Veri on Maroko rahvausus erilise t\u00e4hendusega aine. Moundir Al-Amrani (2015) osutab, et koraan suhtub verre ambivalentselt \u2013 see on korraga p\u00fcha (ohverduse kontekstis) ja ebapuhas (verd ei tohi s\u00fc\u00fca) \u2013, kuid rahvap\u00e4rases praktikas omistatakse verele \u00fcleloomulik v\u00e4gi<\/em>. Al-Amrani s\u00f5nul peetakse verd \u201eauv\u00e4\u00e4rseks aineks maagilise v\u00f5imu valdkonnas\u201c. Seet\u00f5ttu kasutatakse verd nii kaitse-, tervendus- kui ka kahjurituaalides.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige n\u00e4htavam vere roll on loomohver. P\u00fchamutes, nagu Sidi Chamharouch, tapetakse loomi iga p\u00e4ev \u2013 tervise, vaimude lepitamise, \u00f5nne ja soovide t\u00e4itmise nimel \u2013 ning ohvriliha jagatakse. Loomohver on ka transirituaalide osa: Gnawa \u00f6ises lila<\/em>-tseremoonias on veri oluline element vaimudega (mluk<\/em>) kontakti loomisel, samuti Hamadsha hadra<\/em>\u2019s, kus loomohvri kaudu kantakse osalejatele \u00fcle baraka<\/em>. Al-Amrani (2015) r\u00f5hutab, et kuigi islam keelab vere rituaalse kasutamise, on see Marokos visa p\u00fcsima \u2013 mis n\u00e4itab taas, kui s\u00fcgavalt on islamieelsed kihistused rahvausku p\u00f5imunud. Loomade ohverdamine on islamimaailmas laialt tuntud ja lubatud praktika (nt \u02bf\u012bd al-adh\u0101<\/em> ohvrip\u00fchal) aga Maroko rahvausu erip\u00e4ra seisneb selles, et ohvrilooma verd seostatakse vaimumaailma ja tervendamisega.<\/p>\n\n\n\n Konkreetse n\u00e4itena toob Al-Amrani (2015) maja ehitamise ja kaevu kaevamise juurde kuuluva ohverdamise. Loom ohverdatakse \u201epaiga omanikele\u201c ehk d\u017einnidele. Angera piirkonnas pannakse maa sisse soola, nisu ja muna ning uue maja l\u00e4vel tapetakse kits, sest muidu \u2013 nagu kohalikud usuvad \u2013 s\u00fcnniksid maja lapsed surnult v\u00f5i sureksid varakult; kui kaevu kaevates pole m\u00e4rkigi veest, tapetakse samuti kits v\u00f5i lammas. Vere t\u00e4htsus on n\u00e4htav ka Gnawa derdeba rituaalis, kus ohvriks valitakse must sokk, keda joodetakse enne tapmist piimaga ja piserdatakse lilleveega; ennustaja (shwafa<\/em>) joob kuuma verd ning vennaskonna juht teeb parema k\u00e4ega tema otsaette verej\u00e4lje, misj\u00e4rel keedetakse ohvriliha kuskussiga ja ilma soolata \u2013 sest d\u017einnid ei talu soola.<\/p>\n\n\n\n Sama rituaalne loogika on omane ka varanduse otsimise loitsudes, kus usutakse, et ainult \u201eZouhri lapse\u201c veri sunnib aaret valvavad d\u017einnid taganema. Zouhri laps on tavaliselt alla k\u00fcmneaastane (s\u00fc\u00fctuse iga) l\u00fchin\u00e4gelik poiss v\u00f5i t\u00fcdruk, kelle kehal on eriline m\u00e4rk (selge ja sirge joon peopesal ja\/v\u00f5i keelel). Maroko rahvauskumuste j\u00e4rgi peetakse sellise m\u00e4rgi kandjat d\u017einni lapseks \u2013 d\u017einn vahetas ta imikuna v\u00e4lja v\u00f5i j\u00e4i tema ema d\u017einnist rasedaks, kui abikaasa j\u00e4ttis enne vahekorda Allahi nime mainimata. Kahjuks on see ka uskumus, mida Marokos seostatakse laste r\u00f6\u00f6vimise ja m\u00f5rvamisega. Kuigi haritum Maroko \u00fchiskond peab Zouhri laste uskumust tihti mineviku ebausuks, p\u00fcsib see t\u00e4nini, eriti riigi kagu- ja k\u00f5rbe\u00e4\u00e4rsetes piirkondades, nagu Dr\u00e2a-Tafilalet, kus aardeotsimine on omaette alakultuur. Viimasel