![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/916\/IDkaardileVeismann-150x150.jpg\")
\n\t\t\t\tAnn Veismann<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\tAnn Veismann on Tartu \u00dclikooli \u00fcldkeeleteaduse kaasprofessor. Tema taust uurijana on kognitiivne ja funktsionaalne keeleteadus, t\u00e4psemad huvid on grammatiliste s\u00f5nade (kaass\u00f5nad, abim\u00e4\u00e4rs\u00f5nad) t\u00e4hendus ja kasutus, samuti laiemalt grammatika ja semantika seosed. Veel on ta uurinud eesti keele aja- ja ruumiv\u00e4ljendeid, kasutades m\u00f5istemetafooride teooriat, ruumiv\u00e4ljendite uurimuse taustaks on olnud ruumis orienteerumise tausts\u00fcsteemid ja nende v\u00e4ljendus eri keeltes. Lisaks kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele korpusuuringutele on Ann huvitatud ka katseliste meetodite rakendamisest keeleteaduses.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tann.veismann@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n\t\n\t\t\t\t\t![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/916\/thumbnail_ene_munchenis_headshot-1-150x150.jpg\")
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\tEne Vainik<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\tEne Vainik on Eesti Keele Instituudi juhtivteadur ja kognitiivne keeleteadlane, keda huvitab \u00fchisala keele ning ps\u00fchholoogia vahel. Ta on uurinud emotsioonis\u00f5navara, tunnete v\u00e4ljendamist tekstides, hinnangulist enesev\u00e4ljendust, kujundlikku keelekasutust, s\u00f5naassotsiatsioone. Ta on tegelenud ka s\u00f5naliikide ja konstruktsioonide anal\u00fc\u00fcsiga leksikograafilisest vaatenurgast. Ta kaitses doktorikraadi Tartu \u00dclikoolis 2004. aastal t\u00f6\u00f6ga Lexical knowledge of emotions: the structure, variability and semantics of the Estonian emotion vocabulary, populaarteaduslik raamat Eesti tunded. S\u00f5naportreed (2016) k\u00e4sitleb eestlaste emotsioonis\u00f5navara. Vainik oli esimesi Eestis, kes tutvustas kognitiivse grammatika l\u00e4henemist (artiklisari \u201cGenereerib inimene, mitte grammatika\u201d ajakirjas Keel ja Kirjandus (1992); \u201cEesti v\u00e4liskohak\u00e4\u00e4nded kognitiivse grammatika vaatenurgast\u201d(1995)) ning on t\u00f5lkinud eesti keelde Lakoffi ja Johnsoni Metaphors We Live By (1980; eesti keeles 2011). Ta on liige Eesti Kognitiivse Keeleteaduse \u00dchingus, Rakenduslingvistika \u00dchingus ja Emakeele Seltsis.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n
\n\t\n\t\t\t\t\t![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/916\/Piia-pilt-150x150.jpg\")
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\tPiia Taremaa<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\tPiia Taremaa on Tartu \u00dclikooli \u00fcldkeeleteaduse teadur, kelle uurimist\u00f6\u00f6 keskendub keele ja kognitsiooni seostele. Eriti huvitab teda liikumise ja ruumi v\u00e4ljendamine keeles (sh metafoorides) ning t\u00e4henduse ja morfos\u00fcntaksi omavaheline p\u00f5imumine. Oma t\u00f6\u00f6s rakendab ta andmep\u00f5hiseid meetodeid, \u00fchendades kvalitatiivse ja kvantitatiivse anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n
\n\t\n\t\t\t\t\t![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/916\/Marge-Bergamo-petite-150x150.jpg\")
\n\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\tMarge K\u00e4sper<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\tMarge K\u00e4sper on Tartu \u00fclikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi prantsuse keele lektor. Oma teadust\u00f6\u00f6s keskendub ta kontrastiivsele keeleteadusele ja keelelis-sotsiaalsele diskursuseanal\u00fc\u00fcsile, kombineerides korpuslingvistika ja leksikomeetria vahendeid kvalitatiivse sotsio-kognitiivse diskursusanal\u00fc\u00fcsiga. Tema uurimisteemadeks on olnud akadeemiline diskursus, afektid ja agentsus kriisidiskursustes, kaugt\u00f6\u00f6 ja tehisintellekti kujutamine meedias jpm. Metafoorid on Marge jaoks oluline kontseptuaalne raamistik uurimaks keeles v\u00e4ljenduvaid sotsiaal-kultuurilisi m\u00f5ttemustreid ehk eeldiskursusi.