P\u00e4rast rollide jaotamist ja koost\u00f6\u00f6kokkulepete s\u00f5lmimist algab Lesson Study ts\u00fckli esimene sisuline samm: \u00f5petamise ja \u00f5ppimisega seotud v\u00e4ljakutsete tuvastamine. Selle etapi eesm\u00e4rk on suunata \u00f5petajate t\u00e4helepanu konkreetsetele probleemidele v\u00f5i arenguvajadustele, mis ilmnevad \u00f5pilaste \u00f5ppimises v\u00f5i \u00f5petamispraktikas ning millega soovitakse \u00fchiselt tegeleda. Valitav teema peaks olema oluline k\u00f5igile \u00f5piringi liikmetele ja seotud \u00f5pilastele seatud pikaajaliste eesm\u00e4rkidega.<\/p>\n\n\n\n
Teema v\u00f5iks olla piisavalt lai, et v\u00f5imaldada erinevaid vaatenurki, n\u00e4iteks \u00f5pilaste \u00f5pimotivatsioon, vastutus ja initsiatiiv \u00f5ppijatena v\u00f5i \u00f5piharjumused. Lesson Study eesm\u00e4rk on liikuda olemasolevast olukorrast ideaali suunas. Lisaks tasub m\u00f5elda, mis on \u00f5petajate endi isiklikud eesm\u00e4rgid seoses Lesson Study ts\u00fckliga, n\u00e4iteks mida nad sooviksid oma \u00f5pilaste, aine v\u00f5i kasutatavate \u00f5ppemeetodite kohta teada saada (Lewis & Hurd, 2011).<\/p>\n\n\n\n
Vock jt (2023) soovitavad alustada seda etappi aruteluga \u00f5petajate igap\u00e4evases \u00f5ppet\u00f6\u00f6s esile kerkivate v\u00e4ljakutsete \u00fcle, l\u00e4htudes n\u00e4iteks j\u00e4rgmistest k\u00fcsimustest:<\/p>\n\n\n\n
\n
Milliste dilemmadega \u00f5petajad kokku puutuvad?<\/li>\n\n\n\n
Arutelu k\u00e4igus tuleb silmas pidada kooli v\u00f5i meeskonna pikaajalisi eesm\u00e4rke ning t\u00e4psustada, millist alaeesm\u00e4rki soovitakse k\u00e4sitleda. Ka Takahashi ja Yoshida (2004) r\u00f5hutavad, et uurimisk\u00fcsimuse valikul tasub keskenduda teemadele, mis on \u00f5pilastele keerulised v\u00f5i \u00f5petajatele raskesti \u00f5petatavad. Selliste teemade k\u00e4sitlemine loob v\u00f5imaluse s\u00fcvitsi anal\u00fc\u00fcsida \u00f5petamise ja \u00f5ppimise protsesse ning leida t\u00f5husamaid l\u00e4henemisviise. Lewis ja Hurd (2011) ning Vock jt (2023) soovitavad teema ja uurimisk\u00fcsimuse valikul toetuda j\u00e4rgmistele aruteluk\u00fcsimustele:<\/p>\n\n\n\n
\n
Millised teemad on \u00f5pilastele aastaid rasked v\u00f5i ebameeldivad?<\/li>\n\n\n\n
Milliste teemade \u00f5petamine on \u00f5petajatele k\u00f5ige keerulisem?<\/li>\n\n\n\n
Milliseid \u00f5pilaste m\u00f5tlemis- ja \u00f5piprotsesse soovivad \u00f5petajad paremini m\u00f5ista?<\/li>\n\n\n\n
Kas on m\u00f5ni uus \u00f5ppekava v\u00f5i raamistik, mis vajab \u00fchist t\u00e4helepanu?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
Lesson Study pilootkoolide kogemus<\/em><\/strong><\/p>Pilootkoolide \u00f5piringe toetasid v\u00e4ljakutsete tuvastamisel j\u00e4rgmised k\u00fcsimused:<\/em> \u25cf Millised on meie peamised v\u00e4ljakutsed klassiruumis?<\/em> \u25cf Millised teemad on erinevatele \u00f5pilastele l\u00e4bi aastate rasked v\u00f5i ebameeldivad?<\/em> \u25cf Milliseid teadmisi ja oskusi on vajalik \u00f5pilastes arendada?<\/em> \u25cf Millised teemad on k\u00f5ige keerulisemad \u00f5petada?<\/em> \u25cf Mis klassi haldamises muret teeb ja arendamist vajab?<\/em><\/cite><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n
V\u00e4ljakutsete tuvastamisel ja \u00fchise v\u00e4ljakutse leidmisel v\u00f5ivad abiks olla ka \u00f5pilaste varasemad t\u00f6\u00f6d ja hindamistulemused (Lewis & Hurd, 2011) v\u00f5i diagnostiline hindamine, mis aitab m\u00e4\u00e4ratleda puuduj\u00e4\u00e4gid ja arendamist vajavad valdkonnad (Sekao, 2023).<\/p>\n\n\n\n
\u00dcks v\u00f5imalus on alustada ajur\u00fcnnakuga, vastates j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele (Lesson Study\u2026, 2022; Lewis & Hurd, 2011):<\/p>\n\n\n\n
\n
