{"id":12,"date":"2024-04-04T08:58:44","date_gmt":"2024-04-04T05:58:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/meist\/"},"modified":"2024-04-04T08:59:25","modified_gmt":"2024-04-04T05:59:25","slug":"meist","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/meist\/?lang=et","title":{"rendered":"Meist"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<img decoding=\"async\" alt=\"\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2280323%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/653\/alar_kilp.jpg\" style=\"height: 135px;width: 210px;float: left;margin: 5px\" title=\"\"><b>Alar Kilp<\/b> (PhD politoloogias, 2012) on Tartu \u00dclikooli v\u00f5rdleva poliitika lektor alates aastast 2004. Alari teadust\u00f6\u00f6 keskendub religioonile ja poliitikale, v\u00f5rdlevale poliitikale, vaieldavatele ja vastuolulistele teemadele ning poliitika \u00f5petamise ja \u00f5ppimise teadusele. Alari artiklid on ilmunud teadusajakirjades Religion, State and Society, Religions, Society Register, Studies in Church History, Occasional Papers on Religion in Eastern Europe ja Estonian Journal of Military Studies. Tema hiljutised artiklid usulise rahvusluse, \u00e4\u00e4rmusluse, Euroopa normatiivse v\u00f5imu, religiooni ja pehme v\u00f5imu, usuautoriteedi, eurosekulaarsuse ja samasooliste suhete \u00f5igusliku reguleerimise kohta on ilmunud kogumikes, mida on avaldanud kirjastused Bloomsbury, Brill, Routledge ning Central European University Press.\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<img decoding=\"async\" alt=\"\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2280325%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/653\/martin_molder.jpg\" style=\"float: left;height: 140px;width: 210px;margin: 5px\" title=\"\"><span style=\"background:white\"><span style=\"line-height:15.0pt\"><b>Martin M\u00f6lder<\/b> on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi v<\/span><span style=\"line-height:15.75pt\">\u00f5rdleva poliitika teadur. Martin sai doktorikraadi politoloogias Kesk-Euroopa \u00fclikoolis, kus ta uuris erakonnavaheliste poliitiliste erinevuste m\u00f5\u00f5tmismeetodeid. Peale erakondade ja parteis\u00fcsteemide kuuluvad tema uurimishuvide hulka ka avalik arvamus ja poliitiline k\u00e4itumine ning kvantitatiivse tekstianal\u00fc\u00fcsi erinevad rakendused politoloogias. Martini artiklid on ilmunud teadusajakirjades<i> <\/i>Party Politics, Electoral Studies, Nations and Nationalism, Perspectives on Politics<i> <\/i>jt.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t<img decoding=\"async\" alt=\"\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2280326%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/653\/elena_pavlova.jpg\" style=\"height: 140px;width: 210px;float: left;margin: 5px\" title=\"\"><b><span lang=\"ET\" style=\"border:nonewindowtext1.0pt;background:white;padding:0cm\"><span style=\"color:black\">Elena Pavlova<\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\" style=\"border:nonewindowtext1.0pt;background:white;padding:0cm\"><span style=\"color:black\">, PhD (Petersburi riiklik \u00fclikool, 2000), magistrikraad rahvusvahelistes suhetes (Madridi Complutense \u00fclikool Hispaanias), on Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur. Elena teadushuvide hulka kuuluvad rahvusvaheliste suhete teooria, kultuuriuuringud ning postkoloniaalne k\u00e4sitlusviis. Tema hiljutised publikatsioonid on j\u00e4rgmised: \u201c\u0420\u0443\u0441\u0441\u043a\u043e\u0435 \u0437\u0430\u0440\u0443\u0431\u0435\u0436\u044c\u0435: \u0432\u0437\u0433\u043b\u044f\u0434 \u0432 \u0437\u0435\u0440\u043a\u0430\u043b\u043e\u201d. <i>\u041d\u043e\u0432\u044b\u0439 \u043c\u0438\u0440<\/i>, 1, lk 172\u2013180; \u201cPopular Culture and Authoritarianism in Russia: A Study of Common Sense Through the Prism of Women\u2019s Fiction\u201d. <i>Europe Asia Studies<\/i> (2021), 73 (2), lk 318\u2212339 (kaasautorluses V. Morozoviga); \u201cThe EU\u2013Russia relationship through the lens of postcolonial theory\u201d. <i>The Routledge Handbook of EU-Russia Relations: Structures, Actors, Issues.<\/i> London: Routledge (2021, lk 139\u2212148); <\/span><\/span><a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/Portal\/Publications\/Display\/f19af2f1-a12d-4aa9-a03d-d72f599a9ea9\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"border:nonewindowtext1.0pt;background:white;padding:0cm\"><span style=\"text-decoration:none\"><span>\u201eUraan\u201c vene lugeja silmade l\u00e4bi. Vikerkaar<\/span><\/span><\/span><\/a><span style=\"border:nonewindowtext1.0pt;background:white;padding:0cm\"><span style=\"color:black\">, (2021, lk 4\u22125).<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t<img decoding=\"async\" alt=\"\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2280327%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/653\/heiko_paabo_188x125_3.jpg\" style=\"height: 140px;width: 210px;float: left;margin: 5px\" title=\"\"><b><span style=\"background:white\"><span style=\"color:#242424\">Heiko P\u00e4\u00e4bo<\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\" style=\"background:white\"><span style=\"color:#242424\"> on Johan Skytte poliitikauuringute instituudis L\u00e4\u00e4nemere maade poliitika lektor ning Kesk- ja Ida-Euroopa, Venemaa ja Euraasia uuringute magistri\u00f5ppekava programmijuht. Tema teadushuvi seob m\u00e4lu- ja identiteedipoliitikat, keskendudes rahvuslike narratiivide muutumistele. Sellel teemal on tema mahukaim uurimus \u201ePotential of Collective Memory Based International Identity Conflicts in Post-Imperial Space<\/span><\/span><span style=\"border:nonewindowtext1.0pt;background:white;padding:0cm\">\u201c<\/span><span style=\"background:white\"><span style=\"color:#242424\"> (2011). Heiko on m\u00e4lu<\/span><\/span>-uuringute \u00fchenduse<span style=\"background:white\"><span style=\"color:#242424\"> liige. Tema kirjutised on ilmunud ajakirjades Journal of Baltic Studies, Journal on Baltic Security ja Religion und Gesellschaft in Ost und West.