2024. aasta rahvaloendus (HCP) joonistab v\u00e4lja kiiresti muutuva \u00fchiskonna. Rahvaarv on 36,8 miljonit, kuid iibe kasv on aeglustunud 0,85%-le aastas (2014\u20132024) v\u00f5rreldes 1,25%-ga eelmisel k\u00fcmnendil. S\u00fcndimus on langenud 1,97 lapseni naise kohta \u2013 alla taastetaseme, j\u00e4\u00e4des kaugele 1960. aastate seitsmest lapsest. Linnastumine on j\u00f5udnud 62,8%-ni (1994. aastal 51,4%). Marokos toimub seega demograafiline \u00fcleminek: nii noor kui ka kiiresti vananev \u00fchiskond, mille linnad paisuvad, samal ajal kui maapiirkonnad t\u00fchjenevad.<\/p>\n\n\n\n
Maroko \u00fchiskonna m\u00f5istmise v\u00f5ti on selle mitmekihiline identiteet. 2011. aasta p\u00f5hiseaduse preambul s\u00f5nastab selle ametlikult: Maroko \u00fchtsuseks on omavahel kokku sulatatud araabia-islami, amasiiri, saharaa-hassani komponentid, mida rikastavad ka Aafrika, Andaluusia, heebrea ja Vahemere m\u00f5jud. Seega annab piirkonna pluraalsus tunnistust korraga araabia, berberi, k\u00f5rberahvaste, juudi, Aafrika ja Vahemere p\u00e4randist. Identiteedik\u00fcsimus ei ole Marokos pelgalt s\u00fcmboolne \u2013 see on poliitiliselt laetud teema, mis puudutab keelt, v\u00f5imu ja ajaloolist t\u00f5rjutust.<\/p>\n\n\n\n
Amasiirid ehk berberid on Maroko p\u00f5lisrahvas; s\u00f5na amazigh<\/em> t\u00e4hendab nende keeles vaba inimest. 2024. aasta loenduse j\u00e4rgi kasutab amasiiri keelt igap\u00e4evaselt umbes 24,8% elanikkonnast (peamised murded tachelhit<\/em>, tamazight<\/em> ja tarifit<\/em>), samal ajal kui Maroko araabia keelt (darija<\/em>) kasutab 91,9%. Sajandeid oli amasiiri keel ja kultuur avalikus sf\u00e4\u00e4ris alav\u00e4\u00e4rtustatud, j\u00e4\u00e4des araabia keele ja araabia rahvusluse varju. Murrang algas 2001. aastal, kui Mohammed VI asutas amasiiri kultuuri kuningliku instituudi (IRCAM) ja ametlikult v\u00f5eti kasutusele tifinagh<\/em>\u2019i kiri. 2011. aasta p\u00f5hiseadus kuulutas tamazigh<\/em>\u2019i ametlikuks riigikeeleks \u2013 esimesena P\u00f5hja-Aafrikas \u2013, mida t\u00e4psustas 2019. aasta orgaaniline seadus. S\u00fcmboolse sammuna kuulutati amasiiri uusaasta Yennayer 2023. aastal riiklikuks p\u00fchaks (esmakordselt t\u00e4histati riigip\u00fchana jaanuaris 2024).<\/p>\n\n\n\n Praktikas on tunnustuse ja tegelikkuse vahel siiski l\u00f5he. Tamazigh<\/em>\u2019i \u00f5petamine edeneb \u00f5petajate ja \u00f5ppematerjalide puudusel koolides aeglaselt, keele kasutus ametiasutustes ja meedias on piiratud ning amasiiri aktivistid leiavad, et tunnustus on j\u00e4\u00e4nud suuresti deklaratiivseks. Eriti teravalt avaldub see amasiiri enamusega Rifi piirkonnas, kus kultuuriline tunnustamine ei ole kaasa toonud majanduslikku arengut ega poliitilist kaasamist.<\/p>\n\n\n\n P\u00f5hjapoolne Rifi piirkond on ajalooliselt olnud t\u00f5rjutud ja keskv\u00f5imu suhtes umbusklik \u2013 p\u00e4rand, mis ulatub Rifi s\u00f5ja ja pliiaastate aegse allasurumiseni. 