{"id":13,"date":"2024-04-04T06:13:15","date_gmt":"2024-04-04T03:13:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/rauamaak\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:31","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:31","slug":"rauamaak","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/rauamaak\/","title":{"rendered":"Rauamaak"},"content":{"rendered":"<p><b>Magnetiitkvartsiit<\/b>\u00a0ehk\u00a0<b>raudkvartsiit<\/b>\u00a0on tumehall v\u00f6\u00f6diline, p\u00f5hiliselt magnetiidist ja kvartsist koosnev moondekivim \u2013 k\u00f5ige levinum rauamaak maailmas. Eesti tuntuim magnetiitkvartsiidi leiukoht on J\u00f5hvi magnetiline anomaalia Ida-Virumaal.<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"488\" height=\"234\" class=\"alignnone wp-image-67\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/rauamaardla.jpg\" title=\"rauamaardla.jpg\" alt=\"rauamaardla\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/rauamaardla.jpg 488w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/rauamaardla-300x144.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 488px) 100vw, 488px\">\n<\/p>\n<p>\n\tJ\u00f5hvi raudkvartsiidi uuringute alguseks v\u00f5ib lugeda aastat 1931, mil Eesti Vabariigi s\u00f5jav\u00e4e topograafia osakonna poolt alustati esimest \u00fcle-Eestilist magnetomeetrilist kaardistamist magnetkompassi h\u00e4irealade selgitamiseks. Leiti mitmeid magnetilisi anomaaliaid, neist suurimaks osutus J\u00f5hvist veidi kirde pool paiknev, mille p\u00f5hjuseks arvati olevat rauamaagi-lademed aluskorras. 1946. aastal nimetas A. Luha selle J\u00f5hvi magnetanomaaliaks. 1937.-1938. aastal tegi aktsiaselts \u201cMagna\u201d anomaalial t\u00e4iendavaid magnetilisi m\u00f5\u00f5tmisi ja puuris siia kaks s\u00fcgavat puurauku \u2013 esimesed teemantpuurimisega rajatud puuraugud Eestis. Puuraugud l\u00e4bisid 238 m paksuses settekivimid ja avasid aluskorras raudkvartsiidist ja kvartsirikkast gneisside sarnasest, kuid kihilisest kivimist koosneva kompleksi. Kumbki puurauk (505 m ja 721 m) maagikeha l\u00f5puni ei avanud, ilmselt asetsevad lasundid peaaegu p\u00fcstasendis.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"475\" height=\"514\" class=\"alignnone wp-image-68\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/rauamaak.jpg\" title=\"rauamaak.jpg\" alt=\"raumaak\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/rauamaak.jpg 475w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/rauamaak-277x300.jpg 277w\" sizes=\"auto, (max-width: 475px) 100vw, 475px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<b>J\u00f5hvi rauamaardla skemaatiline geoloogiline l\u00e4bil\u00f5ige<\/b>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tProovid n\u00e4itasid maagi k\u00f5rget kvaliteeti (Fe keskmiselt 31,15%) ja kahjulike lisandite, eriti fosfori madalat sisaldust (0,08%). Ka rikastamiskatsed andsid h\u00e4id tulemusi.\n<\/p>\n<p>\n\tJ\u00e4rsult (45\u00b0-90\u00b0) lasuvad, kuni paarik\u00fcmne meetri paksused magnetiitkvartsiidi kihid on siin, P\u00fchaj\u00f5e-Oru-Voka vahelisel alal mitmesuguste biotiitgneisside lasundis. Magnetiidi- sisaldus maagis on 30-60% ja lahustuvat rauda on selles 20-30%. J\u00f5hvi maak on suhteliselt k\u00f5rge (kuni 6%) mangaanisisaldusega, teistest kasulikest elementidest leidub seal kroomi ja koobaltit. Maagi kvaliteeti alandab aga oluliselt suhteliselt k\u00f5rge v\u00e4\u00e4vlisisaldus.\n<\/p>\n<p>\n\tJ\u00f5hvi anomaalial j\u00e4tkusid t\u00f6\u00f6d uuesti 1967. aastal, kui leiti veel \u00fcks (Voka) anomaalia ja puuriti 18 uut puurauku. 5 neist avas juba tuttava magnetiitkvartsiidi ja kogu saadud andmestik kinnitas veel kord maagikompleksi keerukat ehitust ning kihtide valdavat p\u00fcstasendit, mist\u00f5ttu hinnang varude kohta j\u00e4\u00e4b ikkagi \u00e4\u00e4rmiselt ligikaudseks, igal juhul ulatub see sadade miljonite tonnideni.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"520\" height=\"320\" class=\"alignnone wp-image-69\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/magnet_kvarts_p.jpg\" title=\"magnet_kvarts_p.jpg\" alt=\"magnet_kvarts\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/magnet_kvarts_p.jpg 520w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/magnet_kvarts_p-300x185.