k\u00fcmnendil on laste kadumised aeg-ajalt taas p\u00f5hjustanud kuulujutte aarderituaalist ning teatatud on \u00fcksikutest oletatavatest juhtumitest, kus r\u00f6\u00f6vitud ja uimastatud lapselt olevat verd v\u00f5etud. Samas hoiatavad lastekaitse\u00fchendused liigse paanika ja p\u00f5hjendamatute s\u00fc\u00fcdistuste eest, sest valdav osa selliseid v\u00e4iteid j\u00e4\u00e4b kohtuliku kinnituseta. M\u00f5ju on aga reaalne s\u00f5ltumata t\u00f5endusp\u00f5hjast \u2013 \u201eZouhri tunnustega\u201c laste pered piiravad kohati nende kooliteed ja liikumist hirmust r\u00f6\u00f6vi ees.<\/p>\n\n\n\n Maroko rahvameditsiin eristab kaht laadi haigusi: f\u00fc\u00fcsiline haigus (amr\u0101\u1e0d \u1e6dab\u012b\u02bfiyya<\/em>) ja vaimne ehk \u00fcleloomulik haigus (amr\u0101\u1e0d r\u016bh\u0101niyya<\/em>), mille p\u00f5hjuseks peetakse d\u017einni, kurja silma v\u00f5i loitsu. Teist t\u00fc\u00fcpi vaevuste raviks on v\u00e4lja kujunenud terve s\u00fcsteem muusikalisi transirituaale, mida korraldavad sufi vennaskonnad. Antropoloogias on neid m\u00f5istetud kui etnops\u00fchhiaatriat \u2013 kultuuriliselt kohast viisi tegeleda ps\u00fc\u00fchilise ja sotsiaalse kannatusega. (Devereux, G., 1978. Ethnopsychoanalysis: Psychoanalysis and anthropology as complementary frames of reference<\/em>.)<\/p>\n\n\n\n Hamadsha on 17. sajandil p\u00fchak Sidi Ali ben Hamdouchi rajatud sufi vennaskond, mis spetsialiseerub d\u017einnist \u2013 eelk\u00f5ige Aisha Qandichast \u2013 seestumise ohjamisele. Vincent Crapanzano viis 1970. aastate alguses Hamadsha seas l\u00e4bi uurimuse, mille tulemus, raamat \u201eThe Hamadsha: A Study in Moroccan Ethnopsychiatry\u201c (1973), on t\u00e4nini klassika. Hamadsha hadra<\/em>\u2019s langevad osalejad \u2013 sageli naised \u2013 trummim\u00e4ngu, laulu ja viiruki (bensoe, m\u00fcrr) saatel transsi (jedba<\/em>), milles k\u00f5netavad vaimu ja tantsivad. Minevikus kuulus rituaali juurde ka ennastvigastav peatants.<\/p>\n\n\n\n Crapanzano (1973) n\u00e4eb, et sellist transiseisundis tantsu ei tohiks t\u00f5lgendada hullusena, vaid isegi teraapilise protsessina. Rituaalse raamistiku kaudu antakse rituaalis osalejale turvaline v\u00f5imalus v\u00e4ljendada tundeid ja pingeid, mida argielus avalikult v\u00e4lja n\u00e4idata ei saa. Paranemine toimub vaimudega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimise<\/em> kaudu: d\u017einni n\u00f5udmised kuulatakse \u00e4ra ja s\u00f5lmitakse kokkulepe (n\u00e4iteks lubadus kanda kindlat v\u00e4rvi v\u00f5i osaleda rituaalis), mis annab rituaalis osalejale tagasi tunde, et ta kontrollib oma elu ja k\u00e4itumist. Lisaks on kogu protsess kogukondlik \u2013 inimene ei ole oma h\u00e4da ja vaevaga \u00fcksi. Nendes rituaalides tulevad n\u00e4htavale kolm rituaale iseloomustavat p\u00f5hijoont \u2013 katarsis, s\u00fcmboolne kontroll ja sotsiaalne tugi \u2013, mis v\u00f5imaldavad Crapanzanol kirjeldada seda rituaali etnops\u00fchhiaatria kontekstis.<\/p>\n\n\n\n Oluline osa on erinevates rituaalides ka vaimsel muusikal \u2013 gnawa<\/em>\u2019l, mis on Saharast l\u00f5una pool asuvate, ajalooliselt orjastatud aafriklaste j\u00e4reltulijate muusikaline ja vaimne traditsioon. Gnawa<\/em>\u2019s \u00fchenduvad Sahara-taguse Aafrika, araabia-islami ja berberi kihistused. Gnawa<\/em> juured ulatuvad Sahara-tagusesse orjakaubandusse: traditsiooni kandjad on L\u00e4\u00e4ne-Aafrikast Marokosse toodud orjastatud inimeste j\u00e4reltulijad, kelle esivanemate vaimukultus sulandus islami raamistikku.