<\/p>\n\n\n\n
Kui uurimisk\u00fcsimus on \u00f5piringis \u00fchiselt s\u00f5nastatud, algab j\u00e4rgmine oluline samm: uurimistunni kavandamiseks vajaliku materjali s\u00fcvitsi uurimine. See etapp loob aluse kogu Lesson Study protsessile, sest just siin kujuneb \u00f5petajate \u00fchine arusaam teemast, \u00f5pilaste vajadustest ja v\u00f5imalikest \u00f5petamisviisidest. Fuji (2013) r\u00f5hutab, et Jaapani \u00f5petajad alustavad Lesson Study ts\u00fcklit \u00f5ppekava p\u00f5hjaliku lugemise, asjakohaste teadusartiklite uurimise ning olemasolevate \u00f5pikute ja muude materjalide anal\u00fc\u00fcsimisega. Takahashi ja Yoshida (2004) toovad esile, et \u00f5petajad kasutavad sageli erinevate kirjastuste \u00f5ppematerjale, et m\u00f5ista, kuidas teemat on k\u00e4sitletud.<\/p>\n\n\n\n
Eestis v\u00f5ivad selles etapis \u00f5petajate jaoks olulised allikad olla n\u00e4iteks j\u00e4rgmised allikad:<\/p>\n\n\n\n
On oluline, et k\u00f5ik \u00f5piringi liikmed \u00f5piksid midagi ning \u00fcheskoos materjale l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tades on v\u00f5imalik leida k\u00f5ige sobivamad allikad, millele uurimistunni planeerimisel tugineda. \u00d5piring valib \u00fchiselt materjalid, mida lugeda ja mille \u00fcle arutleda. Jagatakse oma m\u00f5tteid, et grupil oleks \u00fchine arusaam ja taustainfo.<\/p>\n\n\n\n
Teema uurimiseks panevad \u00f5piringi liikmed kirja olulisemad m\u00e4rks\u00f5nad, mis uurimisk\u00fcsimusega tegelemiseks ja teemasse s\u00fc\u00fcvimiseks uurimist vajavad. M\u00e4rks\u00f5nade valikul p\u00fc\u00fctakse m\u00f5elda \u00f5pilaste oskustele, mis vajavad seoses uurimisk\u00fcsimusega toetamist, mille kohta peaks \u00f5piring oma teadmisi \u00fchtlustama v\u00f5i v\u00e4rskendama. M\u00e4rks\u00f5nade leidmisel saab kasutada n\u00e4iteks \u201eEesti m\u00e4rks\u00f5nastiku<\/a>\u201c abi, mille abil on v\u00f5imalik \u00fche m\u00e4rks\u00f5na\/teema abil j\u00f5uda t\u00e4psema m\u00f5isteni, samuti annab s\u00f5nastik v\u00f5imalikud v\u00f5\u00f5rkeelsed m\u00f5isted, mis toetab teema hilisemat uurimist.<\/p>\n\n\n\n Lewis ja Hurd (2011) r\u00f5hutavad, et Lesson Study uurimistunni planeerimine v\u00f5tab rohkem aega kui tavalise tunni ettevalmistamine. Materjalide uurimine v\u00f5ib kesta m\u00f5nest kohtumisest kuni mitme kuu v\u00e4ltel toimuvate regulaarsete kohtumisteni. Lesson Study ts\u00fckli m\u00f5te ei ole lihtsalt tundi l\u00e4bi viia, vaid uurida valitud teemat ja \u00f5pilaste \u00f5ppimist s\u00fcgavamalt. Seet\u00f5ttu tuleks ajakava koostamisel materjalide l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamiseks pikem aeg j\u00e4tta.<\/p>\n\n\n\n Teema uurimise etapis on kindlasti abi ka eksperdi kaasamisest. V\u00f5ib korraldada ka veebikonsultatsioone, kus ekspert vaatab \u00fcle \u00f5piringi meeskonna leitud artiklid ja muud materjalid ning annab n\u00f5u videokohtumise v\u00f5i e-kirja teel.<\/p>\n\n\n\n Lesson Study pilootkoolide kogemus<\/em><\/strong><\/p>Teema uurimise etappi alustati pilootkoolides uurimistunnis osalevatest klassidest ja seal \u00f5petamisest \u00fclevaate saamisega. Seej\u00e4rel tutvuti teaduskirjandusega ja jagati omavahel loetut.<\/em>
Pilootkoolides A ja B toimusid uurimistunnid klassides, mille \u00f5pilasi teised \u00f5piringi liikmed iga p\u00e4ev ei \u00f5petanud (v\u00f5i oli nendega kokkupuude v\u00e4hene). Seet\u00f5ttu selgitasid nende klasside \u00f5petajad, millised on k\u00f5nealuses klassis uurimisk\u00fcsimusega seotud v\u00e4ljakutsed, milliseid meetodeid on nad seni kasutanud ning mis on t\u00f6\u00f6tanud ja mis mitte. Teised \u00f5piringi liikmed toetasid \u00f5petajaid oma k\u00fcsimustega ning kommenteerisid ja esitasid seoseid v\u00f5i sarnaseid t\u00e4helepanekuid oma klasside kohta.<\/em>
Pilootkoolis C olid k\u00f5ik \u00f5piringi liikmed uurimistunnis osaleva klassiga seotud, seet\u00f5ttu arutleti \u00fchiselt, mis on uurimisk\u00fcsimusega seotud t\u00e4helepanekud selles klassis, mida on proovitud, mis t\u00f6\u00f6tab, mis on suurimad v\u00e4ljakutsed ja millised \u00f5pilased vajavad uurimisk\u00fcsimusega seonduvalt rohkem toetust. Kuigi arutelud olid oma olemuselt erinevad, j\u00f5uti k\u00f5igis kolmes pilootkoolis kiirelt \u00fchiste m\u00e4rks\u00f5nadeni, mille kohta sooviti juurde lugeda.<\/em>
M\u00e4rks\u00f5nad erinevates pilootkoolides olid j\u00e4rgmised:<\/em>
Pilootkool A<\/em><\/strong>: t\u00e4helepanu, kognitiivne kaasatus, ps\u00fchholoogilised baasvajadused;<\/em>
Pilootkool B<\/em><\/strong>: t\u00e4helepanu, motivatsioon ja diferentseerimine;<\/em>
Pilootkool C<\/em><\/strong>: motivatsioon, enesehinnang (ebakindlus), t\u00e4helepanu ja efektiivne r\u00fchmat\u00f6\u00f6.<\/em>
\u00d5piringi liikmed jagasid omavahel erinevad teemad ja materjalid ning v\u00f5eti \u00fchine aeg iseseisvaks vaikseks lugemiseks. Seej\u00e4rel tutvustati loetut teistele ning tehti kirjalikud kokkuv\u00f5tted logiraamatusse. Samamoodi loeti ja tutvustati erinevaid materjale ka j\u00e4rgmisel \u00f5piringi kohtumisel.<\/em>
Teema uurimisel tekkisid k\u00f5igis pilootkoolides <\/em>elavad arutelud<\/em><\/strong>, kus jagati kogemusi, arutleti erinevate n\u00e4idete \u00fcle, anal\u00fc\u00fcsiti leitut ja arutleti, kuidas see sobitub igap\u00e4evat\u00f6\u00f6sse.<\/em><\/cite><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n