{"id":15,"date":"2026-08-19T16:53:49","date_gmt":"2026-08-19T13:53:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/?page_id=15"},"modified":"2026-08-19T16:53:50","modified_gmt":"2026-08-19T13:53:50","slug":"dzinnid-reaalsed-olendid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/dzinnid-reaalsed-olendid\/","title":{"rendered":"D\u017einnid \u2013 reaalsed olendid"},"content":{"rendered":"

Erinevalt paljudest rahvap\u00e4rastest uskumustest ei ole d\u017einnid Marokos seotud paganliku ebausuga, vaid islami usu osa. Koraan kinnitab selgelt d\u017einnide olemasolu: suuras 15:27 \u00f6eldakse, et d\u017einnid loodi k\u00f5rvetavast tulest (enne inimest), ja neile on p\u00fchendatud terve 72. suura (al-Jinn<\/em>). Just sellep\u00e4rast saab Spadola (2009) tabavalt \u00f6elda, et d\u017einnide olemasolu on paljudele Fesi elanikele lihtsalt usuk\u00fcsimus, sest d\u017einnide olemasolu toetavad koraani salmid ja autentsed hadith<\/em>\u2019id (prohvet Muhamedi \u00fctlused). Tunnistamine, et d\u017einne on koraanis mainitud (madk\u016br<\/em>), t\u00e4hendab v\u00e4hemalt seda, et nende olemasolu ei saa eitada.<\/p>\n\n\n\n

Marokolaste arusaamas elavad d\u017einnid paralleelmaailmas, mis ristub inimeste omaga eriti piiripealsetes kohtades ja aegadel: kaevude ja j\u00f5gede \u00e4\u00e4res, h\u00e4maras, tualettides ja saunades. Neid v\u00f5ib kogemata solvata \u2013 n\u00e4iteks kuuma vett valades \u2013, mille tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib d\u017einn inimese enda v\u00f5imusesse haarata (mask\u016bn<\/em>, \u2019haaratud\u2019) ja p\u00f5hjustada haigust, halvatust v\u00f5i vaimuh\u00e4ireid. Kaitseks kasutatakse jumala nime h\u00fc\u00fcdmist (bismill\u0101h<\/em>), rauda (mida d\u017einnid kardavad) ja soola.<\/p>\n\n\n\n

D\u017einnid ei ole marokolaste arusaamas \u00fchetaolised. Nii nagu inimesed, v\u00f5ivad ka d\u017einnid olla moslemid v\u00f5i uskmatud, head v\u00f5i kurjad, mehed v\u00f5i naised. Eriti v\u00f5imsaid ja ohtlikke d\u017einne nimetatakse \u02bfifr\u012bt<\/em>\u2019ideks. Levinud on kujutelm, et igal n\u00e4dalap\u00e4eval valitseb kindel d\u017einnikuningas (neljap\u00e4ev kuulub Chamharouchile), see aga annab vaimumaailmale oma kalendri ja institutsiooni. D\u017einnist seestumus tuntakse \u00e4ra teatud m\u00e4rkide j\u00e4rgi: \u00e4kilised meeleolu- ja isiksusemuutused, krambid, seletamatu halvatus, h\u00e4\u00e4le muutumine transi ajal. Just seet\u00f5ttu kattub d\u017einniuskumus tihedalt sellega, mida l\u00e4\u00e4ne meditsiin nimetab neuroloogiliseks v\u00f5i ps\u00fchhiaatriliseks haiguseks.<\/p>\n\n\n\n

Maroko folklooril on rikas isikup\u00e4rastatud d\u017einnide galerii, kellest tuntuim on Aisha Qandicha (ka A\u00efcha Kandicha). Teda kujutatakse v\u00f5rgutava naisvaimuna, kes elab vee \u00e4\u00e4res \u2013 j\u00f5gede ja allikate juures \u2013 ning kellel on naise \u00fclakeha, aga kitse v\u00f5i kaameli s\u00f5rgadega alakeha. Ta meelitab mehi enda juurde ja v\u00f5ib viia nad hullumeelsuse v\u00f5i surmani. Teda nimetatakse austavalt Lalla Aishanaks (\u2019emand Aisha\u2019) ja peletatakse rauaga, temaga otsitakse lepitust transirituaali kaudu. Huvitaval kombel m\u00e4letatakse m\u00f5nes piirkonnas Aisha Qandichat ka ajaloolise kangelannana<\/em> \u2013 naisena, kes meelitas 15.-16. sajandil Portugali okupatsiooni ajal vaenlase s\u00f5dureid l\u00f5ksu. Nii on ta korraga koletis ja vastupanu s\u00fcmbol.<\/p>\n\n\n\n

