{"id":18,"date":"2024-04-04T06:13:16","date_gmt":"2024-04-04T03:13:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/polevkivi\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:31","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:31","slug":"polevkivi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/polevkivi\/","title":{"rendered":"P\u00f5levkivi"},"content":{"rendered":"\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f5levkivi ehk kukersiit on l\u00e4bi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt t\u00fc\u00fcpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses p\u00f5levast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui p\u00f5leva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine l\u00e4hteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (ts\u00fcanobakterid)\u00a0Gloecapsamorpha prisca<\/i>\u00a0Zalessky. Lubiainesest mineraalosa on p\u00f5hiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest. P\u00f5levkivi k\u00fcttev\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4hemalt 6,1 MJ\/kg (1450 kcal\/kg).\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tPole teada, kes ja kuidas avastas Eestis p\u00f5levkivi; esimesed kirjalikud teated on p\u00e4rit aastast 1777 (A. W. Hupel).\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karj\u00e4\u00e4rid Pavandus (1918) ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaal Vanam\u00f5isas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kivi\u00f5lis (1922). Esialgu kasutati p\u00f5levkivi vaid tahke k\u00fctusena tsemendit\u00f6\u00f6stuses, vedurite ja majapidamiste k\u00fctteks. P\u00f5levkivi esimene t\u00f6\u00f6stuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemendit\u00f6\u00f6stus, mille p\u00f6\u00f6rdahjud viidi 1921 aastal t\u00e4ielikult \u00fcle p\u00f5levkivik\u00fcttele. Esimene t\u00f6\u00f6stuslikus mahus p\u00f5levkivi\u00f5li tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-J\u00e4rvele. P\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse peamisteks toodeteks oli k\u00fctte\u00f5li, immutus\u00f5li ja madalamargiline autobensiin, k\u00f5rvalproduktina toodeti ka gaasi.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tT\u00e4htis etapp p\u00f5levkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil p\u00f5levkiviga hakati k\u00fctma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti p\u00f5levkivienergeetika algusaastaks.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tEristatakse Eesti p\u00f5levkivimaardlat ja Tapa p\u00f5levkivi leiukohta, kaevandatakse aga ainult Eesti maardlas, mida loetakse ka \u00fcleriigilise t\u00e4htsusega maardlaks. Tapa maardla p\u00f5levkivi suhteliselt paksud kihid on halva kvaliteediga ja lasuvad s\u00fcgaval. P\u00f5levkivi moodustab pidevaid kihte Kirde-Eesti ja naabruses asuva Vene F\u00f6deratsiooni Leningradi oblasti alusp\u00f5hja Kukruse lademes, mis kuulub \u00fclem-Ordoviitsiumisse.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"maardlad\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tEesti p\u00f5levkivimaardla tootsa kihindi moodustavad Kukruse lademe Kivi\u00f5li kihistiku alumise osa 7 kukersiidikihti (A-F1<\/sub>) ja nende vahel olevad 6 pae vahekihti. Tootsa kihindi paksus on maardla p\u00f5hja- ja idaosas 2,7 \u2013 2,9 m ning v\u00e4heneb l\u00f5una ja l\u00e4\u00e4ne suunas.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"tootus1.a\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f5levkivi tootsa kihindi ehitus. Viivikonna kihistu kuulub Kukruse lademesse.<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t
\"tootus2\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tTootus kiht Kohtla-N\u00f5mme kaevanduses (t\u00fchised foto vasakus servas)<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0
\"kohtla1\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f5levkivi tootmine Kohtlas 1921. aastal<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tSuuremateks p\u00f5levkivi tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast p\u00f5levkivist, keemiat\u00f6\u00f6stus (15-17%) ja tsemendit\u00f6\u00f6stus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse t\u00f5ttu pole p\u00f5levkivi transport kaevandamiskohast kaugele \u00f5igustatud. Seep\u00e4rast asuvadki k\u00f5ik tarbijad kaevanduste l\u00e4hedal.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tPealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva, Vanak\u00fcla, P\u00f5hja-Kivi\u00f5li ja Ubja karj\u00e4\u00e4rides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park v\u00f5imaldab tasuvalt p\u00f5levkivi kaevandada kuni 30 m s\u00fcgavuselt. Allmaakaevandamine toimub p\u00f5levkivimaardla osas, mis asub J\u00f5hvist l\u00f5una pool ja kus kihindi lebamiss\u00fcgavus on 40-70 m piirides. Siin toodetakse p\u00f5levkivi Estonia ja Viru kaevandustes. Kokku toodeti 2009. aastal p\u00f5levkivi 12 604 900 tonni (Maa-amet<\/a>).\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f5levkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015\u00a0n\u00e4eb ette s\u00e4testada p\u00f5levkivivaru s\u00e4\u00e4stlikul kasutamisel kaevandamise piiriks kuni 20 miljonit tonni aastas. Prioriteetsena tuleb p\u00f5levkivi kasutada elektri ja p\u00f5levkivi\u00f5li tootmiseks riigisisese tarbimise katteks.\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\t\t\t\t\t\"gloe1\"<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tRakulise ehitusega vetika\u00a0Gloecapsamorpha prisca<\/i>\u00a0koloonia (foto J. N\u00f5lvak)<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"p_kivi1\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f5levkivi v\u00e4rvus varieerub kakaopruunist kollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakivi<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"p_kivi2a\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tTihti n\u00e4eb p\u00f5levkivis v\u00e4ljasurnud organismide kivistisi<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"kombain1a\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f5levkivi kihiline v\u00e4ljamine p\u00f5levkivikombainiga Wirtgen 2500 P\u00f5hja-Kivi\u00f5li karj\u00e4\u00e4ris<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"aidu1a\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f5levkivi lahtine kaevandmaine Aidu karj\u00e4\u00e4ris<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"aidu2a\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tRekultiveeritud (metsastatud) Aidu karj\u00e4\u00e4ri endine tootmisala<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"rikastus1a\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKohtla-N\u00f5mme kaevanduse endine rikastusvabrik<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKohtla-N\u00f5mme kaevanduses l\u00f5petati 2002. aastal tootmine ja avati\u00a0Kohtla kaevanduspark-muuseum<\/a>).\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"pyssi1a\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tP\u00fcssi j\u00f5ujaama tuham\u00e4ed, suurema suhteline k\u00f5rgus on 61 meetrit<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\"kiviolituha1\"\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tKivi\u00f5li keemiakombinaadi uuem tuham\u00e4gi<\/b>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tVaata videot maavarade tootmisest siit:\u00a0<\/strong>maavarad<\/a>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00f5levkivi ehk kukersiit on l\u00e4bi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt t\u00fc\u00fcpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses p\u00f5levast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":154,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions\/154"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}