{"id":11,"date":"2024-04-04T06:13:15","date_gmt":"2024-04-04T03:13:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/lubjakivi\/"},"modified":"2024-04-16T14:02:16","modified_gmt":"2024-04-16T11:02:16","slug":"lubjakivi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/lubjakivi\/","title":{"rendered":"Lubjakivi ja dolomiit"},"content":{"rendered":"

Paekivi<\/b>\u00a0ehk paas on karbonaatsete kivimite \u2013 lubjakivi, dolomiidi ja mergli \u00fcldnimetus. Tekkelt kuuluvad karbonaatkivimid biokeemiliste merep\u00f5hja setendite r\u00fchma. Tavalisim pae erim on\u00a0lubjakivi<\/b>, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit (CaCO3<\/sub>) \u00fcle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu j\u00e4\u00e4gi sisaldus on kuni 25%. Tihti esineb lisanditena saviosakesi, glaukoniiti ja liiva. Lisanditest oleneb lubjakivi v\u00e4rvus, mis v\u00f5ib varieeruda valgest v\u00f5i kollakashallist kuni rohekani. Maap\u00f5ueseaduse j\u00e4rgi jaotatakse lubjakivi tsemendilubjakiviks ja tehnoloogiliseks lubjakiviks, mille kasutusala l\u00e4htub kivimi keemilisest koostisest, ning ehituslubjakiviks ja t\u00e4itematerjalina kasutatavaks lubjakiviks, mille kasutusala l\u00e4htub kivimi tugevuslikest omadustest.<\/p>\n

Ehituslubjakivi<\/b>\u00a0survetugevus peab kuivalt olema v\u00e4hemalt 200 kg\/cm2<\/sup>\u00a0ja k\u00fclmakindlus v\u00e4hemalt 15 ts\u00fcklit. Madalamargilise ehituslubjakivi survetugevus on 200-600 kg\/cm2<\/sup>\u00a0ja k\u00f5rgemargilisel peab see olema \u00fcle 600 kg\/cm2<\/sup>\u00a0ning k\u00fclmakindlus mitte alla 25 ts\u00fckli.\u00a0T\u00e4itematerjaliks<\/b>\u00a0ehk\u00a0t\u00e4itepinnaseks<\/b>\u00a0nimetatakse lubjakivi, mille keemiline koostis ei vasta tehnoloogilisele v\u00f5i ehituslubjakivile esitatavatele n\u00f5uetele (survetugevus on alla 200 kg\/cm2<\/sup>).<\/p>\n

Dolomiidiks<\/b>\u00a0loetakse karbonaatkivimit, mille karbonaatsest osast moodustab dolomiit \u00fcle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam ja lahustumatu j\u00e4\u00e4gi sisaldus kuni 25%. Maap\u00f5ueseaduse j\u00e4rgi jaotatakse dolomiit tehnoloogiliseks kivimiks, mille kasutusala l\u00e4htub selle keemilisest koostisest, ning ehitusdolomiidiks, viimistlusdolomiidiks ja t\u00e4itematerjalina kasutatavaks dolomiidiks, mille kasutusala l\u00e4htub kivimi tugevuslikest omadustest. Ehitusdolomiitide esitatavad n\u00f5uded on samad, mis ehituslubjakivil. Ehitisdolomiiti kaevandatakse R\u00f5stlast, Anelemast, Orgitast ja Marinovast. Enamik dolomiite on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel, mille k\u00e4igus kaltsiit on asendunud settesiseste protsesside toimel kaltsium-magneesiumi kaksiksoola \u2013 dolomiidiga (CaMg[CO3<\/sub>]). Puhas dolomiit on looduses haruldasem, kui dolomiidistunud lubjakivi. Savirikast paasi \u2013\u00a0merglit \u2013\u00a0praktiliselt ei kasutata.<\/p>\n

\"lubjakivimaardlad\"<\/p>\n

\"dolomaardlad\"<\/p>\n

Ehituskivi n\u00f5uetele vastab h\u00e4sti Kesk-Ordoviitsiumi Lasnam\u00e4e ja Uhaku lademetesse kuuluv nn ehituslubjakivi, mida kasutatakse \u00fcle Eesti. Selles kompleksis on vanade ehitusmeistrite poolt v\u00e4lja eraldatud \u00fcle 50 erinevate omadustega kivikihi. Igal kihil oli oma nimi, mis iseloomustab tema omadusi ja neist tulenevaid kasutusv\u00f5imalusi. K\u00f5ik v\u00e4ljaeraldatud kihid ei k\u00f5lvanud ehituskiviks.<\/p>\n