Aisha Qandicha k\u00f5rval tunneb folkloor terveid d\u017einniperekondi ja -kuningaid, kes esinevad eriti Gnawa rituaalides isandate (mluk<\/em>) panteonis: Sidi Mimoun, metsa ja ohu vaim (must v\u00e4rv); Lalla Mira, naisvaimude emand (kollane v\u00e4rv); ning teised vaimud, kellest iga\u00fchel on oma v\u00e4rv, viiruk, r\u00fctm ja iseloom. Sellise d\u017einnide s\u00fcsteemi loomine n\u00e4itab, et Maroko vaimumaailm ei ole kaootiline, vaid hoolikalt liigendatud \u2013 iga vaimuga suheldakse kindlal viisil.<\/p>\n\n\n\n

Mitte k\u00f5ik vaimud pole hirmu\u00e4ratavad. Tuntud on ka Lalla Malika \u2013 kaunis ja elegantne naisvaim, keda seostatakse armastuse, ilu ja luksusega ning kellele meeldivad parf\u00fc\u00fcmid, lilled ja siid. Temast seestumine ei avaldu v\u00e4givaldse krambina, vaid soovis end ehtida, l\u00f5hnastada ja nautida. Lalla Malika n\u00e4itab, et Maroko vaimupanteon peegeldab inim\u00fchiskonna sotsiaalseid kihte ja ihasid \u2013 vaimudel on klass, sugu, maitse ja iseloom, t\u00e4pselt nagu inimestel.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks on \u00fcks v\u00e4gevamaid Maroko vaimugeograafia kohti Sidi Chamharouchi p\u00fchamu K\u00f5rg-Atlases, umbes 2300 meetri k\u00f5rgusel Toubkali tipu poole viival rajal. P\u00fchamu ise on suur valgeks v\u00f5\u00f5batud rahn; rahvap\u00e4rimuse ja klassikaliste d\u017einniraamatute j\u00e4rgi valitseb Chamharouch d\u017einnide \u00fcle ja talle kuulub neljap\u00e4ev (igal n\u00e4dalap\u00e4eval on oma vaim). Tegemist on islamieelse p\u00fchapaigaga, mis on islamistunud: rahnu \u00fcmbritsevatele seintele on kirjutatud koraani salme ja palveid.<\/p>\n\n\n\n

P\u00fchamut valvab Id Belaidi suguv\u00f5sa, kes korraldab igap\u00e4evast loomade ohverdamist. Palver\u00e4ndurid \u2013 olgu nad terved, keda k\u00f6idab uudishimu ja austus, v\u00f5i vaime v\u00e4lja ajada soovijad \u2013 toovad ohvriks looma, mille j\u00e4rel toimub hadra<\/em> (m\u00f5nel pool z\u0101r<\/em>): r\u00fctmilise trummim\u00e4ngu, laulu ja transitantsuga seanss, mis peab kannataja viima kontakti d\u017einnide maailmaga. P\u00fchamusse endasse on lubatud vaid moslemid. Sidi Chamharouch n\u00e4itab eriti selgelt, kuidas p\u00fchakukultus, loomohvrid ja transitervendamine Marokos \u00fcheks tervikuks p\u00f5imuvad.<\/p>\n\n\n\n

D\u017einniuskumused ei ela t\u00e4nap\u00e4eval edasi ainult p\u00fchamutes ja k\u00fclakuulujuttudes, vaid ka kinolinal. Maroko-Prantsuse \u00f5udusfilm \u201eKandisha\u201c (2021, re\u017eiss\u00f6\u00f6rid Alexandre Bustillo ja Julien Maury) toob A\u00efcha Kandicha legendi t\u00e4nap\u00e4eva linnakeskkonda: noored kutsuvad m\u00e4ngult v\u00e4lja k\u00e4ttemaksuhimulise vaimu, kes hakkab tapma mehi. Filmis \u201eAchoura\u201c (2018, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Talal Selhami), mida peetakse esimeseks Maroko \u201ekoletisefilmiks\u201c, p\u00f5hineb lapsi h\u00e4vitava d\u017einni Bougatate legendil. Need filmid on huvitavad kahel p\u00f5hjusel: nad n\u00e4itavad, kui eluj\u00f5uline on folkloor, ja samas seda, kuidas globaalne \u00f5udus\u017eanr kohandab kohalikku usundilist materjali meelelahutuseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Erinevalt paljudest rahvap\u00e4rastest uskumustest ei ole d\u017einnid Marokos seotud paganliku ebausuga, vaid islami usu osa. Koraan kinnitab selgelt d\u017einnide olemasolu: suuras 15:27 \u00f6eldakse, et d\u017einnid loodi k\u00f5rvetavast tulest (enne inimest), ja neile on p\u00fchendatud terve 72. suura (al-Jinn). Just sellep\u00e4rast …<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/16"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}