{"id":4,"date":"2024-04-04T04:46:38","date_gmt":"2024-04-04T01:46:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/microlab\/uurimisteemad\/"},"modified":"2024-04-04T04:46:40","modified_gmt":"2024-04-04T01:46:40","slug":"uurimisteemad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/microlab\/uurimisteemad\/","title":{"rendered":"Uurimisteemad"},"content":{"rendered":"<h2 id=\"page-title\">\n\tMagistri- ja bakalaureuset\u00f6\u00f6 teemasid keskkonnatehnoloogia erialal<br>\n<\/h2>\n<h4>\n\t\u00a0<br>\n<\/h4>\n<h4>\n\t<b>\u00d5lireostustele reageerimise kompleksmeete m\u00f5ju mere mikroobikooslusele k\u00fclmas kliimas<\/b><br>\n<\/h4>\n<p>\n\tTeema\u00a0on osa suuremast Horisont 2020 projektist, milles anal\u00fc\u00fcsitakse ja arendatakse tervikmeetmeid reageerimaks \u00f5lireostustele Arktilistes meredes (Atlandi Ookeani p\u00f5hjaosa, Gr\u00f6\u00f6nimaa l\u00e4histel kui ka L\u00e4\u00e4nemeres).\u00a0Projekti k\u00e4igus uuritakse hajunud v\u00f5i kemikaalidega hajutatud \u00f5li, kohapealsel \u00f5li p\u00f5letamisel tekkinud j\u00e4\u00e4kide ning kokku kogumata j\u00e4\u00e4nud \u00f5li m\u00f5ju mere mikroobikoosluse liigilisele koosseisule. Laborikatsetes m\u00e4\u00e4ratakse \u00f5li biolagunemise kiirus merevees ja setetes ning hinnatakse keskkonnaparameetrite m\u00f5ju biolagunemise protsessile. Projektis rakendatakse Arktiliste merede mikroobikoolsuse liigilise koosseisu ja funktsionaalse v\u00f5imekuse kirjeldamiseks uue p\u00f5lvkonna j\u00e4rjestamise tehnoloogiad sh amplikoni p\u00f5hist ja metagenoomide j\u00e4rjestamist. Saadud materjali ja avalikult k\u00e4ttesaadavate j\u00e4rjestuste andmestike bioinformaatilise anal\u00fc\u00fcsi tulemusel iseloomustatakse peamisi \u00f5li biolagundavaid k\u00fclmade merede mikroobi liike ja nende \u00f5li lagundamise metaboolseid radasid.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\t<b>Vabaveelised tehism\u00e4rgalad p\u00f5llumajandusega seotud hajureostuse v\u00e4hendamiseks<\/b><br>\n<\/h4>\n<p>\n\tProjekti eesm\u00e4rk on uurida vabaveelise tehism\u00e4rgala toimimist Eesti oludes pinnaveest l\u00e4mmastiku ja fosfori eemaldamisel.\u00a0Uurimist\u00f6\u00f6 sisaldab v\u00e4lit\u00f6id, laborit\u00f6\u00f6d kui ka andmeanal\u00fc\u00fcsi arvutis.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\t<b>Erinevate reoveepuhastustehnoloogiatega seotud antibiootikumiresistentuse levik keskkonda<\/b><br>\n<\/h4>\n<p>\n\tUurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks uurida antibiootikumiresistentuse kujunemist reoveepuhasti mikroobikoosluses ja antibiootikumidele resistentsust kodeerivate geenide levikut keskkonda reoveepuhastitest.\u00a0Uurimist\u00f6\u00f6 sisaldab laborit\u00f6\u00f6d kui ka andmeanal\u00fc\u00fcsi arvutis.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h4>\n\t<b>Metagenoomil p\u00f5hinev mikroobikoosluse ja biogeokeemiliste ringete uurimine looduslikes ja tehism\u00e4rgalades<\/b><br>\n<\/h4>\n<p>\n\tT\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on uurida ja v\u00f5rrelda s\u00fcsiniku\u2013 ja l\u00e4mmastiku ringega seotud mikroorganisme looduslikes\u2013 ja tehism\u00e4rgalades kasutades uue p\u00f5lvkonna j\u00e4rjestamistehnoloogia abil saadud mikroobide DNA informatsiooni (metagenoomi). T\u00f6\u00f6 eeldab huvi bioinformaatika ja programmeerimise vastu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Magistri- ja bakalaureuset\u00f6\u00f6 teemasid keskkonnatehnoloogia erialal \u00a0 \u00d5lireostustele reageerimise kompleksmeete m\u00f5ju mere mikroobikooslusele k\u00fclmas kliimas Teema\u00a0on osa suuremast Horisont 2020 projektist, milles anal\u00fc\u00fcsitakse ja arendatakse tervikmeetmeid reageerimaks \u00f5lireostustele Arktilistes meredes (Atlandi Ookeani p\u00f5hjaosa, Gr\u00f6\u00f6nimaa l\u00e4histel kui ka L\u00e4\u00e4nemeres).\u00a0Projekti k\u00e4igus uuritakse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":176,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/microlab\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/microlab\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/microlab\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/microlab\/wp-json\/wp\/v2\/users\/176"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/microlab\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/microlab\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/microlab\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/19"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/microlab\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}