Praegu kasutatakse monoliitse m\u00fc\u00fcrikivina paasi siiski v\u00e4ga v\u00e4he \u2013 peamiselt vundamentide ja dekoratiivsete m\u00fc\u00fcride rajamisel, samuti vanade hoonete restaureerimisel. Pae ehitusf\u00fc\u00fcsikalised omadused (madal poorsus ning sellest tulenev liigne soojusjuhtivus) ei vasta kaasaegsetele ehitusmaterjalidele esitatavatele n\u00f5uetele. Seet\u00f5ttu kasutatakse meie paremaid paesorte suurtes kogustes ehituskillustiku tootmiseks. Killustikku vajatakse betooni, asfaltbetooni ja raudbetoontoodete valmistamiseks, teedeehitusel ja mitmesugustel muudel ehitust\u00f6\u00f6del. Killustikku valmistatakse Eestis mitmeid miljoneid kuupmeetreid aastas. Peale \u00fclalnimetatud traditsioonilise ehituslubjakivi kasutatakse killustiku tootmiseks ka teiste lademete kivimeid.<\/p>\n

Viimistluskivina<\/b>\u00a0kasutatakse dekoratiivse siseehitusega ja h\u00f5lpsasti t\u00f6\u00f6deldavaid paeliike, peamiselt dolomiite. Lisan\u00f5udeks siin on monoliitsete kivimiplokkide olemasolu, millest saaks l\u00f5igata vajalikus suuruses dekoratiivplaate. Parimateks viimistluskivideks on Siluri dolomiidistunud paekivimid, mille leiukohad asuvad Kaarmas, Selgasel ja Koplis. V\u00e4heses koguses kasutatakse siseviimistlusplaatide tootmiseks ka Lasnam\u00e4e lademe ehituslubjakivi.<\/p>\n

Suurimad paekivitootjad Eestis on RevalStone (Saare Dolomiit-V\u00e4okivi), O\u00dc\u00a0P\u00f5hjaKivi ja Haapsalu Paekivi AS.<\/p>\n

Tehnoloogiline lubjakivi<\/b>\u00a0on tooraineks mitmesugustele t\u00f6\u00f6stusharudele ja selle paeliigi p\u00f5hiliseks kvaliteedin\u00f5udeks on tema k\u00f5rge puhtusaste \u2013 st lisandite v\u00e4hene hulk. Peamine tarbija on lubjat\u00f6\u00f6stus, mis ei luba tooraines MgO sisaldust \u00fcle 2% ja SiO2<\/sub>, Al2<\/sub>O3<\/sub>\u00a0ning Fe2<\/sub>03<\/sub>\u00a0sisaldust \u00fcle 3%. Nn p\u00f5letuslubjakivi maardlatest on t\u00e4htsamad Karinu ja Metsla J\u00e4rvamaal ning Rakke, Aavere, V\u00f5hmuta ja Tamsalu L\u00e4\u00e4ne-Virumaal. Lubja tootmiseks vajalik lubjakivi paikneb Ordoviitsiumi ladestu Oandu lademe ja Siluri ladestu Juuru ning Raikk\u00fcla lademe avamusalal. Eestis on suurimaks tehnoloogilise lubjakivi tarbijaks\u00a0tsemendit\u00f6\u00f6stus<\/b>, mis ei esita kuigi suuri n\u00f5udeid lubjakivi savisisaldusele. K\u00e4esoleval ajal kasutab tsemendilubjakivi AS Kunda Nordic Tsement, kes kaevandab vajaliku lubjakivi Kesk- Ordoviitsiumi Lasnam\u00e4e ja Uhaku lademest Kunda l\u00e4histel Kunda-Arul. Tsemendi peamine tooraine on lubjakivi, mis purustatkse ja segatakse kokku teise komponendiga \u2013 saviga. Tsementi hakati Kundas tootma juba 1870. aastal. Kundas on tsemenditootmiseks soodne asukoht Soome lahe kaldal, kus on olemas kogu vajaminev toore \u2013 paekivi ja savi ning kohalik k\u00fctus \u2013 p\u00f5levkivi. olemas<\/p>\n

