<\/p>\n\n\n\n
Kui Lesson Study \u00f5piring on s\u00fcvitsi tutvunud asjakohaste materjalidega, planeerinud \u00fchiselt uurimistunni, m\u00e4\u00e4ratlenud vaatlusindikaatorid ja otsustanud, kuidas vaatlusi dokumenteerida, saab ts\u00fckli teise etapi l\u00f5pus otsustada, milliseid \u00f5pilasi uurimistunnis vaatlema hakatakse ehk kellest saavad vaadeldavad, n-\u00f6 juhtum\u00f5pilased. Juhtum\u00f5pilaste m\u00e4\u00e4ratlemine on oluline osa uurimistunni planeerimisest, kuna nende kaudu saab \u00f5piring s\u00fcvitsi j\u00e4lgida ja anal\u00fc\u00fcsida \u00f5pilaste \u00f5ppimise protsessi. Juhtum\u00f5pilased ei ole lihtsalt juhuslikult valitud, vaid nende valik p\u00f5hineb teadlikul kaalutlusel, mis toetub varasematele vaatlustele, hindamistulemustele ja \u00f5petajate kogemustele.<\/p>\n\n\n\n
Lesson Study \u00f5piring peaks \u00fchiselt arutama, millised \u00f5pilased v\u00f5iksid s\u00f5nastatud uurimisk\u00fcsimuse puhul olla eriti sobivad, et leida vastust uurimisk\u00fcsimusele ja arendada selle kaudu \u00f5petamispraktikat, mille kaudu \u00f5pilaste \u00f5ppimist paremini toetada (Vock et al., <\/em>2023).<\/p>\n\n\n\n Dudley (2014) pakub v\u00e4lja kaks v\u00f5imalust juhtum\u00f5pilaste valikuks:<\/p>\n\n\n\n Juhtum\u00f5pilaste valimiseks v\u00f5ib enne uurimistundi teha eeltesti \u00f5pilaste teadmiste hetketaseme kohta, millest l\u00e4htuvalt valitakse sobivad juhtum\u00f5pilased. Vaatluseks v\u00f5ib valida ka \u00f5pilased, keda \u00f5petajad tavaliselt tunnis v\u00e4hem m\u00e4rkavad ja kes v\u00f5tavad \u00f5petajate hinnangul k\u00fcll tunnitegevustest osa, kuid ei ole suhtluses \u00f5petaja ja kaas\u00f5ppijatega aktiivsed (Vock et al., <\/em>2023).<\/p>\n\n\n\n Et uurimistunni ajal toimuv vaatlus oleks v\u00f5imalikult t\u00f5hus ja hiljem oleks v\u00f5imalik teha detailset anal\u00fc\u00fcsi, on soovitatav valida 3\u20136 \u00f5pilast. Valitud juhtum\u00f5pilaste arv s\u00f5ltub meeskonna suurusest, sest iga vaatlev \u00f5petaja j\u00e4lgib tavaliselt vaid \u00fchte \u00f5pilast (Vock et al., <\/em>2023). Mitmed autorid (Barbier et al., <\/em>2023; Dudley, 2014) soovitavad piirduda kolme juhtum\u00f5pilasega ning Dudley (2014) soovitab juhtum\u00f5pilaste valimisel lisada ka m\u00f5ni nn varu\u00f5pilane juhuks, kui uurimistunni p\u00e4eval m\u00f5ni p\u00f5hivalikus olnud \u00f5pilastest puudub.<\/p>\n\n\n\n Juhtum\u00f5pilaste valikul tuleks arvestada j\u00e4rgmisi p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n\n\n\n Valitud \u00f5pilased peaksid esindama erinevaid tasemeid ja suhtumisi \u00f5ppimisse. See v\u00f5imaldab uurida, kuidas erinevad l\u00e4henemised ja tegevused m\u00f5jutavad erinevat t\u00fc\u00fcpi \u00f5ppijaid.<\/p>\n\n\n\n Juhtum\u00f5pilaste valik v\u00f5ib l\u00e4htuda ka \u00f5petajate konkreetsetest uurimisk\u00fcsimustest, n\u00e4iteks kuidas toetada vaikseid \u00f5pilasi v\u00f5i kuidas m\u00f5istavad keerulisi m\u00f5isteid keskmise tasemega \u00f5ppijad.<\/p>\n\n\n\n Juhtum\u00f5pilaste kohta koostatakse l\u00fchike profiil, mis sisaldab teavet nende varasemate teadmiste, \u00f5pik\u00e4itumise ja v\u00f5imalike raskuste kohta. See aitab meeskonnal ennustada, kuidas \u00f5pilased v\u00f5ivad tunnis reageerida, ning kavandada sobivaid \u00f5ppetegevusi ja toetavaid strateegiaid. Uurimistunni vaatlemisel keskenduvad \u00f5petajad juhtum\u00f5pilastele, j\u00e4lgides nende osalemist ja reaktsioone \u00f5petaja tegevusele. Juhtum\u00f5pilaste anal\u00fc\u00fcs aitab m\u00f5ista, kuidas konkreetne \u00f5petamisviis m\u00f5jutab \u00f5ppimist ning milliseid j\u00e4reldusi saab teha kogu klassi kontekstis.<\/p>\n\n\n\n Lesson Study pilootkoolide kogemus<\/em><\/strong><\/p>Igas pilootkoolis valiti 5<\/em>\u20136 juhtum\u00f5pilast, kelle valik tulenes osaliselt uurimisk\u00fcsimusest. N\u00e4iteks valiti pilootkoolis C, kus oluline osa oli koost\u00f6\u00f6l, juhtum\u00f5pilaste hulka nii neid, kes on tavaliselt motiveeritud koost\u00f6\u00f6d tegema, kaasavad teisi, on aktiivsed, kui ka selliseid \u00f5pilasi, kes ise k\u00f5ik \u00e4ra teevad, v\u00f5i vastupidi, j\u00e4\u00e4vad r\u00fchmat\u00f6\u00f6des passiivseks. Pilootkoolides A ja B valiti samuti erinevat t\u00fc\u00fcpi \u00f5pilased, n\u00e4iteks kuulus juhtum\u00f5pilaste hulka neid, kes konkreetses aines on alati aktiivsed ja kiired lahendajad, aga ka neid, kes on vaiksed v\u00f5i kellel on selles \u00f5ppeaines raskusi.<\/em><\/cite><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n Lisaks uurimistunni kavandamisele, vaatlusindikaatorite m\u00e4\u00e4ramisele ja sobiva vaatlusandmete kogumise meetodi valimisele, peab \u00f5piring enne uurimistundi \u00fchiselt otsustama, kas tunnij\u00e4rgselt juhtum\u00f5pilasi ka intervjueeritakse. Kui seda tehakse, tuleb \u00fchiselt koostada intervjueerimiskava punktid, et \u00f5pilaselt k\u00fcsitavad k\u00fcsimused<\/p>\n\n\n\n Vock jt (2023) r\u00f5hutavad, et intervjuud juhtum\u00f5pilastega ei asenda uurimistunni ajal toimuvaid vaatlusi, kuid annavad v\u00f5imaluse v\u00f5rrelda meeskonna vaatlustulemusi \u00f5pilase vaatenurgaga. Juhtum\u00f5pilaste intervjueerimist k\u00e4sitleb pikemalt alapeat\u00fckk \u201eTunnij\u00e4rgne l\u00fchiintervjuu juhtum\u00f5pilastega\u201c.<\/a><\/p>\n\n\n\n\n
\n
\n
\n