{"id":49,"date":"2024-04-04T01:55:41","date_gmt":"2024-04-03T22:55:41","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/rauamaak\/"},"modified":"2024-04-04T01:57:24","modified_gmt":"2024-04-03T22:57:24","slug":"rauamaak","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/rauamaak\/","title":{"rendered":"J\u00f5hvi magnetanomaalia"},"content":{"rendered":"<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<span style=\"font-size:12px\"><b>KIRDE-EESTI MAGNETANOMAALIA METALLIDE GENEESI P\u00d5HIJOONED<\/b><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<span style=\"font-size:12px\"><b>(Juhib T\u00dc, partnerid EGT ja TalTech)<\/b><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\t<span style=\"font-size:12px\">EESM\u00c4RK<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\t<span><span style=\",serif\">Varasemate uuringute alusel on teada, et J\u00f5hvi magnetanomaalia tekitanud aluskorra kivimid koosnevad magnetiitkvarsiitist ning sulfiidide ja grafiidirikastest kivimitest, millel on metallide osas majanduslikku potentsiaali. Seda pole siiski viimastel aastak\u00fcmnetel enam uuritud. Olemasoleva info p\u00f5hjal v\u00f5ib eeldada, et suurim majanduslik potentsiaal ei pruugi olla rauavarudel, vaid hoopis sulfiididega seotud metallidel (Zn, Pb, Cu, Ag jt.), mille turuv\u00e4\u00e4rtus on oluliselt suurem. Projekti eesm\u00e4rk on t\u00e4psustada nii raua kui spetsiifiliselt sulfiididega seotud metallide levikut J\u00f5hvi tsooni kivimites, selgitada nende metallogeenseid tekketingimusi ning majanduslikku potentsiaali.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\t<span style=\"font-size:12px\">SENISED TULEMUSED<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\t<span><span style=\",serif\">Projekti tulemusena leiti, et magnetiit-kvartsiitidega haakuvad mitmete teiste oluliste akumetallide k\u00f5rgenenud sisaldused, sh mangaani ja koobalti. Pol\u00fcmetalse maagistumise ulatust on praeguseks saadaoleva materjali p\u00f5hjal v\u00e4ga raske \u00f6elda, aga viited seda t\u00fc\u00fcpi sulfiidse maagistumise suunas on olemas. T\u00e4iendavate geof\u00fc\u00fcsikaliste uuringutega, sh v\u00e4im\u00f5\u00f5tmiste ja 3D modelleerimisega \u00fcritatakse selgitada maagikeha asendit. Leiti, et anomaaliate fookused on nihkes varasemate uuringute tulemustest. Maagistunud kivimis esineva magnetiidi uuringud on andnud selged viited (raua) maagistumise geneetilise t\u00fc\u00fcbi suunas, arutelu all on praegu skarni t\u00fc\u00fcpi maagitekkeprotsessid. Kui see peaks olema nii, siis J\u00f5hvi piirkonna maagistumine v\u00f5ib anda oluliselt paremad v\u00e4ljavaated mitmete pol\u00fcmetallide, sh alumetallide esinemiseks. Olemasoleva puurmaterjali baasil pole v\u00f5imalik maagistumise ulatust ja sisu adekvaatselt hinnata. Riigi toel viiakse maagistumise piirkonnas 2019-2020 aastatel l\u00e4bi uued puurimist\u00f6\u00f6d, mis annavad olulist f\u00fc\u00fcsilist informatsiooni maagiilmingute defineerimiseks, geneesi selgitamiseks ja v\u00e4ga algseks kvantitatiivseks hindamiseks. Nimetatud j\u00e4rgnevate t\u00f6\u00f6de teostamiseks on vaja lisat\u00f6\u00f6j\u00f5udu ja finantsvahendeid. Hinnanguline uuringute l\u00e4biviimine \u2013 2020-2022.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-left: 120px\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"566\" height=\"244\" class=\"alignnone wp-image-93\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/147\/magnet.jpg\" title=\"magnet.jpg\" alt=\"magnetanomaalia\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/147\/magnet.jpg 566w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/147\/magnet-300x129.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 566px) 100vw, 566px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0 KIRDE-EESTI MAGNETANOMAALIA METALLIDE GENEESI P\u00d5HIJOONED (Juhib T\u00dc, partnerid EGT ja TalTech) EESM\u00c4RK Varasemate uuringute alusel on teada, et J\u00f5hvi magnetanomaalia tekitanud aluskorra kivimid koosnevad magnetiitkvarsiitist ning sulfiidide ja grafiidirikastest kivimitest, millel on metallide osas majanduslikku potentsiaali. Seda pole siiski &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":69,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-49","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/users\/69"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":336,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions\/336"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}