Metallurgia- ning paberi- ja tselluloosit\u00f6\u00f6stuse tooraineks kasutatav lubjakivi peab olema keemiliselt eriti puhas (CaO sisaldus v\u00e4hemalt 53%). Niisugust paekivi, mida saab kasutada ka klaasi- ja suhkrut\u00f6\u00f6stuses, leidub Rummu maardlas ja Vasalemma maardla Padise Paemurdude maardlaosas, kus maavara moodustavad Oandu lademe biohermsed rifflubjakivid. Padise Paemurdudes on tarbevaru passiivne, kuna ala on osaliselt asustatud ja ligikaudu 90% varudest j\u00e4\u00e4b allapoole p\u00f5hjavee taset. Klaasidolomiidi n\u00f5uetele vastavat \u00fclipuhast paekivi leidub Eestis v\u00e4ga v\u00e4he. Katsetatud on Muhumaal Hellamaa maardlas Siluri ladestu Jaagarahu lademe riffdolomiidi ja Anelema dolomiidierimeid P\u00e4rnumaal. M\u00f5lemast maardlast on varem ka klaasidolomiiti toodetud, selle madalast kvaliteedist (liigsest rauasisaldusest) hoolimata. Kui paberi ja tselluloosit\u00f6\u00f6stus ning metallit\u00f6\u00f6stus vajavad p\u00f5hiliselt kustutamata lupja, siis klaasit\u00f6\u00f6stuses kasutatakse peenestatud lubjakivi, peaaegu kolmandik klaasist on kaltsiumkarbonaat.<\/p>\n

Ehitusmaterjalidest on lubjakivipulber k\u00f5ige laiemalt kasutatav ehitusmaterjal maailmas. Seda leidub heledav\u00e4rvilistes kahhelkivides, krohvis, tasandussegudes, katusepapis ja fiibriga tugevdatud tsementplaatides. Isetihenev betoon sisaldab mitte ainult tsementi, vaid ka lubjakivi. Kustutamata lupja on vaja sideainena lubjaliiva tellistes ning kustutatud lupja igat liiki krohvides ja tasandussegudes. Tee-ehituses ja pinnaset\u00f6\u00f6del vajatakse ka lubjakivitooteid. N\u00e4iteks maanteede ja raudteede ehitamisel teealuste tugevdamiseks ning pinnase vajumise v\u00e4ltimiseks ja kandeomaduste parandamiseks. Peenestatud lubjakivi kasutatakse t\u00e4iteainena asfaldi valmistamisel. Bituumeniga segatuna moodustab see tugeva kattematerjali, mis talub igasugust ilma. Kustutatud lupja saab kasutada sideainena asfaldis, mida kasutatakse n\u00e4iteks sellisel n\u00f5udlikul otstarbel nagu lennurajad. Teem\u00e4rgistuseks kasutatav valge aine sisaldab samuti lubjapulbrit.<\/p>\n

Paekivi tehnoloogilise toormena kasutamise tavap\u00e4raste viiside (lubja p\u00f5letamise, tsemendi ja klaasi tootmise) k\u00f5rvale on kerkinud teadusmahukamad suunad, n\u00e4iteks k\u00f5rge valgesusega tehiskarbonaadi tootmine plastmassi- ja parf\u00fcmeeriat\u00f6\u00f6stuse tarbeks. Paberit\u00f6\u00f6stuses on see p\u00f5him\u00f5tteliselt uue tehnoloogia aluseks. Ultrapeent lubjakivipulbrit saab kasutada kummi- ja v\u00e4rvit\u00f6\u00f6stuses, ka kuivpahtlites. Pulbrilist h\u00fcdraatlupja saab kasutada joogivee puhastamiseks, jahvatatud lubakivi abil on v\u00f5imalik puhastada soojuselektrijaamade heitgaase. Paes\u00f5elmeid on kasutatud p\u00f5ldude lupjamiseks.<\/p>\n

Suhkrut\u00f6\u00f6stuses kasutatakse lupja peedimahla puhastamiseks. Poola tarnib suure osa suhkru rafineerimist\u00f6\u00f6stuses vajatavast lubjakivist Vasalemmast. Keemiat\u00f6\u00f6stus kasutab lubjakivil p\u00f5hinevaid materjale n\u00e4iteks plastide, v\u00e4rvi ja liimi tootmisel. Nii karbonaattooteid kui ka kustutatud lupja on vaja kaltsiumkloriidkatte tootmiseks kruusateedele tolmu v\u00e4hendamiseks.<\/p>\n

M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsetes kogustes lubjakivitooteid on vaja ka t\u00f6\u00f6stusliku heitvee neutraliseerimiseks ja heitgaaside puhastamiseks kivis\u00f6el t\u00f6\u00f6tavates elektrijaamades.<\/p>\n

Lubjapulbrit ja kustutatud lupja kasutatakse toormena nii loomas\u00f6\u00f6tades kui ka v\u00e4etistes. Mulla viljakus on otseses proportsioonis selle lubjasisaldusega. Enamik p\u00f5llu- ja aiataimi vajavad lupja nii eraldi toitainena kui ka teiste toitainete absorbeerijana.<\/p>\n

