{"id":13,"date":"2026-08-19T16:53:15","date_gmt":"2026-08-19T13:53:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/?page_id=13"},"modified":"2026-08-19T16:53:16","modified_gmt":"2026-08-19T13:53:16","slug":"usk-ja-maagia-marokos","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maroko1\/usk-ja-maagia-marokos\/","title":{"rendered":"Usk ja maagia Marokos"},"content":{"rendered":"

Maroko on islamiriik, kus \u00fcle 99% elanikkonnast on sunniidi moslemid ja riigi religioosset elu raamistavad M\u0101lik\u012b \u00f5iguskoolkond ja sufi vagadustraditsioon. Just see kombinatsioon \u2013 paindlik \u00f5igust\u00f5lgendus ja m\u00fcstiline, emotsionaalselt rikas usuelu \u2013 on ajalooliselt j\u00e4tnud ruumi rahvap\u00e4rasele islamile, mis h\u00f5lmab uskumusi d\u017einnidest, p\u00fchakutest, amulettidest ja rituaalsest tervendamisest. Kuningas, kes kannab tiitlit am\u012br al-mu\u02bemin\u012bn<\/em> (\u2019usklike juht\u2019), on \u00fchtaegu riigi poliitiline ja vaimne pea ning Maroko ametlik enesekuvand r\u00f5hutab m\u00f5\u00f5dukat, sallivat islamit. Selle ametliku pildi k\u00f5rval \u2013 ja sellega pidevas pinges \u2013 elab aga teine, palju vanem maailm.<\/p>\n\n\n\n

Seda teist maailma nimetatakse teaduskirjanduses sageli rahvap\u00e4raseks<\/em> v\u00f5i populaarseks islamiks<\/em>. Antropoloog Emilio Spadola eristab Marokos kahte islami palet: ametlik islam (imaamid, teoloogid, juristid) ja populaarne islam (p\u00fchakukultus, d\u017einniuskumus, amuletid). Oluline on m\u00f5ista, et tegemist ei ole \u201evale islamiga\u201c ega lihtsalt ebausu j\u00e4\u00e4nukiga. Kui islam 7.-8. sajandil P\u00f5hja-Aafrikasse j\u00f5udis, ei kustutanud see varasemaid berberi traditsioone, vaid sulandas need uude usulisse raamistikku. T\u00e4nap\u00e4eva Maroko vaimumaailm ongi selle pika sulandumise tulemus: koraani k\u00f5rval elavad edasi islamieelsed kujutelmad, mis on saanud islamliku kuue.<\/p>\n\n\n\n

Maroko vaimumaailma ei saa m\u00f5ista ka ilma poliitikata. Koloniaalajal (1912\u20131956, mil Maroko oli Prantsuse protektoraat) kujutasid eurooplased sufismi ja rahvap\u00e4raseid rituaale sageli eksootilise primitiivse vaatem\u00e4nguna, mis kinnitas pilti Marokost kui m\u00fcstilisest teisest. P\u00e4rast iseseisvumist on Maroko riik selle kuvandi \u00fcmber p\u00f6\u00f6ranud: kuningas Mohammed VI esitleb Marokot \u201em\u00f5\u00f5duka islami\u201c eeskujuna, toetades M\u0101lik\u012b \u00f5iguskoolkonda, a\u0161\u02bfar\u012b<\/em> teoloogiat ja kontrollitud sufismi. Selles raamistikus on rahvap\u00e4rane islam korraga rahvuslik uhkus (gnawa<\/em>\u2019d kui UNESCO p\u00e4rand) ja ametliku usu jaoks ebamugav ebausk, mida tuleb taltsutada. Just see uhkuse ja h\u00e4bi ning traditsiooni ja moderniseerumise vaheline pinge l\u00e4bib kogu moodulit.<\/p>\n\n\n\n

Moodul tugineb klassikalistele etnograafilistele uurimustele: Edward Westermarcki (1926) monumentaalne t\u00f6\u00f6 Maroko rituaalidest, Vincent Crapanzano (1973) etnops\u00fchhiaatriline uurimus Hamadsha vennaskonnast, Emilio Spadola (2009; 2014) v\u00e4ljat\u00f6\u00f6 Fesi fqih<\/em>\u2019idest, Moundir Al-Amrani (2015) t\u00f6\u00f6 vere rollist ja Houssine Soussi (2020) t\u00f6\u00f6 berberi naistemaagiast. Et anda nendele teadust\u00f6\u00f6dele elu, p\u00f5imib moodul need konkreetsete n\u00e4idete, statistika ning meediaviidetega \u2013 m\u00e4ngu- ja dokumentaalfilmide, podcast<\/em>\u2019ide ja ajakirjandusega, mis v\u00f5imaldavad \u00f5ppijal n\u00e4ha, kuidas need uskumused t\u00e4nap\u00e4eval avalduvad ja kuidas neist r\u00e4\u00e4gitakse. Ka mooduli autoril endal oli 2026. aastal v\u00f5imalus k\u00fclastada Maroko erinevaid piirkondi (Casablanca, Rabat, Essaouira, Marrakech ja Atlase m\u00e4ed).<\/p>\n\n\n\n

