{"id":6,"date":"2024-04-04T03:27:39","date_gmt":"2024-04-04T00:27:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maalimine\/pintslihoiud\/"},"modified":"2024-04-15T15:51:21","modified_gmt":"2024-04-15T12:51:21","slug":"pintslihoiud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maalimine\/pintslihoiud\/","title":{"rendered":"Pintslihoiud"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Pintsli hoidmisel puudub kindel pintslihoid \u2013 erinev hoid annab erinevaid tulemusi. Neli tuntuimat pintsli hoidmise tehnikat on: klassikaline ehk pliiatsihoid, n\u00e4pitsv\u00f5te, edasi andmise v\u00f5te ja \u201ckruvikeeraja\u201d v\u00f5te.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Klassikalise- ehk pliiatsihoiuv\u00f5tte<\/strong> puhul hoitakse pintslit sarnaselt pliiatsile, ainus vahe on selles, et pintsel on k\u00e4es kaugemalt \u2013 s\u00f5rmed toetuvad metallist kinnituse taha, puidust\/plastikust pinnale. Pintsel toetatakse vasaku k\u00e4e keskmisele s\u00f5rmele, k\u00fc\u00fcnarnuki suunas ning seda hoiavad p\u00f6ial ja nimetiss\u00f5rm. Selline v\u00f5te v\u00f5ib alla nelja aastastele lastele olla keeruline ning et pintslit oleks kergem hoida v\u00f5ib pintslit pealtpoolt toetada ka kahe s\u00f5rmega. See on ainuke pintslihoid, mida kasutatakse laual maalimiseks.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image is-resized\"><img decoding=\"async\" src=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/228\/dsc_0091.jpg\" alt=\"\" style=\"width:600px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">J\u00e4rgnevad pintslihoiud on m\u00f5eldud maalimiseks molbertil.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>N\u00e4pitsv\u00f5tte<\/strong> puhul v\u00f5etakse pintsel vasakusse k\u00e4tte, asetades pintslisaba keskele \u00fchele k\u00fcljele k\u00f5ik s\u00f5rmed ning pintslisaba teisele k\u00fcljele p\u00f6ial.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image is-resized\"><img decoding=\"async\" src=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/228\/dsc_0093.jpg\" alt=\"\" style=\"width:600px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Edasi andmise v\u00f5ttel<\/strong> v\u00f5etakse pintsel vasakusse k\u00e4tte, vajutades pintslisaba p\u00f6idlaga keskmise ja nimetiss\u00f5rme vastu. Kaks viimast s\u00f5rme on pintsli hoidmisel vaid toeks.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image is-resized\"><img decoding=\"async\" src=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/228\/dsc_0098.jpg\" alt=\"\" style=\"width:600px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>\u201cKruvikeeraja\u201d v\u00f5tte<\/strong> puhul v\u00f5etakse pintsel vasakusse k\u00e4tte, m\u00e4ssides terve k\u00e4si rusikas pintslisaba \u00fcmber, pintsli harjased j\u00e4\u00e4vad p\u00f6idlapoolsesse otsa<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"576\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/228\/dsc_0101-1024x576.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-15\" style=\"width:600px\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/228\/dsc_0101-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/228\/dsc_0101-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/228\/dsc_0101-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/228\/dsc_0101.jpg 1200w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Pintsli hoidmisel puudub kindel pintslihoid \u2013 erinev hoid annab erinevaid tulemusi. Neli tuntuimat pintsli hoidmise tehnikat on: klassikaline ehk pliiatsihoid, n\u00e4pitsv\u00f5te, edasi andmise v\u00f5te ja \u201ckruvikeeraja\u201d v\u00f5te. Klassikalise- ehk pliiatsihoiuv\u00f5tte puhul hoitakse pintslit sarnaselt pliiatsile, ainus vahe on selles, et &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maalimine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maalimine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maalimine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maalimine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maalimine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maalimine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":42,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maalimine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/42"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/maalimine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}