<\/p>\n\n\n\n
Faqih<\/em> on islami\u00f5petlane, kes tunneb koraani ja islami \u00f5igust; ajalooliselt olid faqih<\/em>\u2019id k\u00fclakooli\u00f5petajad, kes \u00f5petasid lastele koraani. Osa neist valdas aga ka \u201evarjatud teadust\u201c (\u02bfilm al-r\u016bh\u0101niyya<\/em>) \u2013 oskust kirjutada amulette ja suhelda \u00fcleloomulike j\u00f5ududega. Just see teine roll teeb faqih<\/em>\u2019ist Maroko maagiamaastiku v\u00f5tmefiguuri: ta seisab ametliku ja rahvap\u00e4rase islami piiril.<\/p>\n\n\n\n Spadola (2014) kirjeldab faqih<\/em>\u2019i t\u00f6\u00f6riistu r\u00f5hutatult tagasihoidlikena \u2013 ja just see tagasihoidlikkus on t\u00e4hendusrikas, sest v\u00f5im ei peitu esemetes, vaid kirjas ja s\u00f5nas. Faqih<\/em>\u2019i maagilisteks t\u00f6\u00f6riistadeks on mijmar<\/em> ehk v\u00e4ike s\u00f6epann, v\u00e4ikesed paberilehed, purk safranitinti, paar pilliroosulge ja ruh\u0101niyya<\/em> k\u00e4siraamatud, mida hoitakse riiulil v\u00f5i lukustatud kastis.<\/em><\/p>\n\n\n\n Amuleti (hij\u0101b<\/em>, ka herz<\/em>) valmistamiseks kirjutab faqih<\/em> v\u00e4ikesele paberit\u00fckile koraani salme ja m\u00fcstilisi t\u00e4hem\u00e4rke v\u00f5i arvuruute ning voldib selle tihedaks pakikeseks, mida klient hakkab kaelas v\u00f5i rinnataskus kandma. Spadola (2014) t\u00e4helepanek, et klientide s\u00f5nul l\u00e4ksid nad faqih<\/em>\u2019i juurde \u201ekirja saama\u201c (shi kit\u0101ba<\/em>) v\u00f5i paluma tal \u201emidagi kirjutada\u201c (bash yaktib shi haja<\/em>), n\u00e4itab, et tegu on selgelt struktureeritud, mitte juhusliku praktikaga. Amulett on f\u00fc\u00fcsiline objekt, kuid selle v\u00e4gi on tekstis <\/em>\u2013 see on jumala s\u00f5na materiaalne kandja.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcla-faqih<\/em>\u2018i amuleti kandmine ei ole isoleeritud rahvakomme, vaid ulatub tagasi \u00f5petatud islami okultismitraditsioonini. Selle keskne autor on Ahmad al-Buni (surnud u 1225), P\u00f5hja-Aafrikast (t\u00e4nase Annaba l\u00e4hedalt) p\u00e4rit sufi \u00f5petlane, kelle teos \u201eShams al-ma\u02bf\u0101rif\u201c (\u2019teadmiste p\u00e4ike\u2019) on islami maagiateaduse m\u00f5jukaim k\u00e4siraamat. Al-Buni s\u00fcstematiseeris \u02bfilm al-hur\u016bf<\/em>\u2019i ehk t\u00e4htede teaduse \u2013 \u00f5petuse, mille j\u00e4rgi araabia t\u00e4hestiku igal t\u00e4hel ja numbril on varjatud v\u00e4gi, mis seostub jumala nimede ja atribuutidega.<\/p>\n\n\n\n Al-Buni arusaamade keskmes on maagiline ruut (wafq<\/em>) \u2013 arvude v\u00f5rgustik, mille read ja veerud annavad sama summa. Magribis on neist tuntuim bud\u016bh<\/em>-ruut, mida kantakse amulettidele, et kergendada s\u00fcnnitust, kaitsta lapsi hirmu eest, leida kadunud asju ja t\u00f5mmata ligi armastust. Kui faqih<\/em> kirjutab oma kliendi amuletile koraani salme ja t\u00e4hem\u00e4rke, j\u00e4tkab ta \u2013 sageli ise seda teadvustamata \u2013 sajanditevanust \u00f5petatud traditsiooni. Marokolaste usuarusaamade jaoks on see oluline, sest n\u00e4itab, et rahvap\u00e4rane amulett ja k\u00f5rgislami \u00f5petlaslik m\u00fcstika ei ole kaks eraldi maailma, vaid sama puu latv ja juured.