{"id":121,"date":"2026-03-11T13:38:45","date_gmt":"2026-03-11T11:38:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/?page_id=121"},"modified":"2026-08-24T17:41:56","modified_gmt":"2026-08-24T14:41:56","slug":"uurimistund","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/uurimistund\/","title":{"rendered":"Uurimistunni l\u00e4biviimine ja vaatlus"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uurimistund on Lesson Study \u00f5piringi \u00fcks keskseid ja t\u00e4henduslikke etappe, sest selle k\u00e4igus selgub, kuidas <strong>\u00fchiselt kavandatud tegevused<\/strong> tegelikus \u00f5ppet\u00f6\u00f6s realiseeruvad (Lesson Study\u2026, 2022). Enne uurimistundi peab \u00f5piring veenduma, et k\u00f5igil osalejatel on vajalikud vahendid:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>tundi andval \u00f5petajal k\u00f5ik materjalid ja t\u00f6\u00f6vahendid;<\/li>\n\n\n\n<li>vaatlejatel kirjutamisalused, m\u00e4rkmepaberid ja vaatlusprotokolli vormid (kui neid kasutatakse).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Takahashi ja Yoshida (2004) r\u00f5hutavad, et uurimistund peaks toimuma \u00f5pilastele tuttavas keskkonnas \u2013 samas klassiruumis, kus \u00f5petaja tavaliselt tunde annab.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcks \u00f5piringi liige viib l\u00e4bi \u00fchiselt planeeritud uurimistunni, p\u00fc\u00fcdes teha kokkulepitud tegevusi, kuid kohandades neid vajadusel klassis toimuva j\u00e4rgi. Seet\u00f5ttu tuleb tunnikava k\u00e4sitleda kui paindlikku plaani, mitte j\u00e4ika juhendit. Lewis jt (2019) r\u00f5hutavad \u00f5petaja rolli professionaalse otsustajana, mitte pelgalt plaani j\u00e4rgijana. Teised \u00f5piringi liikmed osalevad tunnis vaatlejana, keskendudes juhtum\u00f5pilaste \u00f5ppimisele ja p\u00fc\u00fcdes m\u00f5ista tundi \u00f5pilaste vaatenurgast. Meeskonna \u00fclesanne on enne tunni algust toetada \u00f5petajat logistilistes k\u00fcsimustes, kuid tunni ajal j\u00e4\u00e4vad nad andmekogujateks ega sekku \u00f5petaja tegevusse. <strong>Oluline on meeles pidada, et uurimistund on m\u00f5eldud \u00f5petajate koost\u00f6iseks professionaalseks arenguks, mitte \u00f5petaja hindamiseks<\/strong> (Lesson Study\u2026, 2022).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vaatlejate kohalolu peab olema v\u00f5imalikult m\u00e4rkamatu. Nad ei sekku \u00f5ppet\u00f6\u00f6sse ega \u00f5pilaste tegevusse, ei vasta k\u00fcsimustele tunni ajal ning v\u00e4ldivad omavahelisi vestlusi (Takahashi &amp; Yoshida, 2004; Vock <em>et al.,<\/em> 2023). Kui \u00f5pilane p\u00f6\u00f6rdub vaatleja poole, tuleb k\u00fcsimus suunata \u00f5petajale v\u00f5i vastata p\u00e4rast tundi. Vaatlejate asukoht klassiruumis peab v\u00f5imaldama juhtum\u00f5pilasi j\u00e4lgida ilma \u00f5ppet\u00f6\u00f6d segamata, soovitatav on istuda klassiruumi servas v\u00f5i kasutada t\u00fchja istekohta. Liikumine tunni jooksul peab olema vaikne ja h\u00e4irimatu (Vock <em>et al.,<\/em> 2023). Mewald ja Rauscher (2019) lisavad, et \u00f5pilased m\u00e4rkavad vaatlejaid tavaliselt vaid esimesed 3\u20135 minutit.