{"id":12,"date":"2024-04-04T04:16:30","date_gmt":"2024-04-04T01:16:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maaliminevasakukaega\/metoodika-0\/"},"modified":"2024-04-15T16:27:33","modified_gmt":"2024-04-15T13:27:33","slug":"metoodika-0","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maaliminevasakukaega\/metoodika-0\/","title":{"rendered":"Metoodika"},"content":{"rendered":"<p><strong>Korrektne pintslihoid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kunstilised tegevused soodustavad silma ja k\u00e4e koost\u00f6\u00f6d, aidates nii kaasa lugema ja kirjutama \u00f5ppimisel. Korrektne pintslihoid on sarnane pliiatsihoiule. Pintsel on \u00f5igesti k\u00e4es, kui see toetub keskmise s\u00f5rme eespoolsele l\u00fclile ning nimetiss\u00f5rm on kergelt k\u00f5verdatud (laps saab pintslile s\u00f5rmega \u201cpai\u201d teha).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1200\" height=\"675\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/dsc_0508.jpg\" alt=\"Pintslihoid\" class=\"wp-image-14\" style=\"width:500px\" title=\"dsc_0508.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/dsc_0508.jpg 1200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/dsc_0508-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/dsc_0508-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/dsc_0508-768x432.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1200px) 100vw, 1200px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Korrektne istumisasend<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Lapse selg peab olema sirge ja toetuma tooli seljatoele. Jalad peavad toetuma kindlalt maha. \u00d5ige istumisasend tagab selle, et lapsel on kunstitegevuses mugav olla, tema selg ei v\u00e4si kiirelt \u00e4ra. Korrektne istumisasend on oluline ka edaspidises kirjutama\u00f5ppimisel. \u00d5igele asendile on oluline varakult t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, kuna juba valesti kinnistunut kehahoiakut on hiljem raske korrigeerida.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"676\" height=\"868\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/img003.jpg\" alt=\"Istumisasend\" class=\"wp-image-16\" style=\"width:400px\" title=\"img003.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/img003.jpg 676w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/img003-234x300.jpg 234w\" sizes=\"auto, (max-width: 676px) 100vw, 676px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Valguse langemine t\u00f6\u00f6pinnale<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Vasakuk\u00e4elisel lapsel peaks valgus langema t\u00f6\u00f6pinnale paremalt poolt. Nii ei j\u00e4\u00e4 lapse k\u00e4si valguse ette ning lapse ees olev t\u00f6\u00f6pind on valgustatud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Lapse paigutus t\u00f6\u00f6lauas.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Vasakuk\u00e4elise lapse paigutamisel t\u00f6\u00f6lauda tuleks arvestada sellega, et tema vasakul k\u00e4el ei istuks paremak\u00e4elist last. Vastasel juhul hakkavad nende k\u00fc\u00fcnarnukid p\u00f5rkuma. Vasakut k\u00e4tt eelistava lapse vasakul k\u00e4el peaks istuma kas teine vasakuk\u00e4eline laps v\u00f5i olema piisav vahemaa paremak\u00e4elise lapsega.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1152\" height=\"648\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/istumine_lauas.png\" alt=\"Paigutus lauas ja valguse langemine\" class=\"wp-image-15\" style=\"width:700px\" title=\"istumine_lauas.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/istumine_lauas.png 1152w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/istumine_lauas-300x169.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/istumine_lauas-1024x576.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/276\/istumine_lauas-768x432.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1152px) 100vw, 1152px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Paberi paigutus lapse ees<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Vasakuk\u00e4elise lapse puhul tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka sellele, kuidas on lapse ette asetatud paber. \u00d5igesti asetatud paber on laual lapse keskteljest vasakule poole nihutatud. Samuti on oluline, et paber on 30 kraadi paremale kaldu. Nii ei j\u00e4\u00e4 lapse k\u00e4si sundasendisse ja ei teki kramplikku k\u00e4ehoiakut.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Vasakuk\u00e4eliste \u00fcmber\u00f5petamisest <\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Vasakuk\u00e4elisi lapsi ei tohi \u00fcmber \u00f5petada, sest k\u00e4elisuse \u00fcmber\u00f5petamisel sekkutakse funktsioonide jaotusse ajupooltes. See v\u00f5ib kaasa tuua endaga mitmeid negatiivseid tagaj\u00e4rgi. V\u00f5ivad tekkida h\u00e4ired m\u00e4luprotsessides ja keskendumisv\u00f5imes. <span lang=\"ET\">Tagaj\u00e4rgedeks v\u00f5ivad olla ka n\u00e4iteks lugemis- ja kirjutamisraskused, v\u00e4henenud p\u00fcsiva t\u00f6\u00f6 v\u00f5ime, \u00a0v\u00e4hene vaimse koormuse taluvus, motoorilised h\u00e4ired ning k\u00f5neh\u00e4ired. <\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Korrektne pintslihoid Kunstilised tegevused soodustavad silma ja k\u00e4e koost\u00f6\u00f6d, aidates nii kaasa lugema ja kirjutama \u00f5ppimisel. Korrektne pintslihoid on sarnane pliiatsihoiule. Pintsel on \u00f5igesti k\u00e4es, kui see toetub keskmise s\u00f5rme eespoolsele l\u00fclile ning nimetiss\u00f5rm on kergelt k\u00f5verdatud (laps saab pintslile &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":145,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maaliminevasakukaega\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maaliminevasakukaega\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maaliminevasakukaega\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maaliminevasakukaega\/wp-json\/wp\/v2\/users\/145"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maaliminevasakukaega\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maaliminevasakukaega\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":52,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maaliminevasakukaega\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/52"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maaliminevasakukaega\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}