{"id":8,"date":"2024-04-04T06:13:15","date_gmt":"2024-04-04T03:13:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/turvas\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:31","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:31","slug":"turvas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/turvas\/","title":{"rendered":"Turvas"},"content":{"rendered":"

Turvas<\/b>\u00a0on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi \u00fcletada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus need vees hapnikuvaegusel t\u00e4ielikult ei lagune. Turvas on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb s\u00fcsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati l\u00e4mmastikku (2-3%), fosforit (<0,2%) ja mittep\u00f5levaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid).<\/p>\n

\n\tEesti on maailma \u00fcks sooderikkamaid paiku \u2013 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode teke algas varsti p\u00e4rast mandrij\u00e4\u00e4\u00a0taandumist, kui kliima muutus pehmemaks \u2013 9100-8800 aastat tagasi, nagu n\u00e4itavad radioaktiivse s\u00fcsiniku (C14<\/sup>) meetodil saadud uurimistulemused. Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha). Valdavaks on siiski v\u00e4ikesood \u2013 9836 soost 85% on pindalaga 1-10 ha.\n<\/p>\n

\n\t\"turbamaardlad\"\n<\/p>\n

\n\tTurbavarude jaotumine Eesti alal on eba\u00fchtlane, suurimad on Ida-Virumaa l\u00f5unaosa ja P\u00e4rnumaa soode varud. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed on varud ka Kesk- ja Vahe-Eesti soomassiivides. Turbamaardlatena k\u00e4sitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga \u00fcle 10 ha pindalaga soid. Sellistele tingimustele vastab 1626 sood, neist 520 on majanduslikult huvipakkuvad. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. \u00dcksikutes soodes leidub anomaalse paksusega kihte \u2013 18 m V\u00e4llam\u00e4e ja 12 m Napsi soos. Aastane turba juurdekasv on umbes 0,9 mm; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\t\"napsi1\"<\/p>\n

\n\tTurvas on olulise t\u00e4htsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks. Turbavaru Eestis on v\u00e4ga suur. Asume turba tekkeks soodsates kliimaoludes \u2013 niiskete ja soojade atlantiliste atmosf\u00e4\u00e4rihoovuste m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi osaliselt taatuvaks maavaraks. Sood v\u00f5ivad tekkida kas maismaa soostumise tulemusel v\u00f5i veekogude kinnikasvamisel. V\u00e4hemalt 2\/3 Eesti soodest on kujunenud maismaa soostumise tulemusel. Nii maismaa kui veekogude soostumine on seotud Holotseenis toimunud kliima muutumisega. Eesti alal algas intensiivsem maismaa soostumine umbes 8000 aastat tagasi, kuid veekogude kinnikasvamisega kaasnav sagenes pea 1500 aastat hiljem, seega umbes 6500 aastat tagasi.\n<\/p>\n

\n\tTurvas jaotub oma tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alat\u00fc\u00fcbiks. P\u00f5hjaveest toitunud\u00a0h\u00e4stilagunenud madalsooturvast<\/b>\u00a0kasutatakse peamiselt k\u00fctteturbana, v\u00e4hem v\u00e4etiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. H\u00e4stilagunenud turvas moodustab 85% varude \u00fcldhulgast. Sademeteveest toitunud\u00a0v\u00e4helagunenud k\u00f5rgsoo- ehk rabaturvast<\/b>\u00a0kasutatakse p\u00f5llumajanduses alusturbana, v\u00e4hem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Moodustab 15% varude \u00fcldhulgast.\n<\/p>\n

\n\tTurvas maavarana on lihtsast energeetikatoormest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse v\u00e4etise- v\u00f5i aiandusturbana \u2013 komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Suurt tulu saadakse aiandusturba ekspordist. Kasutusviise v\u00f5iks leida teisigi \u2013 meditsiinis, kosmeetikas, keemiat\u00f6\u00f6stuses.\n<\/p>\n

\n\t2009. aastal toodeti 842 300 tonni turvast, sealhulgas 380 400 tonni v\u00e4helagunenud turvast ja 461 900 tonni h\u00e4stilagunenud turvast (Maa-amet<\/a>).\n<\/p>\n

\n\tFreesturba algmaterjaliks on v\u00e4helagunenud k\u00f5rgsooturvas, mis freesitakse rabapinnalt lahti, kuivatatkse, vallitakse ja kogutakse auna. Freesturvast kasutatakse iluaedade rajamisel, aedade mullastruktuuri parandamisel, allapanuna loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivk\u00e4imlates.\n<\/p>\n

\n\tK\u00fcttefreesturba algmaterjaliks on h\u00e4stilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi paksus on keskmiselt 11 mm. Freesturvast toodetakse mai algusest kuni augusti l\u00f5puni. \u00dcks ts\u00fckkel freesturba tootmisel koosneb j\u00e4rgmistest operatsioonidest: freesimine, p\u00f6\u00f6ramine, vallitamine, kogumine, aunatamine. K\u00f5igi nende operatsioonide tegemiseks on spetsiaalsed masinad, mida v\u00f5ib \u00fche operatsiooni jaoks olla v\u00e4ga erinevaid. K\u00fcttefreesturvast kasutatakse eelk\u00f5ige suurtes katlamajades k\u00fcttena. Lisaks on kasutusel ka kuivatatud freesturbast pressitud peened s\u00f5rmej\u00e4medused turbapulgad, mida nimetatkse turbapelletiteks ehk graanuliteks. Ka turbabriketti valmistamiselatakse k\u00fcttefreesturbast.\n<\/p>\n

\n\tTurbav\u00e4ljade fotod p\u00e4rinevas Lavassaare rabast (AS Tootsi Turvas)\n<\/p>\n

\n\t\"frees1a\"\n<\/p>\n

\n\tFreesturba lahtifreesimine Lavassaares<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"pneumo1a\"\n<\/p>\n

\n\tFreesturba kogumine moodsa pneumokogujaga Lavassaares<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"tykk\"\n<\/p>\n

\n\tKokkupressitud t\u00fckkturvas kuivab<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"tykk2\"\n<\/p>\n

\n\tLadustatud t\u00fckkturvas<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"plokk_t2a\"\n<\/p>\n

\n\tLahtil\u00f5igatud kuivav plokkturvas<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"plokkt3a\"\n<\/p>\n

\n\tLadustatud plokkturvas<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"vallist1a\"\n<\/p>\n

\n\tKuivanud freesturba kogumine vallist<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tToodetud kuivturvas ja sellest valmistatud brikett on \u00fcks paremaid k\u00fctuseliike nii v\u00e4hese tuhasuse, k\u00f5rge k\u00fcttev\u00e4\u00e4rtuse kui ka keskkonnaohtlike lisandite madala sisalduse t\u00f5ttu.\n<\/p>\n

\n\t\"sqelut_t1a\"\n<\/p>\n

\n\tEnne k\u00fcttebriketi valmistamist s\u00f5elutakse turvas, AS Sangla Turvas<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"sangla1\"\n<\/p>\n

\n\tTurvas kuivatatakse l\u00f5plikult p\u00f6\u00f6rdahjus, AS Sangla Turvas<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"t_pakk1a\"\n<\/p>\n

\n\tTurbabriketi pakkimine m\u00fc\u00fcgiks, AS Sangla Turvas<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tVaata videoid\u00a0turba tootmisest siit:\u00a0<\/b>Turba tootmine<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Turvas\u00a0on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi \u00fcletada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus need vees hapnikuvaegusel t\u00e4ielikult ei lagune. Turvas on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb s\u00fcsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":164,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/164"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}