{"id":14,"date":"2024-04-04T06:13:15","date_gmt":"2024-04-04T03:13:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/savi\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:31","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:31","slug":"savi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/savi\/","title":{"rendered":"Savi"},"content":{"rendered":"

Savi<\/b>\u00a0on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema v\u00e4hemalt 7. P\u00f5letamisel omandab plastne mass kivimile omase k\u00f5vaduse \u2013 toimub paakumine ja tekib k\u00f5va poorne mass. Nimetatud omadusel p\u00f5hinebki savi kasutamine tema p\u00f5hialal \u2013 keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaa\u017eitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi P\u00f5hja-Eestis, Devoni savi L\u00f5una-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui eba\u00fchtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus k\u00e4sitsi valmistati k\u00f5rgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. Maap\u00f5ueseaduse j\u00e4rgi jaotatakse savi tsemendisaviks, rasksulavaks, keraamiliseks ja keramsiidisaviks.<\/p>\n

\n\t\"savi\"\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTsemendit\u00f6\u00f6stus<\/b>\u00a0tugineb t\u00e4nap\u00e4eval peamiselt Alam-Kambriumi merelisele savile, nn. Lontova sinisavile (tegelikult k\u00fcll rohekale v\u00f5i isegi rohelise-lillalaigulisele savierimile), mis avaneb Eesti p\u00f5hjapiiril paekalda esisel rannal\u00e4hedasel alal. Sinisavi (fotod) kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur p\u00fcsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus (ligikaudu 70 m). See teeb savilasundi t\u00f6\u00f6stuslikuks tootmiseks mugavaks ja m\u00e4etehniliselt lihtsaks.\n<\/p>\n

\n\tKundas on tsementi toodetud alates 1860. aastate l\u00f5pust. Kunda m\u00f5isa omanik John Girard de Soucanton oli huvitatud v\u00f5imalusest toota kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. Esimesed tonnid tsementi toodeti tema eestv\u00f5tmisel 1870. aastal. 1886. aastal sai valmis kitsar\u00f6\u00f6pmeline raudtee, mis \u00fchendas ettev\u00f5tet sadamaga ning vahemikus 1892-1898 ehitati juurde veel teinegi tehas. Alates aastast 1893 kasutati toorme kaevandamisel aurumasinaid ja ehitati h\u00fcdroelektrijaam, esimene Eestis.\n<\/p>\n

\n\tKambriumi savi kuulub k\u00fcll v\u00e4hekvaliteetsete kergsulavate (sulamist\u00e4pp alla 1380 \u00b0C) savide klassi, kuid pikaajaline t\u00f6\u00f6tlemiskogemus tagab toodete n\u00f5utava kvaliteedi. Praegu toodetakse\u00a0ehituskeraamikat<\/b>\u00a0sinisavist vaid Wienerberger AS Aseri tehases (fotod).\n<\/p>\n

\n\tPisut teistlaadsed ja osalt ka kvaliteetsemad (sealhulgas tulekindlamad \u2013\u00a0rasksulavad<\/b>\u00a01380- 1450 \u00b0C) savilasundid paiknevad L\u00f5una-Eesti alal ja on seotud Kesk-Devoni Aruk\u00fcla, Burtnieki v\u00f5i Gauja lademe liivakividega. Savid moodustavad siin kiilduvaid l\u00f5\u00f5tsjaid kehi, mis kohati p\u00f5imuvad liivakate vahekihtidega. See teeb nende leiukohtade m\u00e4etehnilise evitamise suhteliselt keerukaks, mist\u00f5ttu nad on sobivaimad kasutamiseks v\u00e4iketootjaile. Praegu neid savisid ei kasutata. L\u00f5una-Eesti savides valdavad rohekad, punakaspruunid v\u00f5i kirjuv\u00e4rvilised erimid, mis on kergsulavad ja sobivad enamasti telliste tootmiseks. \u00dcksikutes leiukohtades esineb aga ka halli savi, mis sisaldab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse lisandina kaoliniiti ning kuulub rasksulava savi kategooriasse. Erinevates tingimustes tekkinud savi omadused v\u00f5ivad tugevasti erineda: mida suurem on savimineraali kaoliniidi sisaldus, seda hinnatavam on savi maavarana.\n<\/p>\n