2016. aasta oktoobris puhkes Al Hoceimas protestilaine p\u00e4rast seda, kui kalam\u00fc\u00fcja Mouhcine Fikri hukkus pr\u00fcgiautos, p\u00fc\u00fcdes k\u00e4tte saada v\u00f5imude konfiskeeritud kaupa \u2013 juhtum, mis sai kohaliku alanduse ja v\u00f5imu omavoli s\u00fcmboliks. Tema surmast kasvas v\u00e4lja Rifi Hiraki liikumine, mis n\u00f5udis arstiabi, t\u00f6\u00f6kohti, taristut, korruptsiooni l\u00f5petamist ja Rifi identiteedi tunnustamist. P\u00e4rast kuid kestnud rahumeelseid meeleavaldusi reageeris riik arreteerimistega: kinni peeti \u00fcle 150 inimese. Liikumise juht Nasser Zefzafi vahistati 2017. aasta mais ja talle m\u00e4\u00e4rati 20-aastane vanglakaristus, mille apellatsioonikohus kinnitas 2019. aasta aprillis. Rifi Hirak n\u00e4itas, kui s\u00fcgavad on Maroko regionaalsed ja etnilised l\u00f5hed ning kui kitsad on protestiliikumiste piirid, kui need \u00fcletavad \u201elubatud\u201c kriitika piiri.<\/p>\n\n\n\n Maroko on noor riik, kuid noorus on \u00fchtaegu suurim ressurss ja suurim v\u00e4ljakutse. Iga kolmas noor ei ole h\u00f5ivatud ei t\u00f6\u00f6, hariduse ega koolitusega (NEET-m\u00e4\u00e4r). Hariduss\u00fcsteemi kvaliteet on s\u00fcgav probleem: Maailmapanga andmetel ei suuda hinnanguliselt umbes kaks kolmandikku k\u00fcmneaastastest lastest lihtsat teksti lugeda ega m\u00f5ista (\u00f5pivaesus). Avaliku ja erahariduse vaheline l\u00f5he p\u00f5listab ebav\u00f5rdsust \u2013 j\u00f5ukamad pered ostavad lastele kvaliteetse, sageli prantsus- v\u00f5i ingliskeelse erahariduse, samal ajal kui avalik haridus j\u00e4\u00e4b alarahastatuks.<\/p>\n\n\n\n Haridusega p\u00f5imub Maroko vana keeledebatt. Riigis kasutatakse paralleelselt nelja-viit keelt: igap\u00e4evane k\u00f5nekeel darija<\/em> (Maroko araabia keel), kirjalik standardaraabia keel, amasiiri keel, koloniaalp\u00e4randina prantsuse keel (\u00e4ri, k\u00f5rgharidus, teadus) ning \u00fcha enam inglise keel. P\u00e4rast aastak\u00fcmneid kestnud arabiseerimist p\u00f6\u00f6ras 2019. aasta raamseadus 51-17 kursi osaliselt tagasi, lubades keskkoolis reaal- ja loodusainete \u00f5petamist v\u00f5\u00f5rkeeltes (peamiselt prantsuse keeles). Keelevalik on Marokos s\u00fcgavalt poliitiline: see m\u00e4\u00e4rab juurdep\u00e4\u00e4su t\u00f6\u00f6turule ja k\u00f5rgharidusele ning peegeldab pingeid identiteedi, sotsiaalse klassi ja koloniaalp\u00e4randi vahel. Paljude noorte jaoks t\u00e4hendab see aga ennek\u00f5ike ummikseisu \u2013 kehv haridus, v\u00e4he t\u00f6\u00f6kohti \u2013, kust ainus v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s on emigratsioon. Enamik noori n\u00e4eb, et see on tee parema tuleviku suunas.<\/p>\n\n\n\n 2025. aasta septembris ja oktoobris puhkesid Marokos \u00fcleriigilised noorteprotestid, mida korraldas peamiselt Discordi platvormil tegutsev juhita liikumine Gen Z 212 (Maroko telefonikood on +212). Liikumise vahetuks ajendiks oli kaheksa naise surm s\u00fcnnitusel \u00fches Agadiri alarahastatud avalikus haiglas. Protestijad n\u00f5udsid paremat tervishoidu ja haridust, t\u00f6\u00f6kohti ning korruptsiooni l\u00f5petamist, kritiseerides teravalt valitsuse miljardikulutusi 2030. aasta MM-ile ja 2025. aasta CAN-ile ajal, mil haiglad ja koolid lagunevad. Discordi serveriga liitus m\u00f5ne n\u00e4dalaga umbes 250 000 inimest. M\u00f5nes linnas (n\u00e4iteks Lqliaas Agadiri l\u00e4hedal) eskaleerusid kokkup\u00f5rked v\u00e4givaldseks, \u00fcle 2400 protestija sai s\u00fc\u00fcdistuse. Kuningas reageeris \u00fcleskutsega kiirendada reforme ja parandada avalikke teenuseid.