\"><span><span style=\"font-style:normal\"><span><span><span style=\"font-weight:400\"><span style=\"letter-spacing:normal\"><span><span style=\"text-transform:none\"><span><span><span><span><span>Koostanud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5vadus\u00a0on kivi vastupanuv\u00f5ime deformeeriva j\u00f5u suhtes. K\u00f5vadus s\u00f5ltub mineraali struktuuri ja keemilise sideme t\u00fc\u00fcbist. Tugeva keemilise sidemega mineraalide k\u00f5vadus on suurem kui n\u00f5rga keemilise sidemega mineraalidel. Eristatakse f\u00fc\u00fcsikalise suurusena v\u00e4ljendatud absoluutset ehk mikrok\u00f5vadust (kg\/mm2 \u2013 skeem 1) ja \u00fche mineraali &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-118","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/118","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=118"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/118\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":722,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/118\/revisions\/722"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=118"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}