{"id":12,"date":"2024-04-04T06:13:15","date_gmt":"2024-04-04T03:13:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/fosforiit\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:31","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:31","slug":"fosforiit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/fosforiit\/","title":{"rendered":"Fosforiit"},"content":{"rendered":"

Fosforiit ehk oobolusliivakivi kujutab endast k\u00e4sijalgsete karbipoolmete ja nende osakeste kuhjumit kvartsliivas. Mineraalses koostises esineb kaks komponenti \u2013 kvarts ja biogeense p\u00e4ritoluga fosfaat (viimasest koosnevad k\u00e4sijalgsete ehk brahhiopoodide kojad). K\u00e4sijalgsete kodade t\u00fckid sisaldavad 35-38% P2<\/sub>O5<\/sub>. Maap\u00f5ueseaduses loetakse fosforiidiks kivimit, mille P2<\/sub>O5<\/sub>\u00a0keskmine sisaldus on v\u00e4hemalt 6,0%. Kohati on liivakivi karbipoolmete tumedast v\u00e4rvusest tingitult tumehall v\u00f5i pruun ning meenutab konglomeraati (nn ooboluskonglomeraat) (vt fotod).<\/p>\n

\n\tTartu \u00dclikooli professor Carl Schmidt juhtis 1861. aastal t\u00e4helepanu oobolusfosforiidile kui fosforv\u00e4etiste v\u00f5imalikule toorainele ja selle kergele rikastatavusele s\u00f5elumisel. Sealtpeale algas fosforiidi teaduslik uurimine. 1920. aastal asutati AS \u201cEesti Vosvoriit\u201d ja Tallinna l\u00e4hedal Iru k\u00fcla juures alustati uuringuid. T\u00f6\u00f6d kestsid kaks aastat, mille tulemusena anti oobolusliivakivile hinnang kui fosforiidimaagile, mida tasub toota. Piiritleti \u00dclgase maardla ja 1924. aastal alustas seal t\u00f6\u00f6d esimene kaevandus ja rikastusvabrik (fotod). Toodeti taimekasvu v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral soodustavat fosforiidijahu. See oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Hiljem on selliseid fosforiite, kus purdmaterjalis olevat fosfaatset ainet esindavad v\u00e4ljasurnud k\u00e4sijalgsete j\u00e4\u00e4nused, leitud mujaltki (Siber, Kaljum\u00e4ed). \u00dclgase kaevandus ja rikastusvabrik t\u00f6\u00f6tasid kuni vabriku p\u00f5lemiseni 1938. aastal. Uus kaevandus ja vabrik asutati Maardu m\u00f5isas juba 1940. aastal. Seal toodeti fosforiiti kuni 1991. aastani, kui Eestis l\u00f5petati fosforiidi kaevandamine.\n<\/p>\n

\n\t\"fosforiit\"\n<\/p>\n

\n\tGeoloogiliselt on fosforiit Kambriumi-Ordoviitsiumi (umbes 490-500 miljonit aastat tagasi) piiril paiknev peene-, keskmise- v\u00f5i ka j\u00e4medateraline kvartsliivakivi, mis sisaldab rohkesti selleaegses meres elanud k\u00e4sijalgsete loomade fosfaatsest materjalist karbi t\u00fckikesi v\u00f5i koguni terveid karbipoolmeid. Et fosfaatne aines (fluorkarbonaatapatiit) on kvartsliivast tunduvalt raskem (3,2 Mg\/m\u00b3), siis madalvees lainetuse toimel aset leidnud liiva korduval \u00fcmberpaigutusel tekkisid siin-seal karbipururikkamad liival\u00e4\u00e4tsed v\u00f5i vahekihid, mis kujundasidki tootmisv\u00e4\u00e4rseid fosforiidilasundeid. Niisiis ei moodusta fosforiidikiht kogu oma levikualal \u00fchtset kihti, vaid eraldi asetsevaid laigulisi rikastusv\u00f6\u00f6ndeid, kus fosforisisaldus ja kihipaksus vastavad esitatud n\u00f5uetele. T\u00f6\u00f6stuslikku huvi pakuvad lasundid, mille keskmine P2<\/sub>O5<\/sub>\u00a0sisaldus \u00fcle 6%. Ka ei tohi kahjulikke lisandeid (MgO, Fe2<\/sub>03<\/sub>) olla \u00fcle lubatud piiri.\n<\/p>\n

