Avaleht

Uuring telliti Sotsiaalministeeriumi poolt 2023 aastal selleks, et saada ülevaatlik pilt Eesti kooliealiste laste vaimse tervise olukorrast (sh sotsiaalsed riski- ja kaitsetegurid ja ebavõrdsus) ja luua regulaarne laste vaimse tervise seiresüsteem Eestis. Hetkeolukorrast ülevaate saamiseks koostati ja viidi läbi küsitlusuuring ning järeldused tehti 2024 aastal (veebruar-mai) teostatud küsitlusuuringu tulemuste alusel.  Küsitlusuuringule eelnes põhjalik eeltöö, näiteks koostati ülevaade laste vaimse tervise seire praktikatest teistes riikides ja koguti ekspertide ettepanekuid laste vaimse tervise seireks Eestis.

LVTU viis läbi konsortsium, kuhu kuulusid järgmised organisatsioonid:

• juhtpartner Tartu Ülikool (sh psühholoogia instituudi arengupsühholoogia uurimisgrupp ja Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus),
• Tervise Arengu Instituut,
•  Turu-uuringute AS.

Uuring hõlmas lapsi vanuses 8 – 17 aastat, valim koostati koolide põhiselt.

Uuringu raames välja töötatud ja ettepanekutega täiendatud seiresüsteem võimaldab paremini planeerida ennetusi, vaimse tervise teenuseid ja sekkumisi nii riiklikul tasandil kui kohalike omavalitsuste tasandil.

UURINGU TULEMUSTE AVALIKUD TUTVUSTUSED toimusid veebruaris 2025, pressiüritus,  err.ee uudis 11.02.2025 ja 11.02.2025 Aktuaalne kaamera uudis ning 11.02.2025 Kuku raadio keskpäevatund. Samal päeval avalikustati ka uuringu lõpparuanne.

UURINGU TAUST

Riiklikest strateegiadokumentidest tuleneb vajadus laste vaimse tervise seiresüsteemi järele – selleks, et paremini toetada laste arengut, ennetada vaimse tervise probleeme ning pakkuda lastele ja peredele vajalikku abi. Eestis on läbi viidud rahvastiku vaimse tervise uuring (Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium, 2022; Laidra jt, 2023), mille käigus koguti andmeid lisaks täiskasvanutele ka 15-17-aastastelt noorukitelt, kuid mitte noorematelt. Eestis oli varasemalt kogutud andmeid ka nooremate laste vaimse heaolu kohta, kaasates mitmes uuringus ka lapsevanemaid (Konstabel, Narusson, Konstabel ja Lasn, 2016; Ahrens jt, 2017), kuid tegu oli kas ühekordsete uuringutega, mis ei pruukinud esindada kõiki vanuserühmi, või siis ei olnud vaimne tervis ja heaolu uuringu keskseks teemaks.

Viited

• Ahrens, W., Siani, A., Adan, R., De Henauw, S., Eiben, G., Gwozdz, W., … & I. Family consortium. (2017). Cohort Profile: The transition from childhood to adolescence in European children–how I. Family extends the IDEFICS cohort. International journal of epidemiology, 46(5), 1394-1395j.https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28040744/
• Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Final report of the Estonian National Mental Health Study. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool, 2022. https://tai.ee/et/valjaanded/eesti-rahvastiku-vaimse-tervise-uuring-lopparuanne
• Konstabel, K., Narusson, D., Konstabel, K. & Lasn, H. (2016). Hindamisvahendite kohandamine laste heaolu ja vaimse tervisega seotud riskide varajaseks märkamiseks. Tartu.  https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Norra_toetused/Rahvatervise_programm/kidscreen_ettekanne_0.html#/
• Laidra, K., Reile, R., Havik, M., Leinsalu, M., Murd, C., Tulviste, J., … & Konstabel, K. (2023). Estonian National Mental Health Study: Design and methods for a registry‐linked longitudinal survey. Brain and Behavior, e3106. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/brb3.3106