Maroko \u2013 ametliku nimega Maroko Kuningriik (al-Mamlaka al-Maghribiyya) \u2013 paikneb Aafrika loodenurgas, kus Atlandi ookean kohtub Vahemerega. Euroopast lahutab seda k\u00f5igest 14 kilomeetri laiune Gibraltari v\u00e4in. 2024. aasta rahvaloenduse (HCP) andmetel elab riigis 36,8 miljonit inimest. Geograafiline asend on m\u00e4\u00e4ranud kogu Maroko ajaloo ja iseloomu: riik on korraga Aafrika, araabia maailma, Vahemere ja Atlandi-ruumi osa. Marokolased ise nimetavad oma maad sageli al-Maghribiks ehk l\u00e4\u00e4nemaaks \u2013 kohaks, kus p\u00e4ike loojub islami maailma serval.<\/p>\n\n\n\n
Maroko on MENA piirkonnas mitmeti erandlik ja seda erandlikkust on oluline kohe alguses lahti m\u00f5testada, sest sellele tuginevad nii Maroko enda riiklik narratiiv kui ka mooduli l\u00e4bivad teemad. Maroko puhul on tegemist \u00fche maailma vanima katkematu riiklusega: erinevalt peaaegu k\u00f5igist teistest araabia maadest ei kuulunud Maroko kunagi Osmanite impeeriumi koosseisu, vaid s\u00e4ilitas l\u00e4bi sajandite oma iseseisva d\u00fcnastilise v\u00f5imu. Praegune Alaouite\u2019i d\u00fcnastia on valitsenud alates 17. sajandi keskpaigast. Maroko monarhia tugineb ainulaadsele religioossele legitiimsusele: kuningas kannab tiitlit Amir al-Mu\u2019minin (\u2019usklike juht\u2019) ning d\u00fcnastia tuletab oma p\u00e4ritolu prohvet Muhammadist (\u0161ariiflik p\u00f5lvnemine). Lisaks on Maroko teadlikult kujundanud endast piirkonna stabiilse erandi \u2013 riigi, mis Araabia kevade ajal v\u00e4ltis revolutsiooni hoolikalt juhitud reformidega (Erinevalt Ben Alist, Mubarakist ja Assadist, kes proovisid esialgu meeleavaldusi ignoreerida v\u00f5i v\u00e4givaldselt maha suruda, tuli Mohammed VI juba 9. m\u00e4rtsil 2011 ise televisiooni ja kuulutas v\u00e4lja p\u00f5hiseaduse reformi \u2014 v\u00e4hem kui kolm n\u00e4dalat p\u00e4rast 20. veebruari proteste) ja esitleb end t\u00e4nini m\u00f5\u00f5dukuse, religioosse sallivuse ja j\u00e4rkj\u00e4rgulise moderniseerimise mudelina. See v\u00e4ljendub eelk\u00f5ige sellistes edulugudes nagu Tanger Medi sadam (Vahemere suurim, 2024 \u00fcle 10 miljoni konteineri), Al Boraqi kiirraudtee Tangeri ja Casablanca vahel (avati 2018, Aafrika esimene), Noor Ouarzazate\u2019i p\u00e4ikesepark, autot\u00f6\u00f6stuse h\u00fcpe (Renault, Aafrika suurim autotootja Stellantis) ja lennundus.<\/p>\n\n\n\n
Ka religioonide pluraalsuse tunnistamisel p\u00fc\u00fctakse teha muudatusi, p\u00e4rast 2003. aasta Casablanca enesetaputerroristide r\u00fcnnakuid s\u00f5nastati ametlik Maroko islami doktriin (maliki \u00f5igus + ash\u2019ar<\/em>\u2019i teoloogia + sufism), avati Mohammed VI imaamide koolitamise instituut (2015), kus koolitatakse usujuhte Malisse, Senegali, C\u00f4te d\u2019Ivoire\u2019i ja Prantsusmaale, ning rajati Aafrika ulama<\/em> fond (2015). Naissoost usujuhid (mourchidat<\/em>, alates 2005), juudi p\u00e4randi taasavastamine (Bayt Dakira keskus Essaouiras, s\u00fcnagoogide restaureerimine, juudi m\u00f5ju tunnustamine 2011. aasta p\u00f5hiseaduses), Iisraeli-suhete normaliseerimine 2020. aastal sajanditepikkuse juudi-moslemi kooselu narratiivi raames \u2014 k\u00f5ik need on suunatud rahvusvahelisele publikule, n\u00e4itamaks, et Maroko m\u00f5\u00f5duka islami mudel vastandub nii P\u00e4rsia lahe konservatiivsusele kui ka Iraani teokraatiale.<\/p>\n\n\n\n Samal ajal varjab see stabiilsuse fassaad s\u00fcgavaid pingeid. Maroko on \u00fchtaegu kiiresti kasvav majandus, auto- ja lennundust\u00f6\u00f6stuse Aafrika keskus ning taastuvenergia teerajaja \u2013 ja riik, kus iga kolmas noor on t\u00f6\u00f6tu, tulude ebav\u00f5rdsus on Oxfami hinnangul P\u00f5hja-Aafrika suurim ning haiglate ja koolide kehva seisu p\u00e4rast puhkesid 2025. aastal \u00fcleriigilised noorteprotestid. Just see v\u00e4lise edu ja sisemiste l\u00f5hede vastuolu on Maroko \u00fchiskonna m\u00f5istmiseks oluline.<\/p>\n\n\n\n Maroko-uuringutel on tugev akadeemiline traditsioon. Klassikaliste teoste hulka kuuluvad John Waterbury \u201eCommander of the Faithful\u201c (1970) monarhiast ja eliidist ning Abdellah Hammoudi \u201eMaster and Disciple\u201c (1997) autoritaarsuse kultuurilistest juurtest. Religiooni ja poliitika suhet on p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsinud Mohamed Tozy ja Malika Zeghal, amasiiri liikumist Bruce Maddy-Weitzman. Lisaks akadeemilisele kirjandusele tugineb moodul rahvusvaheliste organisatsioonide andmetele (Maailmapank, OECD, IMF, \u00dcRO, Oxfam) ja s\u00f5ltumatule meediale. Lisaks peab nimetama, et Marokot puudutav info on sageli poliitiliselt laetud \u2013 eriti L\u00e4\u00e4ne-Sahara ja inim\u00f5iguste k\u00fcsimustes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Maroko \u2013 ametliku nimega Maroko Kuningriik (al-Mamlaka al-Maghribiyya) \u2013 paikneb Aafrika loodenurgas, kus Atlandi ookean kohtub Vahemerega. Euroopast lahutab seda k\u00f5igest 14 kilomeetri laiune Gibraltari v\u00e4in. 2024. aasta rahvaloenduse (HCP) andmetel elab riigis 36,8 miljonit inimest. Geograafiline asend on m\u00e4\u00e4ranud …<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/11"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}