\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\tMeie projektis uuritakse Eesti rahvusliku identiteedi arengut, rakendades eliidi- ja massidiskursuste pikaajalist induktiivset anal\u00fc\u00fcsi, ning k\u00f5rvutatakse tulemusi varasemate Venemaa kohta tehtud j\u00e4reldustega. Uuringu uudsus seisneb selles, et rahvusliku identiteedi ja riikidevaheliste suhete diakrooniline rekonstrueerimine p\u00f5hineb diskursiivset valdkonda esindavate allikate standardiseeritud interpretatiivsel n-\u00f6 sondeerimisel. Projekti raames luuakse Eesti rahvusliku identiteedi andmebaas (NID) ajavahemikuks 1990\u20132020, mis lisandub meeskonna poolt juba koostatud Venemaa andmebaasile. Eesti NIDi loomisel uurime nii eesti- kui ka venekeelseid diskursusi.\u00a0\n<\/p>\n
\n\tMassidiskursusi saab uurida popkultuuri (filmid, romaanid), massilehtede, aga digitaalajastul ka populaarsete uudisteportaalide ja sotsiaalmeedia p\u00f5hjal. Kuigi paljud neist allikatest on eliidi loodud, v\u00f5ib nende populaarsus olla n\u00e4itajaks nende resoneerumisest rahva-tasandi argim\u00f5istusega. Kuigi see l\u00e4henemisviis ei asenda s\u00fcvendatud v\u00e4liuuringuid, annab see m\u00f5istlikult standardiseeritud tulemusi l\u00e4bi aja ja ruumi, mis on kasulik riikidevaheliste ja diakrooniliste v\u00f5rdluste tegemiseks ning paremaks \u00fcldistatavuseks.\u00a0\n<\/p>\n
\n\tSelles projektis defineeritakse rahvuslikku identiteeti \u00fchiskondlikult aktsepteeritud enesem\u00e4\u00e4ratlusena antud rahvusesse kuulumise asjus. Rahvuslikku identiteeti kujutavad \u00fchiskondlikud diskursused, mida kujundavad \u00fcksikisikud, kes tuginevad oma isikliku identiteedi kujundamisel \u00fchistele teadmistele. Need teadmised peegeldavad mitmekihilistesse v\u00f5imusuhetesse p\u00f5imitud t\u00f5ere\u017eiime. Samas seavad diskursused v\u00f5imaliku individuaalse ja kollektiivse tegevuse piirid. \u00dches riigis ei ole \u00fchtset identiteeti, vaid on olemas identiteedikategooriate topograafia, mis on koondunud mitmekihilisteks diskursiivseteks moodustisteks. Diskursuste stabiilsus s\u00f5ltub identiteedi p\u00f5hikategooriate \u00fcle peetavate vaidluste ulatusest, samuti hegemoonilise identiteedi ja rahva tasandil argim\u00f5istuse vahelisest pingest.\u00a0\n<\/p>\n
\n\tEesti ja Venemaa diskursiivsete ruumide kaardistamiseks ja v\u00f5rdlemiseks v\u00f5tsime valimi enim t\u00e4helepanu saanud meediast, poliitilistest avaldustest ja kultuuritoodetest \u2013 \u00fcldjuhul poliitilistest k\u00f5nedest, ajakirjandusest, koolide ajaloo\u00f5pikutest, romaanidest ja filmidest. Konkreetne valim iga perioodi kohta varieerub s\u00f5ltuvalt valitsevatest kultuuritarbimise viisidest.\u00a0\n<\/p>\n
\n\tValimisse v\u00f5etud materjal kodeeritakse vastavalt MICi standardprotseduurile, kirjeldatud Allani (2016) artiklis: Allan, Bentley, 2016. \u2018Recovering Discourses of National Identity\u2019. In Ted Hopf and Bentley B. Allan (eds) Making Identity Count: Building a National Identity Database (Oxford: Oxford University Press), pp. 20\u201344.\u00a0\n<\/p>\n
\n\tKodeerimise k\u00e4igus m\u00e4\u00e4rakse kindlaks rahvuse olulised Teised; rahvusesse kuulumisega seotud tunnused ja tavad; sisemised Teised, mis on m\u00e4\u00e4ratletud nt klassi, soo, kultuuri, poliitiliste vaadete alusel; identiteetide vahelised hierarhiad; ideaalinimese kujutluspilt. Kodeerimise tulemuseks on pikk nimekiri t\u00f6\u00f6tlemata koodidest, mis edasise anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus koondatakse \u00fcha abstraktsemateks kategooriateks. Tulemuseks on 20\u201335 kategooriast koosnev loetelu, mida eristatakse sageduse, \u017eanri ja v\u00e4\u00e4rtuse j\u00e4rgi. Selle maatriksi varieeruvus h\u00f5lbustab hegemoonilise rahvusliku identiteedi diskursuse ja selle vaidlustajate tuvastamist. Tulemused v\u00f5etakse kokku rahvusliku identiteedi aruannetes (National Identity Reports, NIRs) ja neid kasutatakse edasiste uuringute v\u00f5rdlusalusena. Samuti kavatseme testida oma j\u00e4reldusi, kasutades konkreetsete teemade levimuse automatiseeritud anal\u00fc\u00fcsi.\u00a0\n<\/p>\n
\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
\u00a0 Meie projektis uuritakse Eesti rahvusliku identiteedi arengut, rakendades eliidi- ja massidiskursuste pikaajalist induktiivset anal\u00fc\u00fcsi, ning k\u00f5rvutatakse tulemusi varasemate Venemaa kohta tehtud j\u00e4reldustega. Uuringu uudsus seisneb selles, et rahvusliku identiteedi ja riikidevaheliste suhete diakrooniline rekonstrueerimine p\u00f5hineb diskursiivset valdkonda esindavate allikate …<\/p>\n","protected":false},"author":322,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-25","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/users\/322"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":75,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions\/75"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}