{"id":17,"date":"2024-04-04T06:13:16","date_gmt":"2024-04-04T03:13:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/graptoliitargilliit\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:31","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:31","slug":"graptoliitargilliit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/graptoliitargilliit\/","title":{"rendered":"Graptoliitargilliit"},"content":{"rendered":"

Graptoliitargilliit<\/b>\u00a0ehk dikt\u00fconeemaargilliit (nimetatakse ka veel dikt\u00fconeemakildaks) on tavap\u00e4rane p\u00f5levkiviliik \u2013 orgaanilise ainega (12-17%) l\u00e4bi imbunud k\u00f5vastunud savikivim, mis levib katkematu kihina Eesti p\u00f5hja- ja loodeosas Hiiumaalt Narvani. Kuid arvestatavad paksused (>3 m, max 8 m Osmussaarel) on j\u00e4lgitavad siiski vaid Haapsalu-Tallinna vahelisel alal (joonis). Oma nime on graptoliitargilliit saanud temas leiduvate kivistunud organismide graptoliitide\u00a0Rhabdinopora flabelliforme<\/i>\u00a0(Eichwald) j\u00e4rgi, vana nimetusega\u00a0Dictyonema flabelliforme<\/i>\u00a0(vt fotod). P\u00f5levat orgaanilist ainet sisaldava argilliidi varud on hiiglaslikud, hinnanguliselt ligikaudu 60 miljardit tonni. Suurem osa neist lasub ka kaevandamiseks k\u00e4ttesaadavas s\u00fcgavuses, avanedes paekaldaj\u00e4rsaku jalamil \u00fcsna madalal.<\/p>\n

\n\t\"dictyonema\"\n<\/p>\n

\n\tParaku on k\u00f5nealuse kivimi kasutamine maavarana t\u00f5kestatud mitme asjaoluga. Esiteks on temas leiduva orgaanilise aine sisaldus madal (12-17%, keskmiselt 13-14%), mis teeb k\u00fcttev\u00e4\u00e4rtuseks \u00fcksnes 1500-1600 kcal\/kg (5-7 MJ\/kg, \u00f5lisaagis 2-6%). Teisis\u00f5nu, nii k\u00f5rge tuhasusega k\u00fctuseliigi kasutamine ei tule t\u00e4nap\u00e4eva tehnilistes oludes k\u00f5ne alla ei tehnoloogiliselt ega majanduslikult. Teiseks piirajaks on argilliidi k\u00f5rge rauasulfiidse mineraali \u2013 p\u00fcriidi (FeS2<\/sub>) \u2013 sisaldus, mis t\u00f5useb kohati 8-9%, p\u00fcsides enamasti siiski 2,4-6,0% piires. See v\u00e4\u00e4vli\u00fchend laguneb p\u00f5letusprotsessidel v\u00e4\u00e4veloksiidseks gaasiks, mis p\u00f5hjustab atmosf\u00e4\u00e4risaastet. Seegi probleem p\u00fcsib argilliidi kasutuselev\u00f5tu perspektiivis esialgu \u00fcletamatuna.\n<\/p>\n

\n\tPerspektiivikamaks on loetud argilliidis esinevate haruldaste ja hajutatud elementide k\u00f5rgendatud sisaldust. M\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rivad uraan, mol\u00fcbdeen, vanaadium, plii, tsink ja reenium, mille sisaldus kivimis \u00fcletab k\u00fcmneid kordi nende maakoores esineva keskmise hulga. Siiski ei t\u00f5use see sisaldus kusagil t\u00e4nap\u00e4evaste maakide tasemele, mist\u00f5ttu neist metallidest saaksime r\u00e4\u00e4kida \u00fcksnes kui kaasnevatest maavaradest, mille kasutamine tuleks k\u00f5ne alla vaid argilliidi komplekssel kasutamisel. K\u00f5ige kaugemale on sel teel mindud uraani kasutuselev\u00f5tul, milleks rajati Sillam\u00e4ele vastav rikastuskombinaat. Teisele maailmas\u00f5jale j\u00e4rgnenud aastatel, 1946-1952 kaevandati Sillam\u00e4el toorainena uraani, milleks rajati ka Sillam\u00e4ele vastav rikastuskombinaat. Sillam\u00e4e kaevanduses toodeti \u00fcle 270 000 tonni argilliiti, millest saadi ainult 22,5 tonni uraani. Sobivamate maagilasundite leidmisel Venemaalt sellest aga loobuti.\n<\/p>\n

\n\tArgilliidi kobestamisel p\u00e4\u00e4seb temasse \u00f5huhapnik, mis asub intensiivselt orgaanilist ainet ja peenhajusat p\u00fcriiti hapendama. Raskendatud soojusjuhtivuse t\u00f5ttu v\u00f5ivad need eksotermilised reaktsioonid p\u00f5hjustada kivimi soojenemise ja ises\u00fcttimise, mis viib k\u00f5ige muu ebameeldiva k\u00f5rval ka v\u00e4\u00e4vli\u00fchendite iseeneslikule ja intensiivsele paiskumisele atmosf\u00e4\u00e4ri. Selliste kollete tekkimise kogemus on olemas Maardu ammendatud fosforiidialadelt. Ja kuigi on leitud efektiivseid meetmeid selle n\u00e4htuse t\u00f5kestamiseks, on tema tehislik esilekutsumine kaevandusaladel siiski \u00e4\u00e4rmiselt ebasoovitav. Ja teinegi k\u00fclg \u2013 kobestatud kivimimassiivi p\u00e4\u00e4seb sademe- ja p\u00f5hjavesi, mis hakkab lahustama ka kivimis k\u00f5rgendatud kogustes sisalduvaid lisandelemente. Enamik nende oks\u00fcdeerunud \u00fchendeid on tugeva toksilise toimega. Nii saastub l\u00e4hi\u00fcmbruse p\u00f5hjavesi ohtlike komponentidega. Sedagi tuleks v\u00e4ltida.\n<\/p>\n

\n\t\"pilt\"\n<\/p>\n

\n\tGraptoliidi rekonstruktsioon\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"graptoliit_p\"\n<\/p>\n

\n\tGraptoliitargilliit koos h\u00e4sti s\u00e4ilinud graptoliidi\u00a0Rhabdinopora flabelliforme<\/i>\u00a0(Eichwald) j\u00e4ljendiga, T\u00fcrisalu pank.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"dictyon_vedu1\"\n<\/p>\n

\n\tGraptoliitargilliidi v\u00e4ljavedu tulevase kunstimuuseumi s\u00fcvendist.\n<\/p>\n

\n\t\"vedu3\"\n<\/p>\n

\n\tGraptoliitargilliidi v\u00e4ljavedu tulevase kunstimuuseumi s\u00fcvendist.\n<\/p>\n

\n\t\"graptargill_seinas\"\n<\/p>\n

\n\tGraptoliitargilliit sama s\u00fcvendi seinas.\n<\/p>\n

\n\t\"pakri_wils\"\n<\/p>\n

\n\tGraptoliitargilliidi paljand Pakri poolsaarel<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Graptoliitargilliit\u00a0ehk dikt\u00fconeemaargilliit (nimetatakse ka veel dikt\u00fconeemakildaks) on tavap\u00e4rane p\u00f5levkiviliik \u2013 orgaanilise ainega (12-17%) l\u00e4bi imbunud k\u00f5vastunud savikivim, mis levib katkematu kihina Eesti p\u00f5hja- ja loodeosas Hiiumaalt Narvani. Kuid arvestatavad paksused (>3 m, max 8 m Osmussaarel) on j\u00e4lgitavad siiski vaid …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":155,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/155"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}