<\/p>\n\n\n\n Gen Z 212 protestid on Maroko \u00fchiskonna polaarsuse ilmekas n\u00e4ide. Need toetuvad digitaalsele, aga samal ajal juhita korraldusele, mida on raske maha suruda, samas ei ole need j\u00e4tkusuutlikud, sest neid ei juhi institutsioonid. Selliste liikumiste vastukaja tugevus peitub ka selles, et need ei ole sihitud monarhia, vaid valitsuse ja eliidi vastu. Carnegie anal\u00fc\u00fctikute hinnangul ei olnud tegu teise Araabia kevadega, vaid konkreetsete teenuste ja \u00f5igluse n\u00f5udmisega, mis siiski peegeldab s\u00fcgavat usalduskriisi noorte ja riigi erinevate institutsioonide vahel.<\/p>\n\n\n\n Naiste \u00f5igused on Marokos viimastel k\u00fcmnenditel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt edenenud, ehkki l\u00f5he seaduse ja igap\u00e4evaelu vahel p\u00fcsib. Maroko perekonnaseadus Moudawana p\u00f5hineb islami \u00f5igusel (maliki koolkonnal). 2004. aasta reform, mille algatas Mohammed VI p\u00e4rast naisorganisatsioonide aastatepikkust kampaaniat ja vastandlikke massimeeleavaldusi, oli \u00fcks araabia maailma edumeelsemaid. Perekonnaseaduses t\u00f5steti abiellumisiga 18. eluaastale, mitmenaisepidamist piirati ning hakati ka kohtulikult kontrollima, naistele anti suuremad lahutus- ja eestkoste\u00f5igused ning kaotati naise kohustus alluda abikaasale ja omada abiellumiseks meessoost eestkostja (wali<\/em>) luba.<\/p>\n\n\n\n 2022.\u20132024. aastal k\u00e4ivitas kuningas uue reformivooru. Detsembris 2024 esitletud ettepanekute hulka kuulusid emale lapse eestkoste\u00f5iguse andmine, naise koduse t\u00f6\u00f6 majandusliku v\u00e4\u00e4rtuse tunnustamine abieluvara jagamisel, lapseea abielu rangem piiramine ja lahutatud naiste \u00f5iguste tugevdamine. M\u00f5ned n\u00f5udmised, sh v\u00f5rdne p\u00e4rimis\u00f5igus ja abieluv\u00e4lise lapse staatus, p\u00f5rkusid aga religioossele vastuseisule ega leidnud teed seadusesse. See protsess n\u00e4itab ilmekalt, kuidas Marokos otsitakse tasakaalu moodsate \u00f5iguste ja usulise traditsiooni vahel ning viimane s\u00f5na j\u00e4\u00e4b kuningale kui Amir al-Mu\u2019mininile. Vaatamata nendele reformidele j\u00e4\u00e4b naiste t\u00f6\u00f6turul osalemise m\u00e4\u00e4r endiselt madalaks (umbes viiendik). Seda ei kompenseeri ka naiste osakaalu t\u00f5us k\u00f5rghariduses. \u00dcks suurimaid naisliikumiste t\u00f5statatud k\u00fcsimusi on ka naistevastase v\u00e4givalla avalik hukkam\u00f5istmine.<\/p>\n\n\n\n Maroko \u00fcks p\u00fcsivamaid l\u00f5hesid jookseb d\u00fcnaamiliste rannikulinnade (Casablanca, Rabat, Tanger, Marrakech) ja vaeste, alateenindatud m\u00e4gi- ja maapiirkondade vahel. Selle l\u00f5he tegi traagiliselt n\u00e4htavaks 8. septembri 2023 maav\u00e4rin Atlase m\u00e4gedes Marrakechist edelas. Maav\u00e4rin magnituudiga 6,8\u20136,9 oli Maroko ajaloo \u00fcks ohvriterohkemaid alates 1960. aasta Agadiri katastroofist. 