<\/p>\n\n\n\n Gnawa<\/em> keskmes on \u00f6ine tseremoonia lila<\/em> (ka derdeba<\/em>), mida juhib meister (ma\u00e2lem<\/em>) kolmekeelse bassluudi (guembri<\/em>\/hajhouj<\/em>) ja metallkastanjettide (qraqeb<\/em>) saatel. Tervendav transs (jedba<\/em>) saavutatakse r\u00fctmi, laulu ja viiruki abil.<\/p>\n\n\n\n Gnawa<\/em> on omamoodi kosmoloogiline s\u00fcsteem, kus lila<\/em> (tseremoonia) kutsub esile seitse vaimude-isandate (mluk<\/em>) r\u00fchma, kellest iga\u00fcht t\u00e4histab oma v\u00e4rv, viiruk, r\u00fctm ja tants: lilla, punane, sinine, must, roheline, kollane ja valge. Nii on n\u00e4iteks Lalla Mira kollane naisvaimude emand ja Sidi Mimoun musta v\u00e4rvi metsavaim, keda peetakse k\u00f5ige ohtlikumaks. Osaleja, keda valdab kindel vaim, tantsib selle vaimu r\u00fctmis ja v\u00e4rvis, et vaimuga katkenud suhet taastada v\u00f5i veelgi tugevdada.<\/p>\n\n\n\n Iga vaimu kutsutakse v\u00e4lja tema oma laulu, r\u00fctmi ja viirukiga ning rituaal toimub kindlas j\u00e4rjekorras. Eriti meeldej\u00e4\u00e4v on sinise vaimu, mereisanda Sidi Musa (Mooses) appi kutsumine: maha asetatakse veekauss, seestunud inimene t\u00f5stab selle p\u00e4he ja teeb k\u00e4tega ujumisliigutusi. Punane kuulub Sidi Hammoule, tapamajade ja ohvrivere isandale, sidudes gnawa<\/em> rituaali otse vereohvriga (vt peat\u00fckk 5). Nii l\u00e4bib lila<\/em> terve v\u00e4rvispektri, kus igal toonil on oma vaim, meeleolu ja kehaline v\u00e4ljendus.<\/p>\n\n\n\n A\u00efssawa (Isawiyya) vennaskonna rajas Mekn\u00e8sis \u0161eik al-K\u0101mil Mohamed ben A\u00efssa (1465\u20131526). Vennaskond on tuntud oboe (ghaita<\/em>) ja pol\u00fcr\u00fctmilise trummim\u00e4ngu saatel esitatavate religioossete laulude ning ekstaatiliste tantsude poolest. A\u00efssawa rituaale (lila<\/em>) korraldatakse nii eraviisiliselt kodudes kui ka avalikult moussem<\/em>\u2019idel; p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla pulm, s\u00fcnd, \u00fcmberl\u00f5ikamine, haiguse ravi v\u00f5i lihtsalt soov saada baraka<\/em>\u2019t. K\u00f5ige suurejoonelisem on Sidi ben A\u00efssa moussem<\/em> Mekn\u00e8sis. A\u00efssawa transirituaal kujunes sajandite jooksul kolme m\u00f5juv\u00e4lja ristumisel: sufism, islamieelne animism ja linlik araabia luuletraditsioon malh\u016bn<\/em>. Koos Hamadsha ja gnawa<\/em>\u2019ga moodustavad need Maroko transitervendamise \u201e\u00f6kos\u00fcsteemi\u201c, kus muusika on \u00fchtaegu palve, ravi ja kunst.<\/p>\n\n\n\n Alates 1998. aastast toimub Essaouiras gnawa<\/em> ja maailmamuusika festival, mis meelitab ligi sadu tuhandeid k\u00fclastajaid ning on muutnud kunagi p\u00f5latud orjamuusika rahvusvaheliseks br\u00e4ndiks. 2019. aastal kanti gnawa<\/em> UNESCO inimkonna vaimse kultuurip\u00e4randi nimistusse ja igasuvine Essaouiras toimuv gnawa<\/em> ja maailmamuusika festival on muutnud selle kunagise marginaliseeritud traditsiooni rahvusvaheliseks br\u00e4ndiks. Tavalisele kuulajale on see aga meelelahutus, milles rituaalne muusika kohtub d\u017e\u00e4ssi, bluusi ja reggae<\/em>\u2019ga.