Maagia \u2013 araabia keeles sihr<\/em> \u2013 t\u00e4hendab Maroko uskumustes inimese katset m\u00f5jutada \u00fcleloomulikke j\u00f5ude soovitud tulemuse saavutamiseks. Koraan tunnistab maagia olemasolu, kuid keelab selle praktiseerimise: suuras 2:102 r\u00e4\u00e4gitakse Bab\u00fcloni inglitest H\u0101r\u016btist ja M\u0101r\u016btist ning maagiast, mida \u00f5petati inimestele kiusatusena. Sellest tuleneb islami p\u00f5him\u00f5tteline seisukoht, et maagia on har\u0101m<\/em> (keelatud) \u2013 ja samal ajal reaalne<\/em>. Just see kahetisus, et maagia on patt, kuid pole v\u00e4ljam\u00f5eldis, seletab, miks see on Marokos korraga taunitud ja laialt levinud.<\/p>\n\n\n\n

Maroko maagia ei ole homogeenne n\u00e4htus. See ulatub kahjutust kaitsemaagiast (amuletid kurja silma vastu) nn musta maagiani (shour<\/em>), mille eesm\u00e4rk on kellelegi kahju teha. Spadola kirjeldab oma etnograafilistes aruteludes, kuidas inimesed \u2013 sageli noored t\u00e4iskasvanud \u2013 p\u00f6\u00f6rdusid fqih<\/em>\u2019i (islami\u00f5petlase) poole veendumuses, et neid on vallanud d\u017einn v\u00f5i kurja silma loits. Maagia ei ole seega marginaalne veidrus, vaid igap\u00e4evaelu osa, mis p\u00f5imub tervise, armastuse, t\u00f6\u00f6 ja perekonnaga.<\/p>\n\n\n\n

Maagia teoloogilise staatuse \u00fcle islamis on vaieldud sajandeid. Koraani suura 2:102 lugu inglitest H\u0101r\u016btist ja M\u0101r\u016btist, kes Bab\u00fclonis inimestele maagiat \u00f5petasid, n\u00e4itab, et maagiat peetakse reaalseks j\u00f5uks, kuid selle \u00f5ppimine ja kasutamine on katsumus ja patt. Klassikaline \u00f5igusteadus eristab lubatud kaitsepraktikaid (koraani salmide retsiteerimine, palve) ja keelatud sihr<\/em>\u2019i, mis tugineb d\u017einnide v\u00f5i muude j\u00f5udude appi kutsumisele. Praktikas on piir h\u00e4gus: sama amulett v\u00f5ib \u00fche inimese silmis olla vaga kaitse, teise jaoks keelatud n\u00f5idus. Sageli t\u00e4idab maagias\u00fc\u00fcdistus ka sotsiaalset funktsiooni, andes seletuse eba\u00f5nnele, haigusele v\u00f5i ootamatule k\u00e4itumisele ning v\u00f5imaldades pingeid kanaliseerida konkreetse \u201es\u00fc\u00fcdlase\u201c suunas.<\/p>\n\n\n\n

Maagilised praktikad on Magribis s\u00fcgava ajaloolise juurega. Juba 5. sajandil eKr kirjeldas Herodotos muistsete Liib\u00fca h\u00f5imude rituaale, kus neiud v\u00f5itlesid t\u00e4htp\u00e4eval jumalanna auks kepi ja kividega. 1. sajandil pKr mainis Vergilius \u201eAeneises\u201c berberi mass\u00fc\u00fclia preestrinnat-n\u00f5ida, kes valvas hesperiidide templit. Kui araablased 7. sajandil Magribi j\u00f5udsid, panid nad t\u00e4hele berberite seas levinud ennustamist ja maagiat: \u00fcht linna olevat kutsutud Med\u012bnat as-sihriks ehk n\u00f5iduse linnaks. Berberi s\u00f5dalaskuninganna Dihya, keda tunti h\u00fc\u00fcdnimega al-K\u0101hina (\u2019ennustajanna\u2019 v\u00f5i \u2019n\u00f5id\u2019), olnud kuulus oma v\u00f5ime poolest n\u00e4ha tulevikku.<\/p>\n\n\n\n

Houssine Soussi (2020) r\u00f5hutab, et need ei ole pelgalt kurioossed ajaloofaktid, vaid n\u00e4itavad, et maagia, ennustamine ja vaimumaailm on P\u00f5hja-Aafrika tsivilisatsiooni osaks olnud aastatuhandeid, ammu enne islamit, nii et islam pigem kohanes selle p\u00e4randiga, kui kustutas selle. Sellep\u00e4rast on m\u00f5ningad piirkonnad \u2013 n\u00e4iteks Soussi org L\u00f5una-Marokos \u2013 t\u00e4nini eriti tugeva maagilise mainega: \u00f6eldakse, et sealsed fqih<\/em>\u2019id ja taleb<\/em>\u2019id valdavad eriti v\u00f5imsaid loitse.<\/p>\n\n\n\n

Maagia praktiseerijad: kes nad on?<\/h1>\n\n\n\n

Maroko maagia- ja tervendamismaastik on \u00fcllatavalt mitmekesine, igal tegijal on oma spetsialiteet, maine ja sotsiaalne staatus. Nende eristamine aitab v\u00e4ltida levinud valearusaama, et maagia on \u00fcks \u00fchtne asi:<\/p>\n\n\n\n