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 520px) 100vw, 520px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<b>Magnetiitkvartsiit 1986. aastal puuritud J\u00f5hvi puuraugus 320 m s\u00fcgavuselt<\/b>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tTeine rauamaagiilming Eesti alal on seotud settekivimitega. Nimelt levib Eesti l\u00e4\u00e4nesaartel Alam-Kambriumi Irbeni kihistu aleuroliitides ja savides mitme kihina pruunrauamaak peente \u00fcmarterade \u2013 ooliitide \u2013 kuhjetena. See on L\u00e4ti, Leedu ja isegi P\u00f5hja-Poola alale leviva hiigellasundi \u00e4\u00e4reala, millel kihtide v\u00e4ikese paksuse, madala kontsentratsiooniastme (Fe<sub>2<\/sub>O<sub>3<\/sub>\u00a035-45%) ja suure s\u00fcgavuse (200-400 m) t\u00f5ttu ei ole mingit t\u00f6\u00f6stuslikku t\u00e4htsust. K\u00fcll pakub ta vanima seda laadi maagiilminguna \u00fcsna suurt geoloogilist huvi, seda enam, et L\u00e4\u00e4ne-L\u00e4ti l\u00f5unapiiril Leeduga ulatub maaki sisaldavate kihtide kogupaksus 30 meetrini ja \u00fcksikute kihtide paksus 1,5-3,5 meetrini.\n<\/p>\n<p>\n\tKolmanda rauamaagiilminguna Eesti alal mainitakse geoloogilises kirjanduses sageli p\u00fcriidi (FeS<sub>2<\/sub>) kihti graptoliitargilliidi ja fosforiiti sisaldava oobolusliivakivi piiril. P\u00fcriidikiht on katkendlik, laiguliselt leviv, enamasti 5-10 cm paksune, harukordadel t\u00f5useb paksus kuni 25 cm-ni. Tegemist on liivakivi tsementeeriva h\u00f5bevalge kuni messingkollase mineraaliga, mis m\u00f5nikord moodustab umbes poole kogu kivimist. Vaatamata sellele, et p\u00fcriit on rauarikas mineraal, ei tule metalli tootmine temast v\u00e4\u00e4vli\u00fchendi t\u00f5ttu tehnoloogiliselt k\u00f5ne alla. Pigem saaks p\u00fcriidist toota ehk v\u00e4\u00e4velhapet, kuid sedagi \u00fcksnes juhul, kui vastav kiht v\u00e4ljatakse fosforiidi kaevandamisel lihtsalt lisanduva k\u00f5rvalsaadusena.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"520\" height=\"390\" class=\"alignnone wp-image-70\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/py_kiht1_p.jpg\" title=\"py_kiht1_p.jpg\" alt=\"py_kiht1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/py_kiht1_p.jpg 520w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/py_kiht1_p-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 520px) 100vw, 520px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<b>P\u00fcriidikiht graptoliitargilliidi piiril, Maardu<\/b>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tMeie ajaarvamise algusest kuni 17.-18. sajandini on Eestis sulatatud rauda ka siin-seal mulla all ette tulevatest h\u00fcdroksiidsetest soorauamugulatest (limoniidist), mille kihid \u00fcldjuhul ei \u00fcleta 10-20 cm. Teada on umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta, enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel liivastel k\u00f5rgendikel. Et rauamaagist rauda sulatada, on vaja saavutada k\u00f5rge temperatuur ja lisada oksiide taandav komponent. Soomaagist sulatati rauda liiva ja kivipuruga segatud savist seintega ahjudes, mis asusid maa peal v\u00f5i olid pooleldi maasse s\u00fcvendatud. Soomaak ja puus\u00fcsi laoti vaheldumisi koldesse koos m\u00f5ningase koguse lubjakiviga ning kaeti saviga. P\u00f5letamine kestis kolm \u00f6\u00f6p\u00e4eva, ahju tuli l\u00f5\u00f5tsade abil pidevalt \u00f5hku juurde anda. Soomaagist redutseeritud raud vajus p\u00f5letuskolde p\u00f5hja, selle k\u00e4tte saamiseks kolle lammutati. Ligi 1000-kraadine temperatuur andis nn k\u00e4snaraua, mida hiljem kuumutati ja tihedamaks sepistati. Rauast valmistati t\u00f6\u00f6riistu, relvi jms. Meie esivanemate metallurgias oli see maak esmat\u00e4htis, praeguses t\u00f6\u00f6stuspildis ei v\u00e4\u00e4ri need ilmingud t\u00e4helepanu.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"520\" height=\"390\" class=\"alignnone wp-image-71\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/sooraud2_p.jpg\" title=\"sooraud2_p.jpg\" alt=\"sooraud2\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/sooraud2_p.jpg 520w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/433\/sooraud2_p-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 520px) 100vw, 520px\">\n<\/p>\n<p>\n\t<b>Sooraud looduslikuna S\u00e4rghaualt<\/b><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Magnetiitkvartsiit\u00a0ehk\u00a0raudkvartsiit\u00a0on tumehall v\u00f6\u00f6diline, p\u00f5hiliselt magnetiidist ja kvartsist koosnev moondekivim \u2013 k\u00f5ige levinum rauamaak maailmas. Eesti tuntuim magnetiitkvartsiidi leiukoht on J\u00f5hvi magnetiline anomaalia Ida-Virumaal. J\u00f5hvi raudkvartsiidi uuringute alguseks v\u00f5ib lugeda aastat 1931, mil Eesti Vabariigi s\u00f5jav\u00e4e topograafia osakonna poolt alustati esimest &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":159,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/159"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}