<\/p>\n\n\n\n Gnawa<\/em> populaarsus ja meelelahutuslikkus toob aga kaasa pinge: kui lila<\/em> on algselt \u00f6ine, salajane tervendusrituaal, siis festivalilaval saab sellest kontsert ja turismimagnet. Uurijad k\u00fcsivad, kas UNESCO tunnustus ja festivalimajandus s\u00e4ilitavad traditsiooni v\u00f5i muudavad selle eksootiliseks etenduseks, kus p\u00fchast transist saab vaatem\u00e4ng. See on hea n\u00e4ide, kuidas globaliseerumine vaimset p\u00e4randit korraga p\u00e4\u00e4stab ja teisendab.<\/p>\n\n\n\n Lisaks turismi ja muusikafestivali seostele tuleb nimetada, et maagilisi rituaale ei saa m\u00f5ista ilma t\u00e4nap\u00e4eva tervishoiu kontekstita. Maagilise ravi ja kaasaegse ps\u00fchholoogia kokkup\u00f5rge tekitab Marokos terve rea probleeme.<\/strong> Sageli t\u00f5lgendatakse ps\u00fc\u00fchilist haigust d\u017einnist seestumuse, kurja silma v\u00f5i n\u00f5rga usu m\u00e4rgina, mist\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rduvad kannataja ja tema pere esmalt faqih<\/em>\u2019i, p\u00fchamu v\u00f5i eksortsisti, mitte ps\u00fchhiaatri v\u00f5i ps\u00fchholoogi poole \u2013 see l\u00fckkab t\u00f5endusp\u00f5hise ravi edasi v\u00f5i asendab selle hoopis. Probleemi s\u00fcvendab asjaolu, et Marokos on terav ps\u00fchhiaatrite puudus \u2013 umbes \u00fcks ps\u00fchhiaater 100 000 elaniku kohta (kokku alla 350 ps\u00fchhiaatri ja vaid m\u00f5nik\u00fcmmend kliinilist ps\u00fchholoogi), samal ajal kui vaimse ja neuroloogilise tervise h\u00e4irete levimus on hinnanguliselt 40\u201349%. Riiklikud ps\u00fchhiaatriahaiglad t\u00f6\u00f6tavad \u00fcle 100% t\u00e4ituvusega. Sellesse l\u00f5hesse paigutuvadki traditsioonilised ravijad: faqih<\/em>\u2019id, vennaskonnad ja p\u00fchamud t\u00e4idavad nii geograafilise kui ka majandusliku t\u00fchimiku, mille ametlik meditsiin j\u00e4tab katmata.<\/p>\n\n\n\n Tagaj\u00e4rjed ulatuvad \u00e4\u00e4rmuslikust v\u00e4\u00e4rkohtlemisest vale diagnoosi, \u0161arlatanide, raha v\u00e4ljapetmise, stigma ja ravimata j\u00e4\u00e4nud seisundite s\u00fcvenemiseni. Kurb n\u00e4ide on siin Bouya Omari p\u00fchamu El Kelaa des Sraghnas, mida inim\u00f5iguslased nimetasid vaimuhaigete Guant\u00e1namoks. Sinna toodi ps\u00fc\u00fchiliste h\u00e4irete ja s\u00f5ltuvustega inimesi, et neist \u201ed\u017einn v\u00e4lja ajada\u201c; paljud olid aheldatud ja kuude kaupa luku taga. Tervishoiuministeeriumi andmetel kannatas 99% sinna paigutatutest tegelikult ps\u00fc\u00fchiliste v\u00f5i neuroloogiliste h\u00e4irete all. 2015. aasta juulis sulges riik p\u00fchamu hooldusasutusena ja evakueeris ligi 795 inimest, pakkudes neile ja nende peredele ps\u00fchholoogilist abi. Bouya Omari lugu n\u00e4itab teravalt rahvameditsiini varjuk\u00fclge ning pinget traditsiooni ja kaasaegse meditsiini, usu ja inim\u00f5iguste vahel. Samas ei ole tegu lihtsa vastandusega ebausk versus<\/em> teadus. Juba Crapanzano (1973) viitas sellele, et rituaalne ravi pakub t\u00e4hendust, kogukonda ja katarsist, mida biomeditsiiniline s\u00fcsteem sageli ei anna, mist\u00f5ttu n\u00e4htuse t\u00e4ielik mahakandmine j\u00e4taks patsiendid omakorda abita.<\/p>\n\n\n\n Maroko maagias on naistel keskne, kuid ambivalentne koht. Al-Amrani (2015) viitab antropoloog David Hartile, kelle s\u00f5nad v\u00f5tavad selle d\u00fcnaamika h\u00e4sti kokku: \u201eReligioon on meeste avalik valdkond, kuid maagia ja n\u00f5idus naiste varjatud valdkond.