{"id":16,"date":"2024-04-04T06:13:16","date_gmt":"2024-04-04T03:13:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/graniit\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:31","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:31","slug":"graniit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/graniit\/","title":{"rendered":"Graniit"},"content":{"rendered":"

Graniit ehk raudkivi<\/b>, mis on levinuim kivimit\u00fc\u00fcp mandrilise maakoore \u00fclaosas, on hinnatud nii ehitus- kui ka viimistluskivina. Oma suure k\u00f5vaduse ja k\u00fclmakindluse t\u00f5ttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituses, samuti betoonit\u00e4itena. Graniidist valmistatud trepiastmed, \u00e4\u00e4rekivid ja skulptuurid on v\u00e4ga vastupidavad. Ehituses ja killustiku tegemiseks on kasutatud ka r\u00e4ndkive, mis on aga sageli m\u00e4rgatavalt varieeruva kristallisuurusega ja suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral allunud murenemisprotsessidele ega ole seet\u00f5ttu tugevuselt v\u00f5rreldavad maap\u00f5uest v\u00e4rskelt v\u00e4ljatava ning \u00fchtlaseteralise kristalse kivimimassiga. Nii veetakse kogu vajalik graniit sisse p\u00f5hiliselt Soomest.<\/p>\n

\n\tEestis kristalliinse aluskorra kivimid maapinnal ei paljandu. Geoloogilise kaardistamise k\u00e4igus puuraukude abil on selgunud, et aluskorrakompleks koosneb peamiselt 1.9 \u2013 1.8 miljardit aastat tagasi nn. Svekofenni ookeani aktiivse \u00e4\u00e4re vulkaaniliste saarkaarte maap\u00f5ues tugevalt moondunud kivimitest \u2013 gneissidest, milledesse on 1.65-1.55 miljardit aastat tagasi eksisteerinud mandririftistumise protsessides tunginud graniitne magma, mis on siin tardunud rabakivigraniitsete massiividena (skeem).\n<\/p>\n

\n\t\"graniit\"\n<\/p>\n

\n\tViimasel ajal on elavat k\u00f5neainet tekitanud omamaine graniit, mida saaks toota mitte v\u00e4ga s\u00fcgaval lasuvast aluskorrast P\u00f5hja-Eesti rannikuv\u00f6\u00f6ndis. Maardu-J\u00f5el\u00e4htme-Neeme piirkonnas on siin 1.63 miljardit aastat tagasi tardunud \u2013\u00a0Neeme rabakivigraniidi (porf\u00fc\u00fcrilaadse kaaliumgraniidi) plutoon<\/b>, kus graniidikihi pealispind asub maapinnast 125 \u2013 135 m s\u00fcgavusel. \u00dcha kasvav graniidikillustiku vajadus kaasaegses teedeehituses, ahvatlev v\u00f5imalus saada v\u00e4\u00e4rtuslikke monoliitseid graniidiplokke, erakordselt soodne paiknemine suurlinna ja rahvusvahelise t\u00e4htsusega sadama vahetus naabruses ahvatleb tootmist planeerima. Kuid graniiditootmisel Eestis on teine ja vahest ehk otsustavamgi aspekt \u2013 v\u00f5imalus kasutada tekkivaid maa-aluseid t\u00fchimikke v\u00e4\u00e4rtuslike hoidlate v\u00f5i muude vajalike tehniliste s\u00f5lmedena. Esiplaanile kerkivad otsekohe mitmesugused ladustamisv\u00f5imalused suure sadamakompleksi l\u00e4heduses, keskkonna- ja diversiooniohutud nafta- ja gaasimahutid, kindlad hoidlad ohtlikele j\u00e4\u00e4tmetele ja palju muudki.\n<\/p>\n

\n\tGraniiti on Eestis 1970-ndatel uuritud K\u00e4rdla meteoriidikraatri valli materjalist Hiiumaal Paluk\u00fclas, kuid murenenud-purustatud kivimil oli halb kvaliteet.\n<\/p>\n

\n\tPraegune graniidikillustiku tootmine p\u00f5ldudelt koristatud r\u00e4ndrahnude purustamise teel on vaevarikas ja v\u00e4heperspektiivne mitmel p\u00f5hjusel. Esiteks on tarvis need kivid kokku vedada. Teiseks on nende hulgas valdavad just gneisjad moondekivimid, mis purunevad mineraalide eelisorientatsioonide t\u00f5ttu kildalisteks t\u00fckkideks, kahandades killustiku kvaliteeti. Ja kolmandaks, r\u00e4ndrahnude materjal on suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ikka allunud murenemisprotsessidele, mist\u00f5ttu kivimi tugevuskarakteristika pole v\u00f5rreldav maap\u00f5uest v\u00e4rskelt v\u00e4ljatava kivimimassi omaga.\n<\/p>\n

\n\t\"k_graniit\"\n<\/p>\n

\n\tRabakivigraniit Neeme massiivilt Maardu F-530 puuraugust 253,3 meetri s\u00fcgavuselt\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"graniit1_p\"\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\tViiburgiitne rabakivigraniit r\u00e4ndkivina<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\tGraniitse koostisega r\u00e4ndrahnud<\/b><\/p>\n

\n\t\"suurkivi_p\"\n<\/p>\n

\n\tSuur-Pakri Suurkivi\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"pollikivi2\"\n<\/p>\n

\n\tPollikivi Tartumaal\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"pollikivi1\"\n<\/p>\n

\n\tPollikivi\n<\/p>\n

\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Graniit ehk raudkivi, mis on levinuim kivimit\u00fc\u00fcp mandrilise maakoore \u00fclaosas, on hinnatud nii ehitus- kui ka viimistluskivina. Oma suure k\u00f5vaduse ja k\u00fclmakindluse t\u00f5ttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituses, samuti betoonit\u00e4itena. Graniidist valmistatud trepiastmed, \u00e4\u00e4rekivid ja skulptuurid on v\u00e4ga …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":156,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/156"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}