Tehnoloogilise dolomiidi<\/b>\u00a0MgO sisaldus ei tohi olla alla 18%, lisandite (SiO2<\/sub>+ R2<\/sub>O3<\/sub>) sisaldus ei tohi \u00fcletada 5%. Tehnoloogilist dolomiiti kaevandatakse Kurevere karj\u00e4\u00e4ris. Kivim on purustatud kujul t\u00e4ies mahus eksporditud edasiseks t\u00f6\u00f6tlemiseks Soome, Saksamaale, Rootsi ja Poola. Eksporditud tehnoloogilist kivimit kasutatakse peamiselt metallurgias ja kivivilla tootmiseks. Kurevere piirkonnas leiduva dolomiidi magneesiumi sisaldus on kohati \u00fcle 20%.<\/p>\n

Tehnoloogilise kivimi n\u00f5uetele vastavat kivimit v\u00f5ib ehitusotstarbel kasutada vaid juhul, kui selleks annab n\u00f5usoleku keskkonnaminister maavaravaru kinnitamisel. Eesti suurim tehnoloogilise lubjakivi ja dolomiidi tootja on Nordkalk AS.<\/p>\n

2009. aastal toodeti tsemendilubjakivi 219 900 m3<\/sup>, tehnoloogilist lubjakivi 86 900 m3<\/sup>, ehituslubjakivi 1 787 600 m3<\/sup>, tehnoloogilisit dolomiiti 23 800 m3<\/sup>, viimistlusdolomiiti 3200 m3<\/sup>, ehitusdolomiiti 388 700 m3<\/sup>\u00a0ja t\u00e4itelomiiti 64 800 m3<\/sup>\u00a0(Maa-amet<\/a>).<\/p>\n

\u00dcleriigilise \u00e4htsusega lubjakivimaardlad on: Aavere, Harku, Karinu, Kunda, Metsla, Nabala, Vasalemma, V\u00f5hmuta ja V\u00e4o.<\/p>\n

\u00dcleriigilise t\u00e4htsusega dolomiidimaardlad on: Anelema, Hellamaa, Kaarma, Koonga, Kurevere, Orgita-Haimre.<\/p>\n

\"kalana1a\"<\/p>\n

Kalana (Otisaare) karj\u00e4\u00e4ris toodetakse lubjakivi killustikuks<\/p>\n

\"sopim1a\"<\/p>\n

Sopimetsa karj\u00e4\u00e4ris toodetakse dolomiiti killustikuks<\/p>\n

\"vasal1a\"<\/p>\n

Tehnoloogiline lubjakivi Vasalemma karj\u00e4\u00e4ris<\/p>\n

\"arua1a\"<\/p>\n

Tsemendilubjakivi veetakse Kunda-Aru karj\u00e4\u00e4rist tehasesse rongiga<\/p>\n

\"lobri1a\"<\/p>\n

Tsemendiklinkri p\u00f5letamiseks sobiliku toorsegu saamiseks segatakse lubjakivi ja savilobri lobribasseinis<\/p>\n

\"pqqrdahi1a\"<\/p>\n

Klinkri p\u00f5letamine toimub 150-meetrises p\u00f6\u00f6rdahjus tempetratuuril umbes 1400 \u00b0C<\/p>\n

\"elekter1a\"<\/p>\n

Klinkrip\u00f5letusprotsessis tekkinud suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris (hoone korstna k\u00f5rval)
\nPaekivi on olnud Eestis p\u00f5line ehitusmaterjal. T\u00e4nap\u00e4evani on s\u00e4ilinud palju vanu paekiviehitisi \u2013 kalmeid, kiviaedu, linnuse- ja linnam\u00fc\u00fcre ning elumaju ja t\u00f6\u00f6stushooneid.<\/p>\n

\"paks1a\"<\/p>\n

Suurt\u00fckitorn Paks Margareeta ehitati Suure Rannav\u00e4rava uuendamise k\u00e4igus aastatel 1518-1529<\/p>\n

\"pakri1a\"<\/p>\n

V\u00e4ike-Pakri pangalt allavarisenud ehituslubjakivi plokid<\/p>\n

Vaata videoid lubjakivi t\u00f6\u00f6tlemisest siit:\u00a0<\/strong>Tsemendi tootmine<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paekivi\u00a0ehk paas on karbonaatsete kivimite \u2013 lubjakivi, dolomiidi ja mergli \u00fcldnimetus. Tekkelt kuuluvad karbonaatkivimid biokeemiliste merep\u00f5hja setendite r\u00fchma. Tavalisim pae erim on\u00a0lubjakivi, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit (CaCO3) \u00fcle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu j\u00e4\u00e4gi sisaldus on …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":180,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/180"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}