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":22,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-40","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/users\/22"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40"}],"version-history":[{"count":23,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":152,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions\/152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Ann Veismann on Tartu \u00dclikooli \u00fcldkeeleteaduse kaasprofessor. Tema taust uurijana on kognitiivne ja funktsionaalne keeleteadus, t\u00e4psemad huvid on grammatiliste s\u00f5nade (kaass\u00f5nad, abim\u00e4\u00e4rs\u00f5nad) t\u00e4hendus ja kasutus, samuti laiemalt grammatika ja semantika seosed. Veel on ta uurinud eesti keele aja- ja ruumiv\u00e4ljendeid, kasutades m\u00f5istemetafooride teooriat, ruumiv\u00e4ljendite uurimuse taustaks on olnud ruumis orienteerumise tausts\u00fcsteemid ja nende v\u00e4ljendus eri keeltes. Lisaks kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele korpusuuringutele on Ann huvitatud ka katseliste meetodite rakendamisest keeleteaduses.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tann.veismann@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n Ene Vainik on Eesti Keele Instituudi juhtivteadur ja kognitiivne keeleteadlane, keda huvitab \u00fchisala keele ning ps\u00fchholoogia vahel. Ta on uurinud emotsioonis\u00f5navara, tunnete v\u00e4ljendamist tekstides, hinnangulist enesev\u00e4ljendust, kujundlikku keelekasutust, s\u00f5naassotsiatsioone. Ta on tegelenud ka s\u00f5naliikide ja konstruktsioonide anal\u00fc\u00fcsiga leksikograafilisest vaatenurgast. Ta kaitses doktorikraadi Tartu \u00dclikoolis 2004. aastal t\u00f6\u00f6ga Lexical knowledge of emotions: the structure, variability and semantics of the Estonian emotion vocabulary, populaarteaduslik raamat Eesti tunded. S\u00f5naportreed (2016) k\u00e4sitleb eestlaste emotsioonis\u00f5navara. Vainik oli esimesi Eestis, kes tutvustas kognitiivse grammatika l\u00e4henemist (artiklisari \u201cGenereerib inimene, mitte grammatika\u201d ajakirjas Keel ja Kirjandus (1992); \u201cEesti v\u00e4liskohak\u00e4\u00e4nded kognitiivse grammatika vaatenurgast\u201d(1995)) ning on t\u00f5lkinud eesti keelde Lakoffi ja Johnsoni Metaphors We Live By (1980; eesti keeles 2011). Ta on liige Eesti Kognitiivse Keeleteaduse \u00dchingus, Rakenduslingvistika \u00dchingus ja Emakeele Seltsis.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n Piia Taremaa on Tartu \u00dclikooli \u00fcldkeeleteaduse teadur, kelle uurimist\u00f6\u00f6 keskendub keele ja kognitsiooni seostele. Eriti huvitab teda liikumise ja ruumi v\u00e4ljendamine keeles (sh metafoorides) ning t\u00e4henduse ja morfos\u00fcntaksi omavaheline p\u00f5imumine. Oma t\u00f6\u00f6s rakendab ta andmep\u00f5hiseid meetodeid, \u00fchendades kvalitatiivse ja kvantitatiivse anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n Marge K\u00e4sper on Tartu \u00fclikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi prantsuse keele lektor. Oma teadust\u00f6\u00f6s keskendub ta kontrastiivsele keeleteadusele ja keelelis-sotsiaalsele diskursuseanal\u00fc\u00fcsile, kombineerides korpuslingvistika ja leksikomeetria vahendeid kvalitatiivse sotsio-kognitiivse diskursusanal\u00fc\u00fcsiga. Tema uurimisteemadeks on olnud akadeemiline diskursus, afektid ja agentsus kriisidiskursustes, kaugt\u00f6\u00f6 ja tehisintellekti kujutamine meedias jpm. Metafoorid on Marge jaoks oluline kontseptuaalne raamistik uurimaks keeles v\u00e4ljenduvaid sotsiaal-kultuurilisi m\u00f5ttemustreid ehk eeldiskursusi.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":22,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-40","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/users\/22"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40"}],"version-history":[{"count":23,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":152,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions\/152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/metafest\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n\t\t\t\tEne Vainik<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\tPiia Taremaa<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\tMarge K\u00e4sper<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t