{"id":15,"date":"2024-04-04T06:13:16","date_gmt":"2024-04-04T03:13:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/liiv-ja-kruus\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:31","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:31","slug":"liiv-ja-kruus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/liiv-ja-kruus\/","title":{"rendered":"Liiv ja kruus"},"content":{"rendered":"

Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu k\u00f5ikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (l\u00f5imis): 0,05-5 mm \u2013 liiv, 5-70 mm \u2013 kruus, veerised, >70 mm \u2013 munakad ja rahnud. Maap\u00f5ue seaduse j\u00e4rgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on \u00fcle 5 mm l\u00e4bim\u00f5\u00f5dugaon osakesi v\u00e4hem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrij\u00e4\u00e4, merevee v\u00f5i vooluvee poolt. Purdsetteid leidub k\u00f5igi geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrij\u00e4\u00e4 sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev v\u00f5i pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks n\u00f5utavaid terasuurusi. Kuna liiv ja kruus on omavahel geneetiliselt tihedalt seotud, esinedes samades settet\u00fc\u00fcpides, moodustuvad nad tihti kompleksmaardlad.<\/p>\n

\n\t\"liivamaardlad\"\n<\/p>\n

\n\tK\u00f5ige rohkem on liiva ja kruusa vahelisi \u00fcleminekuvorme \u2013 kruusliiva ja liivkruusa. Kruusliivad on peamiselt seotud liustiku sulavete voolude kuhjetega \u2013 oosid, liustikuj\u00f5gede deltakuhjatised ja sandurid, nn Kalevipoja k\u00fcnnivaod, mis on m\u00f5nikord ka ainsad kaunid pinnavormid maastikul. Looduslikus liivas ja kruusas esineb tavaliselt lisandina savi- ja tolmuosakesi (aleuriiti). Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud.\u00a0Liiv<\/b>\u00a0on peenepurruline sete, mis koosneb p\u00f5hiliselt mineraalide (kvarts, p\u00e4evakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest,\u00a0kruus<\/b>\u00a0on aga j\u00e4mepurruline sete, mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja \u00fcmardunud mineraalide osakestest. Maap\u00f5ueseaduse j\u00e4rgi jaotatakse liiv:\u00a0tehnoloogiliseks liivaks<\/b>, mille kasutusala l\u00e4htub selle keemilisest koostisest,\u00a0ehitusliivaks<\/b>\u00a0ja\u00a0puiste- ning t\u00e4itematerjaliks<\/b>, mida kasutatakse l\u00f5imisest v\u00f5i nii l\u00f5imisest kui koostisest l\u00e4htuvalt. Kruus aga\u00a0ehituskruusaks<\/b>\u00a0ja\u00a0t\u00e4itematerjalina<\/b>\u00a0kasutatavaks kruusaks, mida kasutatakse l\u00f5imisest ja tugevuslikest omadustest l\u00e4htuvalt. Viimastel aastatel on hakatud liiva ammutama peale maismaa ka merest (Hiiumadala ja Naissaare maardlad). Meres kaevandamisel kandub heljum \u00fcldjuhul kuni 1 km kaugusele kaevandamispiirkonnast ja kaevandamiseelne olukord taastub 2-4 aasta jooksul.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\tTehnoloogiline liiv<\/b><\/p>\n

\n\tTehnoloogilist liiva kasutatakse klaasi- v\u00f5i vormiliivana. Klaasi- ja vormiliiva maardlad on seotud Eesti alusp\u00f5hjaga ja kuna kasuliku kihi moodustavad merelise tekkega n\u00f5rgalt tsementeerunud Kesk-Devoni liivakivid, siis paiknevadki maardlad L\u00f5una-Eestis. Tehnoloogilises liivas peab olema v\u00e4hemalt 95% kvartsi, mitte \u00fcle 0,6% Fe2<\/sub>O3<\/sub>\u00a0ja mitte \u00fcle 4% Al2<\/sub>O3<\/sub>. L\u00e4bipaistva klaasi saamiseks peab Fe2<\/sub>O3<\/sub>\u00a0lisand olema alla 0,1- 0,2%. Tehnoloogilise liiva maardlaid on arvele v\u00f5etud kokku neli: P\u00f5lvamaal Piusa maardla ja V\u00f5rumaal Imara-Tabina, Kaku ning Tuhkavitsa maardla. Piusa ja Imara-Tabina maardla karj\u00e4\u00e4rides paljanduvad valged, n\u00f5rgalt tsementeerunud Kesk-Devoni Gauja lademe liivakivid, mida kasutatakse klaasiliivana, Piusa liiva ka vormiliivana. Sellist liiva saab kasutada ka mujal t\u00f6\u00f6stuses, n\u00e4itesk vormiliivana: tulekindlate valuvormide p\u00f5hikomponendina metallurgias. Kaku maardla tehnoloogilist liiva tarvitatakse selle \u00fcsna kehva kvaliteedi t\u00f5ttu vaid m\u00f6rdiliivana ehitussegudes. Tuhkavitsa maardla liiva aga ei kaevandata, sest seal lamab maavaraks sobiv lasund paksu kattekihi all.\n<\/p>\n

\n\tKlaasiliivana on katsetatud Tallinna \u00fcmbruses ka Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakivi, kuid selle eba\u00fchtlane savi- ja p\u00fcriidisisaldus ei v\u00f5imalda sobivaid erimeid t\u00f6\u00f6stuslikus koguses kaevandada. Klaasiliiva kvaliteeti on v\u00f5imalik m\u00f5nev\u00f5rra parandada ka selle l\u00e4bipesemise teel, eemaldades niiviisi sellest saviosakesed ja kahjulikke lisandeid sisaldavad rasked mineraalid.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\tEhitusliiv ja kruus<\/b><\/p>\n

