{"id":9,"date":"2024-04-04T06:13:15","date_gmt":"2024-04-04T03:13:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/jarvelubi\/"},"modified":"2024-04-16T14:01:59","modified_gmt":"2024-04-16T11:01:59","slug":"jarvelubi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/jarvelubi\/","title":{"rendered":"J\u00e4rvelubi"},"content":{"rendered":"<p>J\u00e4rvelubi (j\u00e4rvekriit) kujutab endast valge v\u00f5i kollaka v\u00e4rvusega peenest kaltsiidist setendit, mis on tekkinud p\u00e4rastj\u00e4\u00e4aegsetes sulglohkudes.<\/p>\n<p>Maavaraks loetakse j\u00e4rvelupja siis, kui temas sisalduv CaO moodustab v\u00e4hemalt 40% kuivaine massist. J\u00e4rvelubja teeb hinnaliseks k\u00f5rge CaCO<sub>3<\/sub>\u00a0sisaldus (90-95%) ja keemiline puhtus ning madal Mg sisaldus. J\u00e4rvelubi tekib karbonaadirikastest pinna ja p\u00f5hjavetest toituvates j\u00e4rvevetes, tavaliselt organismide kaasabil. J\u00e4rvelubja settimine toimub suvel, kui temperatuuri t\u00f5ustes v\u00e4heneb karbonaadi lahustuvus ja madalates orgaanilisest ainesest tumeda p\u00f5hjaga j\u00e4rvedes t\u00f5useb temperatuur \u00fcle kriitilise piiri (s\u00f5ltuvalt lahustunud Ca ja vesinikkarbonaadi sisaldusest tavaliselt ~28-35 <i>\u00b0<\/i>C). Euroopa alal hakkas j\u00f5rvelubi settima ligikaudu 11 500 aasta tagasi, kui mandrij\u00e4\u00e4\u00a0oli taandunud ja kliima juba m\u00f5nev\u00f5rra soojenenud. K\u00f5ige intensiivsem lubja settimine oli umbes 9000-5000 aastat tagasi. J\u00e4rvelubja teke, v\u00e4hesed erandid v\u00e4lja arvatud, lakkas umbes 2500 aasta eest. J\u00e4rvede algfaasil kuhjunud peenest kaltsiidist koosnev setend on Eestis laialdaselt levinud ja m\u00f5neti ka kasutamist leidnud. J\u00e4rvelubja paksus on enamasti 0,5-1,0 meetri piires, kuid Pandivere k\u00f5rgustiku alal on moodustunud kohati ka t\u00fcsedad (kuni 2 m) ja \u00fcsna v\u00e4ljapeetud lasundid. J\u00e4rvelubja k\u00e4ttesaadavus muda- ja turbakihi alt on siiski raskendatud.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"488\" height=\"237\" class=\"alignnone wp-image-42\" title=\"jarvelubi.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/jarvelubi.jpg\" alt=\"j\u00e4rvelubi\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/jarvelubi.jpg 488w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/jarvelubi-300x146.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 488px) 100vw, 488px\"><\/p>\n<p>J\u00e4rvelupja on kasutatud tsemendit\u00f6\u00f6stuses, happelise mullaga p\u00f5ldude lupjamiseks, s\u00f6\u00f6dakriidi nime all loomas\u00f6\u00f6dana, lubiv\u00e4rvide valmistamisel ja pahtlite tootmisel jm.<\/p>\n<p>Puhtamaid ja enam tsementeerunud j\u00e4rvelubja erimeid nimetatakse m\u00f5nikord ka j\u00e4rvekriidiks, mis pole ehk p\u00e4ris \u00f5ige, kuigi j\u00e4rvelubigi sisaldab sageli organismide lubikodade j\u00e4\u00e4nuseid. J\u00e4rvelubja kvaliteeti kahjustab selles sagedasti esinev savi- v\u00f5i turbalisand, mis muudab koostise ebap\u00fcsivaks. J\u00e4rvelubi on arvel Harjumaal, Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaal, J\u00f5gevamaal, J\u00e4rvamaal ja Tartumaal. Tuntuim leiukoht on Rakke l\u00e4hedal Varangul (280 ha, kihipaksus kuni 3 m).<\/p>\n<p>1998. aastast peale pole j\u00f5rvelupja enam kaevandatud, samuti ka 2009. aastal (<a href=\"http:\/\/geoportaal.maaamet.ee\/est\/Andmed-ja-kaardid\/Geoloogilised-andmed\/Maardlad-p83.html\">Maa-amet<\/a>).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"390\" height=\"520\" class=\"alignnone wp-image-43\" title=\"jarvelubi1a_p.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/jarvelubi1a_p.jpg\" alt=\"jarvelubi1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/jarvelubi1a_p.jpg 390w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/jarvelubi1a_p-225x300.jpg 225w\" sizes=\"auto, (max-width: 390px) 100vw, 390px\"><\/p>\n<p>J\u00e4rvelubi Varangult \u2013 sisaldab taimeosi<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"520\" height=\"390\" class=\"alignnone wp-image-44\" title=\"jarvelubi1_p.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/jarvelubi1_p.jpg\" alt=\"jarvelubi1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/jarvelubi1_p.jpg 520w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/jarvelubi1_p-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 520px) 100vw, 520px\"><\/p>\n<p>J\u00e4rvelubi Varangult \u2013 puhas lubi (j\u00e4rvekriit)<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"520\" height=\"390\" class=\"alignnone wp-image-45\" title=\"jarvelubi2_p.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/jarvelubi2_p.jpg\" alt=\"jarvelubi2\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/jarvelubi2_p.jpg 520w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/jarvelubi2_p-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 520px) 100vw, 520px\"><\/p>\n<p>Vaade Varangu j\u00e4rvele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>J\u00e4rvelubi (j\u00e4rvekriit) kujutab endast valge v\u00f5i kollaka v\u00e4rvusega peenest kaltsiidist setendit, mis on tekkinud p\u00e4rastj\u00e4\u00e4aegsetes sulglohkudes. Maavaraks loetakse j\u00e4rvelupja siis, kui temas sisalduv CaO moodustab v\u00e4hemalt 40% kuivaine massist. J\u00e4rvelubja teeb hinnaliseks k\u00f5rge CaCO3\u00a0sisaldus (90-95%) ja keemiline puhtus ning madal &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":179,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/179"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}