\n\tNiisuguseid leiukohti on fosforiiti kandva kihindi, nn. oobolusliivakivi levikualal P\u00f5hja-Eestis eraldatud 5, Iisaks neile veel m\u00f5ned v\u00e4hemuuritud perspektiivalad ja m\u00f5ned juba hoonestuse alla j\u00e4\u00e4vad, arvelt kustutatud leiukohad (Iru, Narva). K\u00f5ik need leiualad paiknevad P\u00f5hja-Eestis, vastavate kihtide avamusala l\u00e4histel (skeem). Neist ainult \u00fcks \u2013 Rakvere leiukoht \u2013 asub tunduvalt l\u00f5una pool, mist\u00f5ttu selle kaevandamine tuleb kavandada suurematest s\u00fcgavustest (85-200 m). Kesk-Eestit l\u00e4bib v\u00f6\u00f6nd, kus oobolusliivakivi t\u00e4iesti puudub. Sellest l\u00f5una poole j\u00e4\u00e4b k\u00fcll v\u00f6\u00f6nd, kus ta ilmub uuesti, kuid kus andmed ta fosfaadisisalduse kohta on v\u00e4ga l\u00fcnklikud ja kus suur lasumuss\u00fcgavus (300-400 m) j\u00e4tab need ilmingud reaalsest maavarakasutusest v\u00e4lja.\n<\/p>\n

\n\tL\u00e4\u00e4ne-Virumaal asuvad Eesti suurimad Toolse ja Rakvere kasutamata maardlad, Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis samanimeline kaevandatav maardla. Tootsa kihi paksus on 1,5 \u2013 12,5 meetrit, keskmiselt 2-3 meetrit. Ida-Virumaa fosforiidimaardlad Aseri-Saka ja Narva piirkonnas on naabruses asuvatest vaesemad.\n<\/p>\n

\n\tPraegu ei ole Eesti fosforiit maailmaturul konkurentsiv\u00f5imeline. Peale v\u00e4ljamist maapinnale tuleb teha arvestatavaid kulutusi toorme rikastamiseks ja rajada fosforiidi keemilise t\u00f6\u00f6tlemise keerukas kompleks, mis n\u00f5uab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. Nii et vaatamata unikaalse fosforiidilasundi olemasolule Eesti alal ja selles talletunud tohutule fosforpentoksiidi varule (ainu\u00fcksi uuritud leiukohtade \u00fcldvaru ulatub 82 miljoni tonnini P2<\/sub>O5<\/sub>), on selle maavara evitamine praegu seiskunud. Et aga fosfor kuulub biofiilsete elementide hulka ja m\u00f5ningane kogus peab seda kindlasti igal toidulaual olema, siis ei saa Eesti fosforiidi olemasolu sugugi unustada. Asjaolud maailmaturul v\u00f5ivad ootamatult muutuda ja potentsiaali olemasolu siinses maap\u00f5ues v\u00f5ib edaspidi kasulikuks osutuda.\n<\/p>\n

\n\tAlates 1991. aasta suvest on Eestis fosforiidi kaevandamine l\u00f5petatud.\n<\/p>\n

\n\t\"fosforiit5\"\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\tUngulate kaaned liivakivil, Iru, Pakerordi lade<\/b><\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n

\n\t\"obolus\"\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\tK\u00e4sijalgsete karbipoolmed, \u00dclgase<\/b><\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n

\n\t\"fosforiit_iru\"\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\tOoboluskonglomeraat Irust<\/b><\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n

\n\t\"ulgase\"\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\t1920.-1930. aastatel kaevandati fosforiiti \u00dclgase \u0161tollides<\/b><\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Fosforiit ehk oobolusliivakivi kujutab endast k\u00e4sijalgsete karbipoolmete ja nende osakeste kuhjumit kvartsliivas. Mineraalses koostises esineb kaks komponenti \u2013 kvarts ja biogeense p\u00e4ritoluga fosfaat (viimasest koosnevad k\u00e4sijalgsete ehk brahhiopoodide kojad). K\u00e4sijalgsete kodade t\u00fckid sisaldavad 35-38% P2O5. Maap\u00f5ueseaduses loetakse fosforiidiks kivimit, mille …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":160,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/160"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}