N\u00e4iteks v\u00f5ib m\u00f5elda j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele:<\/p>\n\n\n\n
- \n
- Mida peaksid \u00f5pilased uurimistunnis \u00f5ppima?<\/li>\n\n\n\n
- Kuidas on uurimistunnis n\u00e4ha, et \u00f5pilased \u00f5pivad ja rakendavad k\u00f5rgema taseme m\u00f5tlemisoskusi?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
Kui \u00f5piring on \u00fchiselt v\u00e4lja valinud parimad vaatlusindikaatorid, mida uurimistunnis j\u00e4lgida, tuleb \u00fchiselt ka otsustada, kuidas vaatlusandmeid kirja pannakse. J\u00e4rgnevad n\u00e4ited annavad \u00fclevaate kahest v\u00f5imalikust vaatlusandmete kirjapaneku meetodist: \u00f5pitegevuse k\u00f5verast ja struktureeritud vaatlusprotokollist.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5pitegevuse k\u00f5vera<\/strong> eesm\u00e4rk on dokumenteerida \u00f5pilase \u00f5ppimist v\u00e4ikeste sammudena ja hiljem \u00fchisel arutelul neid kogu meeskonnale visualiseerida. \u00d5pitegevuse k\u00f5vera puhul m\u00e4rgib vaatleja m\u00e4rkmepaberitele k\u00f5ik juhtum\u00f5pilasega seotud t\u00e4helepanekud tunni jooksul, iga m\u00e4rkamine kirjutatakse eraldi m\u00e4rkmepaberile. Lisaks kirjeldavale tegevusele on paberil ka kellaaeg, millal m\u00e4rgitud tegevus toimus. Selline l\u00e4henemine v\u00f5imaldab vaatluse k\u00e4igus paindlikult fikseerida hetki, mis seonduvad \u00f5pilaste aktiivse osalusega tunnis. T\u00e4helepanekud m\u00e4rkmepaberitele kirjutatakse tema-vormis (kui konkreetne vaatlev \u00f5petaja vaatleb konkreetset juhtum\u00f5pilast). Soovitatav on kasutada iga \u00f5pilase puhul eri v\u00e4rvi m\u00e4rkmepabereid, et hiljem oleks \u00fchise arutelu k\u00e4igus nendega lihtsam toimetada ega tekiks ohtu, et erinevate juhtum\u00f5pilaste kohta tehtud m\u00e4rkmed segamini l\u00e4hevad (Vock et al., <\/em>2023). M\u00e4rkmeid saab hiljem j\u00e4rjestada ajaliselt ja sisuliselt, et m\u00f5ista, kuidas \u00f5pitegevus tunnis kulges ning millised hetked toetasid v\u00f5i takistasid \u00f5ppimist. M\u00e4rgitud tegevused jaotatakse kellaaegade p\u00f5hjal \u00f5pitegevuse k\u00f5vera teljestikule, kus x-telg on kellaaeg v\u00f5i \u00f5petamise etapp tunnikavas ja y-telg t\u00e4histab \u00f5ppimise aktiivsust (vt joonist 5).<\/p>\n\n\n\n
Joonis 5.<\/strong> \u00d5pitegevuse k\u00f5vera n\u00e4ide uurimistunni \u00fche juhtum\u00f5pilase p\u00f5hjal<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/984\/Joonis-5.-Opitegevuse-kovera-naide-1024x642.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nTeine v\u00f5imalus on kasutada struktureeritud vaatlusprotokolli<\/strong>, kuhu pannakse kirjeldusena kirja juhtum\u00f5pilase tegevus tunnis. Protokoll v\u00f5imaldab s\u00fcstemaatiliselt j\u00e4lgida ja dokumenteerida, mida \u00f5pilane teeb, kuidas ta osaleb, milliseid materjale kasutab ning kuidas reageerib \u00f5petaja juhistele ja kaas\u00f5pilaste tegevusele. Kirjeldav l\u00e4henemine aitab hiljem anal\u00fc\u00fcsida, kas ja kuidas \u00f5pilane oli tunnis