\n\tKvaternaari savide seas (viirsavid ja moreensavi) on eri t\u00fc\u00fcbina kasutusel Arumetsa savi H\u00e4\u00e4demeeste l\u00e4hedal P\u00e4rnumaal. See \u00fchtlaseilmeline pruunikas savi (fotod), mis esineb omap\u00e4rase vagumust\u00e4itena Aruk\u00fcla lademe liivakivide keskel ja kuulub kergsulavate savide klassi, on kiirel p\u00f5letamisel erakordsete punsumisomadustega. Seet\u00f5ttu valmistataksegi sellest imekerget, graanulitest koosnevat toodet \u2013 kergkruusa ehk\u00a0keramsiiti<\/b>, mis segus betooni ja tsemendiga v\u00f5imaldab valmistada mitmesuguseid ehitustele vajaminevaid tooteid.\n<\/p>\n

\n\t\"savi2\"\n<\/p>\n

\n\tErinevalt v\u00e4rvunud Lontova sinisavi AS Kunda Nordic Tsement karj\u00e4\u00e4ris \u201cMere\u00e4\u00e4rne\u201d\n<\/p>\n

\n\t\"mereaarne\"\n<\/p>\n

\n\tAS Kunda Nordic Tsement karj\u00e4\u00e4ri \u201cMere\u00e4\u00e4rne\u201d \u00fcldvaade\n<\/p>\n

\n\t\"kunda_vedu\"\n<\/p>\n

\n\tSavi vedu AS Kunda Nordic Tsement tehasesse karj\u00e4\u00e4rist \u201cMere\u00e4\u00e4rne\u201d\n<\/p>\n

\n\t\"aseri_karj1a\"\n<\/p>\n

\n\tSavi kaevandamine AS Wienerberger Aseri karj\u00e4\u00e4ris (Maris Rattase foto)\n<\/p>\n

\n\t\"tellis1\"\n<\/p>\n

\n\tPorotherm toortellised liiguvad p\u00f5letusahju Aseri tehases\n<\/p>\n

\n\t\"video_aseri2\"\n<\/p>\n

\n\tTalvel valmistatakse AS Wienerberger Aseri tehases telliseid k\u00e4sitsi\n<\/p>\n

\n\t\"arum1\"\n<\/p>\n

\n\tArumetsa pruun, erakordsete punsumisomadustega savi\n<\/p>\n

\n\t\"LEsavi1\"\n<\/p>\n

\n\tL\u00f5una-Eesti punakaspruun savi\n<\/p>\n

\n\tViirsavi<\/b>\u00a0on sobiv telliste ja keramsiidi tootmiseks, kuid tema kasutamist raskendab suur looduslik niiskus ja karbonaatsete lisandite rohkus.\n<\/p>\n

\n\t\"viirs1\"\n<\/p>\n

\n\tViirsavi kaevandamine 1920. aastatel Loksa l\u00e4histel (foto T\u00dc\u00a0geoloogiamuuseumi arhiivist)\n<\/p>\n

\n\tMoreensavi<\/b>\u00a0on piiratud levikuga ja sisaldab enamasti palju kahjulikke lisandeid ja on seet\u00f5ttu kasutamiseks v\u00e4hesobiv.\n<\/p>\n

\n\t\u00dcleriigilise t\u00e4htsusega savimaardlad on Arumetsa, Aseri, Joosu, Kallavere, Kunda ja K\u00fcllatova\n<\/p>\n

\n\t2009. aastal toodeti Kunda Mere\u00e4\u00e4rsest savikarj\u00e4\u00e4rist 31 800 m3<\/sup>\u00a0tsemendisavi, Aseris toodeti 11 500 m3<\/sup>\u00a0keraamilist savi, raskeltsulavat ja keramsiidisavi ei kaevandatud (Maa-amet<\/a>).\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tVaata videoid savit\u00f6\u00f6stusest siit:\u00a0<\/strong>savi<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Savi\u00a0on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema v\u00e4hemalt 7. P\u00f5letamisel omandab plastne mass kivimile omase k\u00f5vaduse \u2013 toimub paakumine ja tekib k\u00f5va poorne mass. …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":158,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/158"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}