2023. aasta maav\u00e4rinas hukkus ametlikel andmetel ligi 3000 inimest ning k\u00fcmned tuhanded majad ja sajad k\u00fclad said kannatada. Katastroof paljastas m\u00e4gik\u00fclade haavatavuse \u2013 kehv taristu, raske ligip\u00e4\u00e4s, traditsioonilised savitellishooned ja n\u00f5rk riiklik kohalolek. Lubatud mitme miljardi dollari suurused maapiirkonna \u00fclesehitusprogrammid ei olnud realiseerinud.<\/p>\n\n\n\n R\u00e4nne on Maroko \u00fchiskonna lahutamatu osa ja riigi geopoliitika keskne element. Eri hinnangutel elab v\u00e4lismaal kolm kuni kuus miljonit Maroko p\u00e4ritolu inimest (Maroko valitsus kasutab sageli ligikaudset arvu viis miljonit), peamiselt Prantsusmaal, Hispaanias, Belgias, Itaalias ja Madalmaades; nende raha\u00fclekanded ja kultuuriline m\u00f5ju on riigis tugevalt tuntavad. Samal ajal on Marokost saanud Sahara-tagusest Aafrikast v\u00e4ljar\u00e4ndajate sihtkoht. 2013.-2014. aastal viis Maroko esimese araabia maana l\u00e4bi \u00fcmberasujate seadustamise kampaaniad, mis h\u00f5lmasid k\u00fcmneid tuhandeid inimesi, ning 2018. aasta detsembris v\u00f5eti Marrakechis vastu \u00dcRO \u00fclemaailmne r\u00e4ndelepe (Marrakechi pakt).<\/p>\n\n\n\n R\u00e4nde inimlik hind on aga k\u00f5rge ja sageli v\u00e4givaldne. 2021. aasta mais, diplomaatilise kriisi haripunktis (Hispaania oli ravile v\u00f5tnud Polisario liidri Brahim Ghali) leevendas Maroko piirikontrolli ja umbes 8000\u201310 000 inimest, paljud neist marokolased, \u00fcletasid m\u00f5ne p\u00e4evaga piiri Ceutasse \u2013 selge n\u00e4ide r\u00e4nde kasutamisest poliitilise survevahendina. 2022. aasta juunis hukkus Melilla piiritaral Nadori l\u00e4hedal toimunud massilisel \u00fcletuskatsel ametlikel andmetel v\u00e4hemalt ligi 30 inimest, valdavalt Sudaani p\u00e4ritolu v\u00e4ljar\u00e4ndajat. Need s\u00fcndmused n\u00e4itavad pinget Maroko humanitaarse enesekuvandi ja Euroopa surve all toimiva range piirivalve vahel ning t\u00f5statavad ka teravaid k\u00fcsimusi rassismist ja r\u00e4ndajate \u00f5igustest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Demograafia ja mitmekihiline identiteet 2024. aasta rahvaloendus (HCP) joonistab v\u00e4lja kiiresti muutuva \u00fchiskonna. Rahvaarv on 36,8 miljonit, kuid iibe kasv on aeglustunud 0,85%-le aastas (2014\u20132024) v\u00f5rreldes 1,25%-ga eelmisel k\u00fcmnendil. S\u00fcndimus on langenud 1,97 lapseni naise kohta \u2013 alla taastetaseme, j\u00e4\u00e4des …<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-26","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":70,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions\/70"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Rifi Hirak (2016\u20132017)<\/h3>\n\n\n\n
Noored, haridus ja keeledebatt<\/h3>\n\n\n\n
Gen Z 212 protestid (2025)<\/h3>\n\n\n\n
Naiste \u00f5igused ja Moudawana<\/h3>\n\n\n\n
Linna ja maa l\u00f5he ning 2023. aasta maav\u00e4rin<\/h3>\n\n\n\n
R\u00e4nne ja diasporaa<\/h3>\n\n\n\n