<\/p>\n\n\n\n Siin peitub mooduli \u00fcks t\u00e4htsamaid eristusi: faqih<\/em> ei ole n\u00f5id klassikalises m\u00f5ttes, vaid religioosne autoriteet. Ta tunnistab jumalat, koraani ja islamit ning tema v\u00f5im tuleneb usulisest teadmisest. Spadola hilisemas raamatus \u201eThe Calls of Islam\u201c (2014) asetatakse see laiemasse konteksti: ta n\u00e4itab, et faqih<\/em>\u2019i kutse ja kirjutamine on kommunikatsiooniaktid, mis \u00fchendavad kliendi varjatud maailmaga (al-ghayb<\/em> \u2013 see, mis on n\u00e4htav vaid jumalale), ja kuidas t\u00e4nap\u00e4eval konkureerib see vana autoriteet massimeedia, raadios \u00fcle kantud eksortsismi ja islamistlike liikumiste kutsetega. Seet\u00f5ttu on faqih<\/em>\u2019i tegevus paradoksaalselt ka reformistlik: kutsudes noori inimesi nende igap\u00e4evarutiinist v\u00e4lja ja sidudes neid amuleti ja palve kaudu \u201esuurema\u201c universaalse islamiga, on faqih<\/em> ka see, kes suunab neid usulise muutuse poole. Maagia ja misjon k\u00e4ivad siin k\u00e4sik\u00e4es.<\/p>\n\n\n\n Maroko vaimsuse selgroog on p\u00fchakukultus. Awliy\u0101\u02be<\/em> (ainsuses wal\u012b<\/em>, \u2019jumala s\u00f5ber\u2019) on islami traditsioonis inimesed, kes on jumalale eriti l\u00e4hedal ja keda l\u00e4bib jumalik \u00f5nnistus \u2013 baraka<\/em>. Baraka<\/em> on \u00fcks Maroko rahvausu keskseid m\u00f5isteid: see on positiivne, peaaegu f\u00fc\u00fcsiline v\u00e4gi, mis v\u00f5ib kanduda inimeselt esemele, paigale, toidule ja teisele inimesele. Soome-rootsi antropoloog Edward Westermarck, kes uuris Marokot juba 1900.\u20131920. aastatel, dokumenteeris selle uskumuse erakordselt p\u00f5hjalikult. Tema t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkavad Vincent J. Cornell, kes anal\u00fc\u00fcsib Maroko sufi p\u00fchadust ja religioosse autoriteedi kujunemist, Dale F. Eickelman, kes uurib palver\u00e4nnukeskuste ja maraboutismi sotsiaalset toimimist, ning Stefania Pandolfo, kes k\u00e4sitleb d\u017einne, vaimset tervist ja koraanip\u00f5hist tervendamist t\u00e4nap\u00e4eva Marokos.<\/p>\n\n\n\n \u00dcle Maroko on laiali p\u00fchakute hauad ja p\u00fchamud (qubba<\/em> \u2013 valge kuplihoone; z\u0101wiya<\/em> \u2013 vennaskonna keskus), mida k\u00fclastatakse \u00f5nnistuse, kaitse ja tervenemise p\u00e4rast. Westermarck pani t\u00e4hele, et p\u00fchakud on spetsialiseerunud: \u00fcks p\u00fchak on kuulus viljatusravi poolest, teine kaitseb pimedaid, kolmas aitab konkreetse haiguse vastu. K\u00fclastajad palvetavad, puudutavad hauda, seovad p\u00fchamu juurde riideribasid ja toovad ohvreid. Westermarcki s\u00f5nul s\u00e4ilib p\u00fchaku baraka<\/em> ka p\u00e4rast surma ja on eriti tugev tema haua juures: \u201eP\u00fchakul on v\u00f5ime n\u00e4ha kaugeid asju ja teha imesid.\u201c<\/p>\n\n\n\n P\u00fchaku auks korraldatakse igal aastal moussem<\/em> \u2013 palver\u00e4nnak ja festival. Suurim neist on Sidi Ben Aissa moussem<\/em> Mekn\u00e8sis, millega austatakse A\u00efssawa vennaskonna rajajat. Moussem<\/em>\u2018id \u00fchendavad usuelu, kaubanduse, muusika ja kogukonna pidustuse ning n\u00e4itavad, et p\u00fchakukultus ei ole eraviisiline ebausk, vaid avalik kalendrisse kirjutatud \u00fchiskondlik institutsioon. Kaasaegne n\u00e4ide k\u00f5rgm\u00e4estiku p\u00fchapaigast on juba mainitud Sidi Chamharouch (2.2), kuhu palver\u00e4ndurid on tulnud islamieelsest ajast saadik.