<\/p>\n\n\n\n
Kui uurimisk\u00fcsimus on \u00fchiselt s\u00f5nastatud, otsustab \u00f5piring \u00fcheskoos, millises ainetunnis uurimistund toimub ning lepitakse kokku \u00f5petatav klass ja \u00f5petaja, kes selle tunni l\u00e4bi viib (Vock et al., <\/em>2023). Uurimistunni l\u00e4biviija valimine on oluline samm Lesson Study protsessis: see \u00f5petaja viib ellu meeskonnat\u00f6\u00f6na kavandatud uurimistunni ning tema tegevus ja refleksioonid on oluline osa Lesson Study \u00f5piringi t\u00f6\u00f6st ja \u00f5petajate \u00f5ppimisprotsessist. Valimisel soovitatakse l\u00e4htuda vabatahtlikkuse p\u00f5him\u00f5ttest \u2013 l\u00e4biviija v\u00f5iks olla \u00f5petaja, kes ise soovib ja on valmis kavandatud uurimistunni teoks tegema ja reflekteerima tunnis toimunu \u00fcle \u00f5petaja vaatest (Lewis & Hurd, 2011).<\/p>\n\n\n\n Oluline on, et uurimistundi l\u00e4biviiva \u00f5petaja valimise k\u00e4igus lepitakse kokku ka see, et \u00f5piringi teised liikmed toetavad valitud \u00f5petajat nii tunni kavandamisel, ettevalmistamisel kui ka hiljem toimunu anal\u00fc\u00fcsimisel. Uurimistunni l\u00e4biviija ei pea olema s\u00f5nastatud uurimisk\u00fcsimusele m\u00f5eldes teema ekspert, sest sellele vastuse leidmine on kogu Lesson Study meeskonna \u00fchine t\u00f6\u00f6. \u00d5petaja valikul v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida ka \u00f5petaja valmisolekust katsetada uusi l\u00e4henemisviise ning arvestada tema suhet klassiga, kus tund toimub. Takahashi ja Yoshida (2004) r\u00f5hutavadki eraldi, et \u00f5petaja valikul tasub arvestada ka sellega, millises klassis on uuritav teema k\u00f5ige t\u00e4henduslikum.<\/p>\n\n\n\n