kaasatud ning millised tegurid m\u00f5jutasid tema \u00f5ppimist. Vaatlusprotokollid v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevat t\u00fc\u00fcpi. Siinkohal on k\u00f5ige olulisem, et protokollis k\u00fcsitavast tuleks v\u00e4lja meeskonna jaoks oluline info ning et vaatlejal oleks protokolli vormi mugav tunni ajal t\u00e4ita. N\u00e4ide v\u00f5imalikust vaatlusprotokolli vormist on esitatud juhendmaterjali lisas oleva logiraamatu teise etapi tegevuste juures (T\u00f6\u00f6leht 14<\/a>).<\/p>\n\n\n\n
Olenemata sellest, millise meetodi kasuks otsustatakse, on oluline meeles pidada, et kirjeldatakse tunnis n\u00e4htut ega kasutata t\u00e4helepanekutes t\u00f5lgendusi. Kirjeldus keskendub sellele, mida on v\u00f5imalik vahetult n\u00e4ha ja kuulda (tegevused, s\u00f5nad, ajad), seevastu t\u00f5lgendus lisab hinnanguid, oletusi v\u00f5i j\u00e4reldusi (nt \u201eebakindel\u201c, \u201emotiveeritud\u201c, \u201eei saanud aru\u201c), mida ei saa otseselt vaatluse p\u00f5hjal t\u00f5estada. Esitame siin m\u00f5ned n\u00e4ited uurimistunni vaatluse v\u00f5imalike kirjelduste ja t\u00f5lgenduste kohta:<\/p>\n\n\n\n
- \n
- kirjeldus<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
Kell 9.15 avas juhtum\u00f5pilane t\u00f6\u00f6vihiku ja kirjutas esimese \u00fclesande vastuse vihikusse.<\/em>
Kell 9.22 t\u00f5stis juhtum\u00f5pilane k\u00e4e ja k\u00fcsis \u00f5petajalt: \u201eKas ma pean k\u00f5ik sammud kirja panema?\u201c<\/em>
Kell 9.35 t\u00f6\u00f6tas juhtum\u00f5pilane koos paarilisega, luges valjusti \u00fclesande teksti ja tegi m\u00e4rkmeid.<\/em><\/p>\n\n\n\n- \n
- t\u00f5lgendus<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
\u00d5pilane oli \u00fclesande lahendamisel ebakindel ja vajas \u00f5petaja kinnitust.<\/em>
Juhtum\u00f5pilane tundus motiveeritud, sest ta osales aktiivselt paarist\u00f6\u00f6s.<\/em>
\u00d5pilane ei saanud \u00fclesande juhistest aru ja seet\u00f5ttu k\u00fcsis \u00f5petajalt abi.<\/em><\/p>\n\n\n\nSeega on uurimistunni vaatluse planeerimine oluline samm, mis tagab, et kogutavad andmed on s\u00fcsteemsed ja sobivad uurimisk\u00fcsimusele vastamiseks. \u00d5piring m\u00e4\u00e4ratleb \u00fchiselt vaatlusindikaatorid, valib sobivad andmekogumismeetodid ning otsustab, kuidas t\u00e4helepanekud dokumenteeritakse, et hilisem anal\u00fc\u00fcs p\u00f5hineks objektiivsetel ja kirjeldavatel andmetel.<\/p>\n\n\n\n
Lesson Study pilootkoolide kogemus<\/p>K\u00f5ik pilootkoolid kasutasid \u00f5pitegevuse k\u00f5verat. K\u00fcll aga katsetati pilootkoolides A ja B kahte erinevat varianti m\u00e4rkmete tegemiseks: osa vaatlejaid kirjutas m\u00e4rkmepaberitele, osa A4-paberitele ning valis p\u00e4rast uurimistundi v\u00e4lja kuni k\u00fcmme olulist m\u00e4rkamist, mille kirjutas m\u00e4rkmepaberitele \u00fcmber.<\/em><\/cite><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n
- t\u00f5lgendus<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
- kirjeldus<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n