\n\tKruusa ja liiva kasutatakse paljudes valdkondades ja s\u00f5ltuvalt sellest on neile esitatud mitmesuguseid standardn\u00f5udeid. Ehitusliivaks loetakse sellist liiva, mille peensusmoodul on 1,3 v\u00f5i rohkem, savi- ja tolmusisaldus ei tohi olla \u00fcle 10% ning osakesi l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga \u00fcle 5 mm peab olema alla 35%. Liivast materjali, mis ei vasta eespool esitatud n\u00f5uetele, kuid mida soovitakse kaevandada, nimetatakse t\u00e4itepinnaseks ehk t\u00e4itematerjaliks (t\u00e4iteliivaks). Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses \u2013 m\u00f6rtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni t\u00e4iteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste- ja t\u00e4itematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasit\u00f6\u00f6stuses jne. Kvaliteedi parandamiseks kasutatakse mitmeid rikastamisviise: s\u00f5elumist, j\u00e4meda fraktsiooni purustamist ja pesemist.\n<\/p>\n

\n\tMaap\u00f5ueseaduse j\u00e4rgi jaotatakse kruus ehituskruusaks ja t\u00e4itematerjalina kasutatavaks kruusaks (t\u00e4itekruusaks), mille juures l\u00e4htutakse l\u00f5imisest ja tugevuslikest omadustest. T\u00e4itekruusaks loetakse kruusast materjali, mis ei vasta eespool esitatud n\u00f5uetele, kuid mida on majanduslikult otstarbekas kaevandada. Kruusa kasutusalad on m\u00f5nev\u00f5rra piiratumad kui liival \u2013 betoonit\u00e4iteks, teedeehituses, raudtee ballastkihindiks jt. Eespool esitatud n\u00f5uetele vastavat looduslikku kruusa esineb harva. Kvaliteedi parandamiseks kasutatakse mitmeid kruusa rikastamisviise nagu liivagi korral: s\u00f5elumist, j\u00e4meda fraktsiooni purustamist ja pesemist, mis omakorda muudavad maavara saamise kulukamaks.\n<\/p>\n

\n\t\u00dcleriigilise t\u00e4htsusega ehituskruusa maardlaid ei ole, k\u00fcll on aga rohkesti kohaliku t\u00e4htsusega maardlaid.\n<\/p>\n

\n\t\"kukemetsa\"\n<\/p>\n

\n\tKukemetsa karj\u00e4\u00e4ris paljandub liiv (Maris Rattase foto)<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"lasila_p\"\n<\/p>\n

\n\tLasila karj\u00e4\u00e4ris paljandub enamasti liiv kruusa ja veeriste vahekihtidega<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"liiv1\"\n<\/p>\n

\n\tLiiva kihid vahelduvad kruusa, veeriste ja munakatega<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"piusa_koobas\"\n<\/p>\n

\n\tPiusa klaasiliiva tootmist alustati allmaakaevandustes<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"piusaK\"\n<\/p>\n

\n\tPiusa liivakarj\u00e4\u00e4r<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00dcleriigilise t\u00e4htsusega ehituskruusa maardlaid ei ole, k\u00fcll on aga rohkesti kohaliku t\u00e4htsusega maardlaid.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\tKruusa ja liiva karj\u00e4\u00e4rid L\u00f5una-Eestis (Maris Rattase fotod)<\/b><\/u><\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n

\n\t\"nogopalu\"\n<\/p>\n

\n\tNogopalu karj\u00e4\u00e4r<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"kryydeni\"\n<\/p>\n

\n\tKr\u00fc\u00fcdneri karj\u00e4\u00e4r<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"laguja\"\n<\/p>\n

\n\tLaguja karj\u00e4\u00e4r<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"polgaste\"\n<\/p>\n

\n\tP\u00f5lgaste karj\u00e4\u00e4r<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\tKruusa ja liiva karj\u00e4\u00e4rid P\u00f5hja- ja Kesk-Eestis (Maris Rattase fotod)<\/b><\/u><\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n

\n\t\"kiiu\"\n<\/p>\n

\n\tKiiu karj\u00e4\u00e4r<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"kuusalu\"\n<\/p>\n

\n\tKuusalu karj\u00e4\u00e4r<\/b>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tLiiva ja kruusa varusid esialgu j\u00e4tkub, kuid pidevalt tuleb avada ka uusi leiukohti ja vanu rekultiveerida.\n<\/p>\n

\n\t\"selgise\"\n<\/p>\n

\n\tRekultiveeritud Selgise karj\u00e4\u00e4r (Maris Rattase foto)<\/b>\n<\/p>\n

\n\t2009. aastal kaevandati 2 555 600 m3<\/sup>\u00a0ehitusliiva, 16 700 m3<\/sup>\u00a0tehnoloogilist ja keraamikaliiva, 628 200 m3<\/sup>\u00a0t\u00e4iteliiva ning 1 886 300 m3<\/sup>\u00a0ehituskruusa ja 20 700 m3<\/sup>\u00a0t\u00e4itekruusa (Maa-amet<\/a>).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu k\u00f5ikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (l\u00f5imis): 0,05-5 mm \u2013 liiv, 5-70 mm \u2013 kruus, veerised, >70 mm \u2013 munakad ja rahnud. Maap\u00f5ue seaduse j\u00e4rgi kujutavad liiv …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":157,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/157"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}