{"id":134,"date":"2026-03-11T13:44:39","date_gmt":"2026-03-11T11:44:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/?page_id=134"},"modified":"2026-08-20T12:19:25","modified_gmt":"2026-08-20T09:19:25","slug":"opiringi-suurus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/opiringi-suurus\/","title":{"rendered":"Lesson Study \u00f5piring ja selle suurus"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lesson Study meeskonna ehk \u00f5piringi optimaalne suurus on teaduskirjanduse p\u00f5hjal 3\u20136 \u00f5petajat (Mewald &amp; Rauscher, 2019; Vock <em>et al., <\/em>2023). Selline koosseis on piisavalt v\u00e4ike, et oleks v\u00f5imalik \u00fchiselt ajakava planeerida ja tagada k\u00f5igi liikmete osalemine kohtumistel. Samas on grupp piisavalt suur, et saaks uurimistunni ajal j\u00e4lgida erinevate \u00f5pilaste \u00f5ppimist ning anal\u00fc\u00fcsida infot, mis on kogutud mitmest vaatenurgast. Kuni kuueliikmeline Lesson Study \u00f5piring soodustab ka s\u00fcgavamat arutelu ja t\u00f5husamat koost\u00f6\u00f6d. Koolisisese Lesson Study ts\u00fckli algatamisel v\u00f5ib alustada suurema grupiga, et \u00fchiselt sobiv uurimisteema leida. Seej\u00e4rel saab t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkuda v\u00e4iksemates \u00f5piringides, kus koos tegutsevad n\u00e4iteks \u00fche klassi v\u00f5i kooliastme \u00f5petajad, kes keskenduvad olulisele teemale seoses oma \u00f5pilaste \u00f5ppimisega. \u00d5piringi v\u00f5ib moodustada ka aine baasil, luues n\u00e4iteks matemaatika\u00f5petajate v\u00f5i kirjutamisoskuse arendamisele keskenduvate \u00f5petajate grupi. Samuti on v\u00f5imalik moodustada ainete\u00fcleseid \u00f5piringe, et tegeleda \u00fcldpedagoogiliste teemadega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00d5piringid, kus osalevad \u00f5petajad erinevatest ainetest ja kooliastmetest, aitavad paremini m\u00f5ista, kuidas uuritav teemak\u00e4sitlus klassiti areneb. Nooremate klasside \u00f5petajad n\u00e4evad, kuidas nende \u00f5petatud p\u00f5him\u00f5tted rakenduvad vanemas kooliastmes, ning vanema astme \u00f5petajad saavad parema \u00fclevaate sellest, kuidas \u00f5pilased m\u00f5ningaid arusaamu varasemas kooliastmes omandavad v\u00f5i kuidas erinevates kooliastmetes \u00f5pitu on omavahel seotud. See kogemus on eriti v\u00e4\u00e4rtuslik n\u00e4iteks \u00f5piraskustega \u00f5pilaste toetamisel v\u00f5i keerukamate teemade lihtsustamisel. G\u00fcmnaasiumiastmes moodustavad \u00f5piringi sageli \u00fche valdkonna \u00f5petajad, kes saavad uurimistunni kaudu v\u00f5rrelda oma varasemaid kogemusi ja praktikaid. Samas on g\u00fcmnaasiumis edukalt rakendatud ka ainete\u00fcleseid \u00f5piringe, kus uurimisteema, n\u00e4iteks kirjutamisoskus, on oluline mitmes aines. K\u00f5ige olulisem Lesson Study \u00f5piringi toimimise eeltingimus on, et k\u00f5ik osalejad n\u00e4evad metoodikat kui t\u00f6\u00f6vahendit, mis toetab nende igap\u00e4evast \u00f5petamist, mitte kui lisakohustust v\u00f5i t\u00f6\u00f6d segavat tegurit (Lewis &amp; Hurd, 2011).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Loe j\u00e4rgmisena: <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/juht-ja-ekspert\/\">\u00d5piringi juhi ja eksperdi kaasamine<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lesson Study meeskonna ehk \u00f5piringi optimaalne suurus on teaduskirjanduse p\u00f5hjal 3\u20136 \u00f5petajat (Mewald &amp; Rauscher, 2019; Vock et al., 2023). Selline koosseis on piisavalt v\u00e4ike, et oleks v\u00f5imalik \u00fchiselt ajakava planeerida ja tagada k\u00f5igi liikmete osalemine kohtumistel. Samas on grupp &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":662,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-134","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/134","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/users\/662"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=134"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/134\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":676,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/134\/revisions\/676"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=134"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}