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vaatlusm\u00e4rkmeid v\u00f5ib teha erineval viisil: kasutada v\u00e4rvilisi m\u00e4rkmepabereid iga juhtum\u00f5pilase kohta v\u00f5i t\u00e4ita vaatlusprotokollilehti. Oluline on, et \u00f5piringis on \u00fchiselt sobiv m\u00e4rkmete tegemise viis enne kokku lepitud ning k\u00f5ik vaatlejad kasutavad \u00fchesugust meetodit. M\u00e4rkmed peavad olema t\u00e4psed ja kirjeldavad, ilma t\u00f5lgenduseta \u2013 kirja pannakse, mida \u00f5pilane teeb v\u00f5i \u00fctleb. Fookust aitab hoida uurimisk\u00fcsimus, kuid Mewald ja Raushcer (2019) soovitavad kirja panna ka ootamatud t\u00e4helepanekud, sest need v\u00f5ivad anda v\u00e4\u00e4rtuslikku teavet \u00f5ppimise kohta. Takahashi ja Yoshida (2004) r\u00f5hutavad, et vaatlejate peamine eesm\u00e4rk on m\u00f5ista \u00f5pilaste m\u00f5tlemise ja \u00f5ppimise protsesse ning koguda andmeid, mis seda arusaamist toetavad. \u00d5ppimisele keskendumine muudab ka \u00f5petaja rolli \u2013 ta on korraga \u00f5petaja ja uurija (Mewald &amp; Rauscher, 2019).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-pullquote has-primary-color has-text-color has-link-color has-small-font-size wp-elements-e93e94ff46bb873f7098c72a9cf87111\"><blockquote><p><strong><em>Lesson Study pilootkoolide kogemus<\/em><\/strong><\/p><cite><strong>Pilootkooli B \u00f5petaja kogemuslugu<\/strong><br><br><em>Minu jaoks oli vaatlustund v\u00e4ga huvitav kogemus. Sain \u00fclesandeks j\u00e4lgida \u00fchte \u00f5pilast, kellel on keeruline tunnis t\u00e4helepanu hoida, ning l\u00e4ksin tundi suure p\u00f5nevusega. Eelnevalt viisin ennast kurssi sellega, milliseid aspekte \u00f5pilase juures j\u00e4lgima peaksin ning mida \u00f5pilaselt uurimistunni j\u00e4rel intervjuu k\u00e4igus k\u00fcsima pean.<\/em><br><br><em>Kui tund algas, oli mul esmalt keeruline aru saada, kes \u00fcldse on see \u00f5pilane, keda mina j\u00e4lgima pean, ning kuidas olla tunnis nii, et tema otseselt aru ei saaks, et ma teda j\u00e4lgin, kuid samas n\u00e4eksin ja kuuleksin teda h\u00e4sti. Kui leidsin klassis mugava asukoha, sain vabalt \u00f5pilase olekut ja tegevust j\u00e4lgida.<\/em><br><br><em>Tunnen, et ma ei ole kunagi varem nii teadlik olnud sellest, kuidas \u00fcks \u00f5pilane tunniga kaasas on v\u00f5i ei ole, ning saanud nii t\u00e4pselt \u00f5pilase tegevustele ja olekule keskenduda. Minu ootus oli see, et saaksin v\u00e4ga selgelt aru, mis toetab v\u00f5i takistab \u00f5pilasel tunnis toimuvale keskendumist. Tegelikult ei olnudki see nii lihtne. Sain k\u00fcll \u00fcles m\u00e4rkida k\u00f5ik \u00f5pilase tegevused, kuid kohati oli nt keeruline m\u00f5ista, kas \u00f5pilane m\u00f5tleb \u00f5petajaga kaasa v\u00f5i mitte. K\u00fcll aga oli see kogemus minu jaoks t\u00f5eliselt huvitav.<\/em><br><br><em>Eriti p\u00f5nevaks l\u00e4ks asi siis, kui hakkasime peale vaatlustundi n\u00e4htut anal\u00fc\u00fcsima. See, et \u00f5pilaste t\u00e4helepanu k\u00f5igub k\u00fcllaltki sarnaselt, oli minu jaoks huvitav t\u00e4helepanek. Nt siis kui \u00f5petaja klassi ees \u00f5petab, olid tihti \u00f5pilaste m\u00f5tted mujal. Ja kui \u00f5pilased said tunnis r\u00fchmat\u00f6\u00f6d teha, olid nad hoopis aktiivsemalt tunnis toimuvaga kaasas.<\/em><br><br><em>Igal juhul oli vaatlustunnis osalemine minu jaoks huvitav ja kasulik kogemus. Oskan n\u00fc\u00fcd \u00f5petajana hoopis paremini ka ise klassi ees \u00f5pilasi j\u00e4lgida ja nende t\u00e4helepanu suunata.<\/em><br><br><strong>Pilootkooli C \u00f5petaja kogemuslugu<\/strong><br><br><em>Vaatlustunni eel oli pigem veidi kahtlusi: kas k\u00f5ike olulist ikka j\u00f5uan m\u00e4rgata ja kirja panna v\u00f5i kas see, mis kirja saab, on ikka oluline.