<\/p>\n\n\n\n Maroko p\u00fchakukultusel on oma geograafia ja pealinnad. Fes on tuntud kui riigi vaimne s\u00fcda \u2013 seal asub Mawl\u0101y Idr\u012bs II haud, linna asutaja p\u00fchamu, mille juurde voolavad palver\u00e4ndurid \u00fcle kogu maa. Veel vanem on Mawl\u0101y Idr\u012bs Zerhouni linn Mekn\u00e8si l\u00e4hedal, kus puhkab Maroko esimese moslemid\u00fcnastia rajaja ja kuhu korraldatakse \u00fcks riigi suurimaid moussem<\/em>\u2019e.<\/p>\n\n\n\n Marrakechit kutsutakse seitsme p\u00fchaku linnaks (sab\u02bfatu rij\u0101l<\/em>). Sinna on maetud seitse ajaloolist \u00f5petlast ja sufit ning nende haudu k\u00fclastatakse igan\u00e4dalasel ringpalver\u00e4nnakul (ziy\u0101ra<\/em>), mille kehtestas 17. sajandi l\u00f5pus Alawiidi sultan Mawl\u0101y Ism\u0101\u02bf\u012bl. Palver\u00e4nnak kestab teisip\u00e4evast esmasp\u00e4evani ja liigub vastup\u00e4eva \u00fcmber linna, j\u00e4ljendades teadlikult Meka Kaaba \u00fcmber tehtavat tiiru. P\u00fchakukultuse ja d\u017einnitervendamise p\u00f5imumist n\u00e4itab h\u00e4sti Mawl\u0101y Brahimi p\u00fchamu Atlase jalamil Marrakechi l\u00e4hedal: see on kuulus seestumis- ja viljatusravi poolest ning \u00fchtlasi peatuspaik teel k\u00f5rgm\u00e4estikku Sidi Chamharouchi juurde.<\/p>\n\n\n\n Baraka<\/em>\u2019l on s\u00fcnge vastaspool: kuri silm (al-\u02bfayn<\/em>, nazar<\/em>) ja kadedus (hassad<\/em>). Usutakse, et kade v\u00f5i imetlev pilk \u2013 eriti laste, pruutide ja edukate inimeste poole \u2013 v\u00f5ib tuua haigust ja \u00f5nnetust. Selle vastu kasutatakse rohket kaitsemaagiat, millest tuntuim on khamsa<\/em> ehk Fatima k\u00e4si: peopesakujuline amulett, sageli silmaga keskel, mis t\u00f5rjub kurja pilku ja meelitab ligi baraka<\/em>\u2019t. Khamsa<\/em>\u2019t leidub k\u00f5ikjal \u2013 ehetes, uksekoputitena, autopeeglil \u2013 ja sellest on saanud ka Maroko suveniir. Kaitseks kasutatakse veel soola, ukse kohale riputatud hobuserauda ja viiruki suitsutamist. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on, et kurja silma vastane maagia on \u00fchiskonnas aktsepteeritud<\/em>: see on valge, kaitsev maagia, mitte patune shour<\/em>.<\/p>\n\n\n\n \u00d5nnistust ei kanna mitte \u00fcksnes esemed, vaid ka ained. Eriti t\u00e4htis on henna (l\u1e25enna<\/em>) \u2013 punakaspruun taimev\u00e4rv, mida peetakse baraka<\/em>\u2019t kandvaks ja kurja t\u00f5rjuvaks. Pulmaeelsel henna\u00f6\u00f6l kaunistatakse hennaga pruudi k\u00e4ed ja jalad, samuti tehakse hennamaalinguid vasts\u00fcndinutele, \u00fcmberl\u00f5igatavatele poistele ja palver\u00e4nduritele. Lisaks ilule usutakse, et henna kaitseb kurja silma ja d\u017einnide eest ning toob viljakust ja \u00f5nne. Nii p\u00f5imuvad hennas esteetika, pidu, usk ja maagia \u2013 argine aine, mis kannab p\u00fcha v\u00e4ge.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Faqih\u2019id ja nende amuletid \u2013 islami teadus Faqih on islami\u00f5petlane, kes tunneb koraani ja islami \u00f5igust; ajalooliselt olid faqih\u2019id k\u00fclakooli\u00f5petajad, kes \u00f5petasid lastele koraani. Osa neist valdas aga ka \u201evarjatud teadust\u201c (\u02bfilm al-r\u016bh\u0101niyya) \u2013 oskust kirjutada amulette ja suhelda \u00fcleloomulike …<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":54,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions\/54"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}P\u00fchakud ja baraka<\/em> \u2013 \u00f5nnistuse j\u00f5ud<\/h3>\n\n\n\n