{"id":10,"date":"2024-04-04T06:13:15","date_gmt":"2024-04-04T03:13:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/meremuda\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:31","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:31","slug":"meremuda","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/meremuda\/","title":{"rendered":"J\u00e4rvemuda ja meremuda"},"content":{"rendered":"

Eesti\u00a0mudad<\/b>\u00a0on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega j\u00e4rvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti p\u00e4rastj\u00e4\u00e4aegsetes veekogudes l\u00f5puni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on \u00fcsna mitmekesised. Mudade f\u00fc\u00fcsikalis-keemilised omadused olenevad suurel m\u00e4\u00e4ral veekogu f\u00fcto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. S\u00f5ltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte p\u00f5hir\u00fchma:\u00a0mageveej\u00e4rvede muda ehk sapropeel<\/b>\u00a0ja\u00a0soolaste veekogude muda ehk meremuda<\/b>. Muda on tumedat v\u00e4rvi p\u00fcdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana v\u00f5i p\u00f5llumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest.<\/p>\n

\n\tJ\u00e4rvemudaks<\/b>\u00a0loetakse klastilisest, karbonaatsest v\u00f5i orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet v\u00e4hemalt 35% kuivaine massist. J\u00e4rvemuda esineb h\u00f5ljuva massina enamikus j\u00e4rvedes, aga ka kinnikasvanud vanades j\u00e4rven\u00f5gudes m\u00f5nev\u00f5rra tihenenult turbakihi all. J\u00e4rvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. V\u00e4rska lahes on j\u00e4rvemuda paksuseks m\u00f5\u00f5detud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi kekmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni.\n<\/p>\n

\n\t\"ravimuda\"\n<\/p>\n

\n\tJ\u00e4rvemudasid on p\u00fc\u00fctud kasutusele v\u00f5tta v\u00e4etisainena p\u00f5llumajanduses, kuid paraku on seegi rakendusvaldkond \u00fcsna piiratud, sest sapropeeli toiteainetesisaldus on \u00fcsna madal ja tema kasutamine tuleks k\u00f5ne alla \u00fcksnes kompostiva lisandina v\u00e4etisesegudes. S\u00fcltjat sapropeeli v\u00f5ib kasutada ka looma- ja linnus\u00f6\u00f6dana.\n<\/p>\n

\n\tEesti merelahtede\u00a0meremuda<\/b>\u00a0on paremini uuritud kui j\u00e4rvemuda ja ka sihikindlamat kasutamist leidnud. Meremudaks loetakse mineraalmaterjalist koosnev meretekkelist setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet \u00fcle 5% kuivaine massist. Esimesed andmed meremuda kasutamisest p\u00e4rinevad Saaremaalt, kus umbes 1800. aasta paiku ehitas \u00fcks Kihelkonna valla talumees endale koju mudavanni. Esimene mudaravila avati 1824. aastal Saaremaal Rootsik\u00fclas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838 P\u00e4rnus ja 1840 Kuressaares. Eesti mudaravi saavutas rahvusvahelise tuntuse 1920. aastate paiku.\n<\/p>\n

\n\t\u00dcleriigilise t\u00e4htsusega meremuda maardlad on\u00a0Haapsalu (Tagalaht), Kuressaare (Mullutu-Suurlaht) ja K\u00e4ina laht<\/b>\u00a0(joonis), meremuda koguvaruks hinnatakse 3022300 tonni. Mudakiht lasub suhteliselt madalas vees 0,7 \u2013 2 meetri paksuse kihina. Meremuda on sinakashall pehme ja kleepuv savitaoline mass, millel on v\u00e4\u00e4velvesiniku l\u00f5hn. Meremudal on hinnatavad raviomadused, nende toime on pikaajalise kliinilise kasutuse jooksul kinnitust leidnud. Muda kasutatakse sanatooriumides ja haiglates perifeerse n\u00e4rvis\u00fcsteemi haiguste ja p\u00f5letike ravis.\n<\/p>\n

\n\t2009. aastal ammutati 100 tonni j\u00e4rvemuda (raviks) Ermistu j\u00e4rvest ja 100 tonni meremuda (raviks) Haapsalu Tagalahest, p\u00f5lluv\u00e4etiseks j\u00e4rvemuda ei toodetud (Maa-amet<\/a>).\n<\/p>\n

\n\t\"sapropeel1\"\n<\/p>\n

\n\tTahkestunud mattunud j\u00e4rvemuda Suur-Emaj\u00f5e orust, pealtvaade\n<\/p>\n

\n\t\"sapropeel2\"\n<\/p>\n

\n\tTahkestunud mattunud j\u00e4rvemuda Suur-Emaj\u00f5e orust, k\u00fclgvaade\n<\/p>\n

\n\t\"ravimuda1\"\n<\/p>\n

\n\t\"ravimuda2\"\n<\/p>\n

\n\tKodused protseduurid Haapsalu ravimudaga (fotod Ain P\u00f5ldvere)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti\u00a0mudad\u00a0on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega j\u00e4rvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti p\u00e4rastj\u00e4\u00e4aegsetes veekogudes l\u00f5puni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on \u00fcsna mitmekesised. Mudade f\u00fc\u00fcsikalis-keemilised omadused olenevad suurel m\u00e4\u00e4ral veekogu f\u00fcto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. S\u00f5ltuvalt …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":162,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/162"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}