Isiklik digihügieen

Isiklik digihügieen: enda digitaalse identiteedi, privaatsuse, isikuandmete, seadmete jmt kaitse

Digitaalsete kommunikatsiooni- ja koostöökanalite kasutamise kasvuga kaasnevad nende väär- ja liigkasutuse riskid. Nende maandamiseks on oluline, et meditsiinivaldkonna ülikoolilõpetaja:

  • on läbi mõelnud (personaalse) digihügieeni isikliku tähenduse ning mida see praktikas tähendab;
  • teab, millist mõju avaldab digivahendite liigkasutamine ja oskab sellest hoiduda.
  • oskab kujundada ja vastavalt vajadusele kasutada ja kaitsta oma digitaalset identiteeti/identiteete;
  • teab, miks ja kuidas digiseadmeid kaitsta ning ajakohastab oma turvastrateegiaid: oskab analüüsida ohte ja riske ning käsitleda nende maandamist nii üldkasutatavate kui erialaspetsiifiliste seadmete kasutamisel.
  • oskab ära tunda digisõltuvust, tunneb seda vähendavaid ning preventatiivsed meetmeid ning oskab neid rakendada;
  • tunneb ja oskab rakendada vahendeid ja meetodeid, mis aitavad muuta digivahendite kasutamist vähem kahjulikuks.

 

PÄDEVUSE KUJUNDAMINE TÜ MV ÕPPEKAVADES

Arstiteadus

Oskab kujundada oma digitaalse töökeskkonda ja töörütmi efektiivselt ning ohutult. Teab netisõltuvuse tunnuseid, profülaktika ja ravi põhimõtteid.

Hambaarstiteadus

Oskab tööaega planeerida kasutades arvutit ja nutiseadmeid vastavalt vajadusele (Professionaalne areng I)4.1. Seadmete kaitsmine. õpilane rakendab ohutus- ja turvameetmeid, et vältida füüsilisi ning virtuaalseid riske.Oskab näha ja ära tunda digisõltuvusele viitavat käitumist (loomisel)
Teab digiseadmete liigkasutamisest tulenevaid ohtusid ning mõju tervisele
4.2. isikuandmete kaitsmine
Isikuandmete kaitsmine – üliõpilane arvestab digitegevustes teiste inimeste privaatsust ja ühiseid kasutustingimusi ning kaitseb oma isikuandmeid ja ennast veebipettuste, ohtude ning küberkiusamise eest.
Oskab kasutada Kliinikumi digitaalset haiguslugu ja Eesti Pildipanka
Kliinilises tööd on oluline patsientide isikuandmete turvalisus.
4.3. tervise kaitsmine
Üliõpilane väldib digitehnoloogia ja digitaalse info kasutamisest tulenevaid terviseriske.
4.4. Keskkonna kaitsmine – Üliõpilane teadvustab digitehnoloogia mõju keskkonnale.
5.1. Tehniliste probleemide lahendamine.
Üliõpilane teeb veaotsinguga kindlaks tehnilised probleemid ning leiab võimalikud lahendused (veaotsingust kuni komplekssemate probleemideni).
5.2. Vajaduste väljaselgitamine ja neile tehnoloogiliste lahenduste leidmine.
Üliõpilane valib ning hindab kriitiliselt enda vajaduste järgi sobivaid tehnoloogilisi võimalusi ja digilahendusi.
5.3. Innovatsioon ja tehnoloogia loov kasutamine
Üliõpilane rakendab tehnoloogiat loovalt eneseväljendamiseks ja probleemidele uudsete lahenduste leidmiseks.
5.4. Digipädevuse lünkade väljaselgitamine – õpilane hoiab end kursis uute arengusuundadega digitehnoloogias, selgitab järjepidevalt oma digipädevuse puudujääke, arendab ennast ning toetab teisi digipädevuse arendamises.

Kehaline kasvatus ja sport

Netisõltuvus ja käitumine. Tervisekasvatuse aine.
Rahva- ja tervisesport.

Proviisoriõpe

Teadmised netisõltuvuse ja selle võimaliku ennetamise kohta.

Õendusteadus

  • Oskused kujundada tervislikku digitaalset töökeskkonda nii enda kui teiste jaoks (õppija, õppejõu, juhi ja uurijana) ning reguleerida digitöö ajakasutust lähtudes füüsilise ja vaimse tervise säilitamise ning edendamise põhimõtetest.
  • Teadlikkus digivahendite keskkonnajäljest, oskused luua jätkusuutlikku digikeskkonda, vältida digiprügi kuhjumist ning kaitsta oma digikeskkondi, -vahendeid ja -seadmeid.

 

ÕPIRESSURSID

Tervislik nutikasutus - unistus või reaalne võimalus? Kätlin Konstabel

Kätlin Konstabeli ettekanne "Tervislik nutikasutus - unistus või reaalne võimalus?" TÜ meditsiiniteaduste valdkonna 19.03.2021 veebikonverentsil "Digipahed ja digipahad meditsiinis" peatub probleemse nutikasutusega seotud mõnedel levinumatel probleemidel nagu liigne nutikasutus, rööprähklemine, suhtlussegadused ja küberturvalisuse inimlikud riskitegurid.