Millisena n\u00e4eme oma \u00f5pilasi ideaalis p\u00e4rast kooli l\u00f5petamist?<\/li>\n\n\n\n
Millised on meie \u00f5pilased praegu? Mis inspireerib, mis teeb muret?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
V\u00f5rreldes ideaalset ja hetkeolukorda, saab v\u00e4lja selgitada l\u00fcngad ning valida v\u00e4ljakutsed, mis k\u00f5netavad k\u00f5iki liikmeid ja mille lahendamisse ollakse valmis panustama.<\/p>\n\n\n\n
\u00dchise v\u00e4ljakutse tuvastamiseks v\u00f5ib kasutada n\u00e4iteks post-it<\/em>-m\u00e4rkmepaberite s\u00fcsteemi:<\/p>\n\n\n\n
\n
iga \u00f5piringi liige s\u00f5nastab individuaalselt oma v\u00e4ljakutsed m\u00e4rkmepaberitele (iga v\u00e4ljakutse eraldi);<\/li>\n\n\n\n
kordam\u00f6\u00f6da asetatakse oma v\u00e4ljakutsed \u00fchisele pinnale (tahvlile, paberplakatile vms) ja selgitatakse, mida selle all m\u00f5eldakse;<\/li>\n\n\n\n
kui kellelgi \u00f5piringi liikmetest on kirja pandud r\u00e4\u00e4kijaga sama v\u00e4ljakutse, asetab ta oma m\u00e4rkmepaberi olemasoleva k\u00f5rvale;<\/li>\n\n\n\n
kui keegi \u00f5piringi liikmetest tunneb, et kirjeldatud v\u00e4ljakutse k\u00f5netab ka teda, kuigi tal puudus sellekohane m\u00e4rge, v\u00f5ib ta asetada olemasoleva m\u00e4rkmepaberi juurde t\u00fchja post-it\u2019<\/em>i.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
Sellise visuaalse kaardistamise tulemusena moodustub \u00fchine v\u00e4ljakutsete v\u00e4li, kus v\u00f5ivad selgelt v\u00e4lja joonistuda olulisemad murekohad. Kui tekib \u00fcks suurem post-it<\/em>-m\u00e4rkepaberite kogum, milles on rohkem sildikesi, on sellest kogumist v\u00f5imalik s\u00f5nastada \u00f5piringi \u00fchine v\u00e4ljakutse. Juhul kui ei eristu \u00fchte suuremat kogumit, vaid neid tekib mitu, valitakse kolm v\u00e4ljakutset, kuhu on asetatud rohkem m\u00e4rkmepabereid. Et leida kolmest k\u00f5ige olulisem v\u00e4ljakutse, m\u00f5eldakse j\u00e4rgnevatele k\u00fcsimustele:<\/p>\n\n\n\n
\n
Millise teema lahendamine on praegu esmat\u00e4htis?<\/li>\n\n\n\n
Kus oleks Lesson Study abil realistlik n\u00e4ha muutust \u00fche ts\u00fckli jooksul?<\/li>\n\n\n\n
Mis teema kerkib esile k\u00f5ige sagedamini?<\/li>\n\n\n\n
Mis tundub \u201ejuurp\u00f5hjuse\u201c, mitte s\u00fcmptomi v\u00f5i tagaj\u00e4rjena?<\/li>\n\n\n\n
Millise teema lahendamine avaldaks suurimat m\u00f5ju \u00f5pilaste tegelikule \u00f5ppimisele?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
Sellest \u00fchisest visioonist saab s\u00f5nastada \u00f5pilaste oskused, mille arendamisele plaanitavas ts\u00fcklis keskendutakse.<\/p>\n\n\n\n
Lesson Study pilootkoolide kogemus<\/em><\/strong><\/p>Pilootkoolide \u00f5piringides j\u00f5uti \u00fchise v\u00e4ljakutseni erinevalt.<\/em>
Pilootkoolis B joonistus arutelu ja m\u00e4rkmepaberite asetamise tulemusena v\u00e4lja \u00fcks v\u00e4ljakutse, mis selgelt oma m\u00e4rkmepaberite hulga poolest teistest eristus.<\/em>
Pilootkoolis A ja C nii selgelt \u00fchte v\u00e4ljakutset v\u00e4lja ei joonistunud. Pilootkoolis C valiti esmalt mitu olulist, lahendust vajavat probleemi ning seej\u00e4rel kasutati toetavaid k\u00fcsimusi, et j\u00f5uda \u00fche \u00fchise v\u00e4ljakutseni. \u00d5petajate s\u00f5nul aitas viimast valida juurp\u00f5hjusele m\u00f5tlemine: m\u00f5eldi sellele, milline neist toetaks teiste v\u00e4ljakutsete lahendamist. Pilootkoolis A ei eristunud selgelt kolme olulisemat v\u00e4ljakutset, seega otsustati v\u00f5tta uus leht, kuhu iga \u00f5piringi liige kirjutas oma <\/em>uurimisk\u00fcsimuse, mis algas s\u00f5naga<\/em><\/strong> \u201e<\/em>kuidas?\u201c<\/em><\/strong>, et m\u00f5tetel selgineda lasta. Sellise lisakaardistuse tulemusena leiti \u00fchine fookus ja j\u00f5uti \u00fchise v\u00e4ljakutseni.<\/em><\/cite><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n