<\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t<img decoding=\"async\" alt=\"\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2280328%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/653\/maili_vilson.jpg\" style=\"height: 140px;width: 210px;float: left;margin: 5px\" title=\"\"><b>Maili Vilson <\/b>on k\u00e4esolevas projektis eestikeelseid allikaid uuriv doktorant. Maili on Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis asejuhataja \u00f5ppet\u00f6\u00f6 alal ning teadus- ja komepentsikeskuse CEURUS (Euraasia ja Venemaa uuringute keskus) tegevedirektor. Tema doktorit\u00f6\u00f6 keskendub Euroopa Liidu liikmesriikide v\u00e4lispoliitika euroopastumisele. Maili on \u00f5petanud muuhulgas Euroopa Liidu v\u00e4lispoliitikat, re\u017eiimide \u00fcleminekuid ja Eesti v\u00e4lispoliitika ajalugu k\u00e4sitlevaid kursusi. Maili on avaldanud kirjutisi rahvusvahelistes eelretsenseeritud ajakirjades ning olnud ekspert mitmetes rahvusvaheliste m\u00f5ttekodade, Eesti v\u00e4lisministeeriumi ja Eesti parlamendi v\u00e4liskomisjoni tellitud uuringutes. Tema uurimisvaldkondade hulka kuuluvad Euroopa Liidu v\u00e4lispoliitika, demokratiseerimisuuringud, re\u017eiimide \u00fcleminekud ja Eesti v\u00e4lispoliitika.\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t<img decoding=\"async\" alt=\"\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2280329%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/653\/azniv_tadevosyan.jpg\" style=\"height: 148px;width: 210px;float: left;margin: 5px\" title=\"\"><b>Azniv Tadevosyan<\/b> on Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi doktorant politoloogia erialal. Samas instuudis l\u00f5petas ta aastal 2021 ka rahvusvaheliste suhete ja regionaaluuringute magistri\u00f5ppe programmi. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad rahvusvahelised suhted, poliitika ja esteetika, identiteedid ja diskursused ning Venemaa-uuringud. Oma doktorit\u00f6\u00f6 raames uurib ta vene dissidentlikku levimuusikat kui popkunsti ja poliitika koostoime juhtumit. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskendub Venemaa hegemoonilistele diskursustele, dissidentlike kunstnike agentsuse ja strateegiate uurimisele hegemooniliste diskursuste vaidlustamisel ning nende diskursuste muutumisele alates aastast 2012.\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t<img decoding=\"async\" alt=\"\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2280330%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/653\/aigerim_nurseitova.jpg\" style=\"height: 140px;width: 210px;float: left;margin: 5px\" title=\"\"><b>Aigerim Nurseitova<\/b> on Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi anal\u00fc\u00fctik. Tema uurimishuvid keskenduvad Venemaa poliitikale, \u00fchiskonnale ja kultuurile ning nende m\u00f5jule venekeelsete kogukondade identiteedile Eestis ja Kasahstanis. Aigerimil on Tartu \u00dclikooli magistrikraad rahvusvaheliste suhete ja regionaaluuringute erialal.\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t<img decoding=\"async\" alt=\"\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2280331%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/653\/oksana_belova-dalton.jpg\" style=\"height: 140px;width: 210px;float: left;margin: 5px\" title=\"\"><b>Oksana Belova-Dalton<\/b>, PhD, on Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi rahvusvaheliste suhete teadur. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad nii Venemaa-uuringud kui ka terrorism ja radikaliseerumine. Praegu keskendub ta Putini valitsuse parem\u00e4\u00e4rmuslikule opositsioonile agressioonis\u00f5ja ajal Ukrainas. Oksana on avaldanud artikleid teadusajakirjades Journal of Language and Politics, Border and Security Management ning Proceedings of Estonian Academy of Security Sciences. Oksana \u00f5pib terrorismi ja poliitilist v\u00e4givalda St Andrewsi \u00fclikoolis.\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Alar Kilp (PhD politoloogias, 2012) on Tartu \u00dclikooli v\u00f5rdleva poliitika lektor alates aastast 2004. Alari teadust\u00f6\u00f6 keskendub religioonile ja poliitikale, v\u00f5rdlevale poliitikale, vaieldavatele ja vastuolulistele teemadele ning poliitika \u00f5petamise ja \u00f5ppimise teadusele. Alari artiklid on ilmunud teadusajakirjades Religion, State and &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":322,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/users\/322"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":91,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/91"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/makingidentitycount\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}