![\"\"](\"\/wp-content\/uploads\/sites\/147\/xrd_1.jpg\")
<\/a><\/p>\nM\u00e4\u00e4ratakse millistest kristallilistest \u00fchenditest (mineraalidest) aine v\u00f5i erinevate ainete segu koosneb. Meetodi tundlikkus on segude anal\u00fc\u00fcsimisel 0,5%. Ainete kvalitatiivseks identifitseerimiseks saab proovi anal\u00fc\u00fcsida spetsiaalselt ettevalmistamata, kuid kvantitatiivseks anal\u00fc\u00fcsiks tuleb proov (u. 0,5 grammi) peenestada.<\/p>\n
R\u00f6ntgenfluoresents-spektromeetria (XRF)<\/strong><\/p>\n![](\"\/wp-content\/uploads\/sites\/147\/xrf_1.jpg\")
<\/p>\n
M\u00e4\u00e4ratakse tahkete ainete keemilist koostist. \u00a0XRF spektromeetril on m\u00e4\u00e4ratavate elementide vahemik B5 \u2013 U92, m\u00e4\u00e4ramistundlikkus s\u00f5ltub keemilisest elemendist ja proovi ettevalmistamise meetoditest (reeglina kuni 5 ppm). Kvantitatiivseks anal\u00fc\u00fcsiks (va juhul kui tegemist on \u00fchtlase koostisega metallisulamite v\u00f5i klaasidega) tuleb proov (5 grammi) pulbristada. Kvalitatiivselt on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata keemilist koostist ilma proovi purustamata kuni 4 cm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga objektidelt (paksus kuni 2 cm) ja vajadusel ka 0,5 mm suurusega alalt. Spektromeetril on elementkoostise kaardistamise v\u00f5imalus lahutusega 0,5-0,7 mm.<\/p>\n
Induktiiv-sidestatud plasma massispektromeetria (ICP-MS)<\/strong><\/p>\n![](\"\/wp-content\/uploads\/sites\/147\/icp-ms.jpg\")
<\/p>\n
M\u00e4\u00e4ratakse vedelike ja tahkiste keemilist koostist. M\u00e4\u00e4ratavate keemiliste elementide ja nende isotoopide vahemik Li2 \u2013 Pu94. M\u00e4\u00e4ramistundlikkus s\u00f5ltub uuritavast ainest ja m\u00f5\u00f5tmistingimustest kuid reeglina \u00a01-10 ppb. Tahkete ainete anal\u00fc\u00fcsimiseks kasutakse laser-ablatsioon sisestust.<\/p>\n
Ioon-kromatograaf (IC), Automaattitraator<\/strong><\/p>\n![](\"\/wp-content\/uploads\/sites\/147\/ioonkromatograafspektrofotomeeter.jpg\")
<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fctiline meetod m\u00e4\u00e4rmaks vees lahustunud peamisi katioone (Li+, Na+, K+, NH4+, Mg2+, Ca2+) ja\u00a0 anioone (F-, Cl-, Br-, NO22-, NO32-, SO42- ja PO42-) t\u00fc\u00fcpiliselt 2-5 ml mahuga veeproovidest. Vesinikkarbonaadi HCO32- iooni kontsentratsiooni (vee karedus) m\u00e4\u00e4ramiseks, toiduainete ning vee\/reovee happelisuse-alulisuse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutame tiitrimist automaattitraatoriga<\/p>\n
Skaneeriv elektronmikroskoopiline anal\u00fc\u00fcs (SEM) \u00a0<\/strong><\/p>\n![](\"\/wp-content\/uploads\/sites\/147\/sem_1.jpg\")
<\/p>\n
Suudab vaadelda ja anal\u00fc\u00fcsida erinevate omadustega mikroskoopilisi tahkeid objekte suurendustel kuni 100 000 korda ja m\u00e4\u00e4rata objektide keemilist koostist ja selle heterogeensust mikrotasandil energiadispersiivse (EDS) v\u00f5i lainedispersiivse (WDS) r\u00f6ngenfluoresents anal\u00fcsaatoritega. M\u00e4\u00e4ratavate elementide vahemik C \u2013 U, tundlikus kuni 0,01%.<\/p>\n
Stabiilsete isotoopide massispektroskoopiline anal\u00fc\u00fcs (isotope-ratio mass-spectrosopy \u2013 IRMS)\u00a0<\/strong><\/p>\n![](\"\/wp-content\/uploads\/sites\/147\/h_ja_o_isotoopide_maaramine_1.jpg\")
<\/p>\n
Saame m\u00e4\u00e4rata vesiniku, s\u00fcsiniku, l\u00e4mmastiku, hapniku ja v\u00e4\u00e4vli stabiilsete isotoopide koostist karbonaatkivimites, orgaanilistes \u00fchendites ja h\u00fcdraat-sulfaat-fosfaat faasides. Anal\u00fc\u00fcsi korratavus 0,1-0.5 promilli. Lisaks on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata mitmesuguste looduslike (taimeosised- lehed, juured jne) ja s\u00fcnteetiliste orgaaniliste \u00fchendite s\u00fcsiniku, l\u00e4mmastiku ja vesiniku sisaldust. Meetodi tundlikkuse piir on 0, 01%.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Teostame kivimite, mineraalide, fossiilide ja teiste tahkete ainete koostise m\u00e4\u00e4ramist. Samuti m\u00e4\u00e4rame vedelike keemilist koostist alates p\u00f5hikomponentidest katioonidest-anioonidest kuni j\u00e4lgelementideni. Esmalt soovitame konsulteerida erialateadlasega, kelle ekspertihinnang aitab j\u00f5uda selgusele v\u00f5imalike anal\u00fc\u00fcside vajadustes ning lubab valida sobivaima meie poolt pakutava anal\u00fc\u00fcsimeetodi. …<\/p>\n","protected":false},"author":69,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-25","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/users\/69"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":408,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions\/408"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/marek\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}