<\/em><br><br><em>M\u00e4rkamisi sai vaadeldud tunni jooksul kirja p\u00e4ris palju (see s\u00f5ltub kindlasti ka sellest, kui aktiivne vaadeldav \u00f5pilane on), kuid peale tundi sai olulisematest tehtud valik. Minu vaadeldavat \u00f5pilast j\u00e4lgis ka teine vaatleja, kellega koos oli hiljem hea sarnased m\u00e4rkamised \u00f5pik\u00f5vera moodustamise jaoks v\u00e4lja selekteerida. Tegelikult oli \u00fcsna keeruline otsustada, millised 10<\/em>\u2013<em>15 m\u00e4rkamist on olulisemad kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud.<\/em><br><br><em>Kuna eesm\u00e4rgiks oli kindla \u00f5pilase vaatlemine, siis tegelikult eriti muud tunnis toimuvat vaadelda ei j\u00f5udnud, kuigi oleks tahtnud. Samas m\u00f5nel hetkel aga ununes hoopis oma \u00f5pilase vaatlemine ja pilk j\u00e4i p\u00fcsima teistel lastel (seda kippus juhtuma siis, kui enda vaadeldav \u00f5pilane oli pikemat aega passiivne olnud).<\/em><br><br><em>Mulle tundub, et kuna olime vaadeldava tunni \u00f5piringis koos ette valmistanud, siis oli vaatlusele keskendumine lihtsam (oli ette teada, mis tunnis toimuma hakkab).<\/em><\/cite><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Populaarne viis teadmisi ja kogemusi Lesson Study raames jagada on ka avatud tunnid, kus uurimistundi on oodatud j\u00e4lgima n\u00e4iteks nii oma kooli teised \u00f5petajad kui ka huvilised v\u00e4ljastpoolt kooli. Mewald ja Rauscher (2019) on esile toonud, et selliseid avatud tunde k\u00fclastavad sageli paljud \u00f5petajad kas \u00fchest v\u00f5i mitmest koolist. Seega v\u00f5ib Lesson Study metoodika rakendamine pakkuda v\u00f5imaluse toetada mitte ainult \u00fcksiku kooli, vaid kogu piirkonna \u00f5petajate professionaalset arengut. Selline v\u00e4ljastpoolt kooli uurimistundides osalemine on v\u00e4ga populaarne mitmetes riikides, n\u00e4iteks Jaapanis ja USAs (Owens <em>et al., <\/em>2023).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui uurimistund on l\u00f5ppenud ja \u00f5piring on eelnevalt otsustanud juhtum\u00f5pilasi uurimistunni j\u00e4rel intervjueerida, tuleb p\u00e4rast uurimistundi l\u00e4bi viia intervjuud juhtum\u00f5pilastega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Loe j\u00e4rgmisena: <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/4-etapp\/\">4. etapp. Anal\u00fc\u00fcsimine ja reflekteerimine<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uurimistund on Lesson Study \u00f5piringi \u00fcks keskseid ja t\u00e4henduslikke etappe, sest selle k\u00e4igus selgub, kuidas \u00fchiselt kavandatud tegevused tegelikus \u00f5ppet\u00f6\u00f6s realiseeruvad (Lesson Study\u2026, 2022). Enne uurimistundi peab \u00f5piring veenduma, et k\u00f5igil osalejatel on vajalikud vahendid: Takahashi ja Yoshida (2004) r\u00f5hutavad, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":662,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-121","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/121","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/users\/662"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=121"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/121\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":808,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/121\/revisions\/808"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ls\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=121"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}