Tööpaketid

 

WP1 Projektijuhtimine

Projekti peapartner on Eesti mereinstituudi merebioloogia uurimisrühm. Igapäevast projektitööd ja aruannete koostamist koordineerib projekti konsortsiumi juht Georg Martin ja projektijuht Kristina Tiivel.

 

WP2 Innovaatilised tehnilised lahendused

Selles tööpaketis arendatakse ja testitakse erinevaid uuenduslikke merekeskkonna seire- ja seisundi hindamise meetodeid.

  • teostatakse veesamba elupaikade uuringuid innovaatiliste tehniliste vahenditega, mis võimaldavad saada elupaikade iseloomulikest parameetritest 3D pildi (TalTech Meresüsteemide Instituut, TÜ Eesti mereinstituut)
  • teostatakse merepõhja geoloogilisi uuringuid akustiliste meetoditega (TalTech Geoloogiainstituut)
  • kaardistatakse kalade kudealasid kombineerides otoliitide mikrokeemia, kaugseire ja masinõppe meetodeid (TÜ Eesti mereisntituut)
  • kohandatakse keskkonna DNA-l (eDNA) põhinev metoodika võõrliikide varajaseks avastamiseks Läänemeres (EMÜ vesiviljeluse õppetool)
  • hinnatakse kudevate kalade arvukust erinevate DNA põhiste meetoditega (EMÜ vesiviljeluse õppetool, TÜ Eesti mereinstituut)

 

WP3 Mere loodusväärtused ja nende seisund pilootaladel

Selles tööpaketis hinnatakse WP2 raames välja töötatud uuenduslikke meetodite rakendatavust põhjakoosluste ja elupaigatüüpide struktuuri, ruumilise jaotumise, suuruse, funktsiooni ja keskkonnaseisundi hindamisel. Koostatakse soovitused ja ettepanekud kaasaegsete mereuuringute meetodite edasise kasutuspotentsiaali kohta. See hõlmab muuhulgas katsetatud meetodite rakendamisel ilmnenud eeliste ja puuduste hindamist Läänemere tingimustes. Võrreldakse meetodeid hetkel riiklikus seires kasutusel olevatega. Koostöös WP5ga tehakse ettepanekud uute mereseire meetodite rakendamiseks riiklikus keskkonnaseire programmis.

 

WP4 Survetegurite kumulatiivsed mõjud loodusväärtustele

Käesoleva tööpaketi käigus töötatakse välja metoodika, mis võimaldab hinnata erinevate survetegurite kumulatiivset mõju Eesti mereala loodusväärtustele. Loodusväärtustest käsitletakse selliseid keskkonnaandmeid, millel on püsiv asukoht ning mida kasutatakse merestrateegia raamdirektiivi tunnuste indikaatorite loomisel. Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise alustalaks on faktilistele andmetele toetuv mõjumaatriks, milles kirjeldatakse matemaatilisi seoseid erinevate inimkasutuste intensiivsuse ja keskkonnamõju ulatuse vahel. Leitud seosed võtavad arvesse piirkondlikku elustiku iseloomu. Kasutatud metoodika võimaldab mõjude kombineerumist summeerumise, kompenseerimise ja muude vastastikmõjude kaudu. Loodav kumulatiivse mõjude hindamise metoodiline raamistik on dünaamiliselt täiendatav, seda nii alusandmete kihtide osas kui ka inimkasutuse interaktiivsete mõjude maatriksi osas. Loodud metoodikat testitakse erinevate ruumiliste modelleerimisülesannete läbiviimisel, kus hinnatakse olulisemate inimtegevuste kumulatiivset mõju valitud loodusväärtustele sh. kalade koelmualade seisundile tänapäevaste ja tuleviku keskkonnatingimuste juures. Kumulatiivsete mõjude hindamise metoodika võimaldab erinevatel huvirühmadel läbi mängida erinevaid ruumieralduse stsenaariume ning hinnata eri stsenaariumite potentsiaalse keskkonnamõju ulatust.

WP3 ja WP4 töid teostavad  TÜ Eesti mereinstituudi erinevad töörühmad. 

 

WP5 Seirealased  ja kaitsekorralduslikud soovitused

Eelnevate tegevuste käigus kogutud andmete ja muu info põhjal koostatakse antud tööpaketi raames ettepanekud käesoleva mereseire programmi muutmiseks ja täiendamiseks. Tööpaketiga on seotud kõik projekti partnerid. Lisaks on kogutud materjal teaduspõhiseks aluseks ja sisendiks mitmete poliitikadokumentide väljatöötamisel:

  • mereala planeering
  • veemajanduskavad
  • merestrateegia
  • keskkonnaseisundi hindamine
  • kalapüügi korraldamine jmt.

 

Sõltuvalt läbiviidavate uuringute tulemustest ehk tuvastatud loodusväärtustest koostatakse teaduslikult põhjendatud ettepanekud aktuaalsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks:

  • merekaitsealade piiride määramine
  • soovitused meretuuleparkide ja vesiviljeluseks sobivate ja ebasobivate asukohtade osas
  • ohutuks veeliikluseks,
  • perspektiivsete geoloogiliste uuringute asukohtadeks jne.