\u201c Teisis\u00f5nu: kui mehed valitsevad mo\u0161ees ja avalikus usuelus, siis naised valitsevad vaimumaailma varjatud, koduses sf\u00e4\u00e4ris. Just see varjatud v\u00f5im teebki naistemaagia korraga kardetuks ja v\u00f5imsaks.<\/p>\n\n\n\n Naiste ja maagia seose juured ulatuvad s\u00fcgavale islamieelsesse berberi maailmapilti. Juba enne islamit omistati naistele kaasas\u00fcndinud \u00fcleloomulikke omadusi: naist n\u00e4hti korraga p\u00fchaku ja ohuna, m\u00f5nikord lausa kehastunud kurjusena, kellele omistati eriline v\u00f5ime muuta mees impotentseks ning erakordne osavus kurja silma kasutamisel. Just see kahetisus \u2013 naine kui elu ja viljakuse allikas, kuid \u00fchtlasi salap\u00e4rase, ohjeldamatu v\u00e4e kandja \u2013 seletab, miks maagiast kujunes meeste avaliku usuelu varjatud naiselik vastaspoolus. Seega ei ole tegu pelgalt sotsiaalse t\u00f6\u00f6jaotusega, vaid s\u00fcgava, islamist palju vanema kultuurilise kujutelmaga naise v\u00e4est.<\/p>\n\n\n\n Houssine Soussi (2020) dokumenteeris p\u00f5hjalikult berberi naistemaagiat L\u00f5una-Maroko Soussi piirkonnas. Kuus intervjueeritud naist valdasid mitut maagilist distsipliini: ennustamine, valge maagia, elementide maagia, t\u00f5rjemaagia, n\u00f5idus ja must maagia. Naistemaagial on kaks p\u00f5hisuunda \u2013 aidata oma peret ja kogukonda v\u00f5i vastupidi, kahjustada vaenlast. Enamasti on see suunatud l\u00e4hedastele: emad kasutavad maagiat, et laps oleks koolis edukas, leiaks t\u00f6\u00f6 v\u00f5i t\u00fctar saaks mehele.<\/p>\n\n\n\n Naistemaagia \u00fcks tundlikumaid valdkondi on armu- ja sidumismaagia. Isegi reisiblogides on turistidele \u201em\u00fc\u00fcvaid\u201c kirjeldusi Marko armumaagiast (https:\/\/somorocco.com\/want-to-learn-about-black-magic-customs-in-moroccan-magic\/), mis v\u00e4idavad, et Maroko naised on kuulsad oskuses teha loitse sidumaks meest enda k\u00fclge v\u00f5i takistamaks tema lahkumist. Sageli antakse loits suu kaudu \u2013 toidu v\u00f5i joogi sisse segatuna \u2013 v\u00f5i kasutatakse inimese isiklikke esemeid: juuksesalku, k\u00fc\u00fcsi, riidet\u00fckke. Just see seletab, miks esimeses peat\u00fckis viidatud 2020. aasta kohtuasjas p\u00fc\u00fcti kalmistule matta juukseid ja aluspesu: isiklik ese loob \u00fchenduse sihtm\u00e4rgiga. Selline maagia paljastab teravalt soolist v\u00f5imud\u00fcnaamikat \u2013 \u00fchiskonnas, kus naise avalik v\u00f5im on piiratud, v\u00f5ib varjatud loits olla \u00fcks viis m\u00f5jutada abielu, truudust ja pere saatust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Veri rituaalides ja maagias Veri on Maroko rahvausus erilise t\u00e4hendusega aine. Moundir Al-Amrani (2015) osutab, et koraan suhtub verre ambivalentselt \u2013 see on korraga p\u00fcha (ohverduse kontekstis) ja ebapuhas (verd ei tohi s\u00fc\u00fca) \u2013, kuid rahvap\u00e4rases praktikas omistatakse verele \u00fcleloomulik …<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-20","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":59,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions\/59"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Muusika, transs ja tervendamine<\/h3>\n\n\n\n
Maagilise tervendamise varjupool<\/h3>\n\n\n\n
Soorollid maagilistes praktikates<\/h3>\n\n\n\n