Liikumine ja paigalseis

Me saame enda või mingi eseme liikumist või paigal seismist kindlaks määrata selle järgi, kas meie või vaadeldav ese liigub millegi või kellegi suhtes. Kui me sõidame rongiga ühtlasel kiirusel, siis kõik esemed, mis meil rongis kaasas, on meie suhtes paigal ja ei muuda oma asukohta rongis. Samas rong ja kõik rongis olevad esemed-inimesed liiguvad maapinna suhtes. Kui panna ühtlasel kiirusega sõitvas rongis või bussis või lennukis silmad kinni, siis tundub, nagu me ei liigukski, vaid oleks paigal. Kui oleme lennukis ja lennuk stardib ning tõuseb õhku, siis me ka silmad kinni pannes tunneme, et liigume. Millest tuleneb selline erinevus liikumise tunnetamisel?

Mis on paigalseismine? Kui istuda tugitooli ja vaadata televiisorit, siis tundub, et me oleme täiesti paigal ja mingit liikumist ei toimu: me oleme televiisori, toa ja maapinna suhtes paigal. Samas Maa pöörleb ümber oma telje ning tiirleb ümber Päikese kiirusega umbes 30 kilomeetrit sekundis. Samal ajal liigub ka Päikesesüsteem ümber Galaktika keskpunkti kiirusega 250 kilomeetrit sekundis. Koos Maaga liigume ka meie. See on väga suur kiirus. Huvitav, miks me ei tunne, et nii kiiresti liigume?

Liikumise suhtelisus

Liikumine on suhteline - alati saame kiirust mõõta mingi objekti suhtes. Universumis pole ühtki objekti, mis seisaks täiesti paigal ja mille suhtes saaksime leida kehade tõelised kiirused. Seepärast peab kiirust mõõtes kõigepealt paika panema objekti, mille suhtes me kiirust mõõdame. Kui vaja auto või jalgratta kiirust määrata, siis saab teha seda maapinna suhtes. Kui mõõta lennuki kiirust, siis läheb juba veidi keerulisemaks maakera pöörlemise tõttu: seepärast mõõdetakse lennuki kiirust ka õhumassi suhtes. Tänapäeval on võimalik maapinna suhtes liikumist mõõta satelliitide abil (GPS).

Liikumise liigid

Liikumisel on mitmeid erinevaid liike. Näiteks saab liikumist liigitada selle järgi, kuidas muutub liikuva keha asukoht ruumis ning millise kujuga on selle keha liikumise trajektoor:

  • kulgev liikumine
    • sirgjooneline (näiteks püssist tulistatud kuul)
    • kõverjooneline (näiteks auto liikumine mööda looklevat maanteed)
  • pöörlev liikumine (näiteks vurri pöörlemine)
  • võnkumine (näiteks kiikumine kiigel)
  • ringliikumine (näiteks Kuu tiirlemine ümber Maa)

Liikumine võib olla ka kombinatsioon erinevatest liikumistest - piljardikuul liigub üheaegselt nii kulgevalt kui ka pöörlevalt. Samuti võib ka näiteks kiikuv laps ennast kiikumisel pöörlema panna - siis toimub üheaegselt võnkumine ja pöörlemine.

Liikumist saab liigitada ka selle järgi, kas on tegemist liikumisega ühtlasel kiirusel või kui kiirus pidevalt muutub:

  • ühtlane liikumine
  • mitteühtlane liikumine
    • kiirenev liikumine (näiteks lennuki hoovõtt stardirajal)
    • aeglustuv liikumine (näiteks auto pidurdamine tänaval)
Allikad ja lisalugemist
Animatsiooni autor: Ly Sõõrd