{"id":76,"date":"2025-05-07T17:28:27","date_gmt":"2025-05-07T14:28:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/?page_id=76"},"modified":"2025-05-27T18:59:10","modified_gmt":"2025-05-27T15:59:10","slug":"tasuta-veebisisu-ja-selle-moju-meediaarile","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/tasuta-veebisisu-ja-selle-moju-meediaarile\/","title":{"rendered":"&#8220;Tasuta&#8221; veebisisu ja selle m\u00f5ju meedia\u00e4rile"},"content":{"rendered":"<h2 class=\"wp-block-heading\">Siin peat\u00fckis saad teada,<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>millal sai alguse Eesti veebiajakirjandus;<\/li>\n\n\n\n<li>millist nelja arengufaasi on Eesti veebiajakirjanduses eristatud, alates staatilisest sisu kopeerimisest kuni t\u00e4nase iseseisva, mitmekesise ja kvaliteetse veebiajakirjanduseni;<\/li>\n\n\n\n<li>kuidas on ajakirjanduse \u00e4rimudel ajas muutunud: millal ja miks hakati tasulist sisu pakkuma ning mis juhtus reklaamirahaga;<\/li>\n\n\n\n<li>mida t\u00e4hendab tellimusmudel ja kuidas ajakirjandus selle juurde j\u00f5udis;<\/li>\n\n\n\n<li>milline on avalik-\u00f5igusliku meedia (ERR) erip\u00e4ra ja miks on ERR-i sisu tasuta.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69d0d5d4ef2a2\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d0d5d4ef2a2-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d0d5d4ef2a2-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d0d5d4ef2a2-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tMeie loo eksperdid\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69d0d5d4ef2a2-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69d0d5d4ef2a2-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<ol>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><b>Priit H\u00f5bem\u00e4gi<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> \u2013 Postimehe peatoimetaja alates 2022. Olnud kahel korral ka Eesti Ekspressi peatoimetaja, lisaks Ekspress Grupi meediadirektor, \u00d5htulehe, portaali Mega ja Eesti P\u00e4evalehe peatoimetaja ning ja ajakirjandus\u00f5ppej\u00f5ud;\u00a0<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><b>Vilja Kiisler<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> \u2013 Delfi uudisteosakonna juhataja, ajakirjanik ja saatejuht, aasta ajakirjanik 2023. T\u00f6\u00f6tanud Delfis ka aastatel 2000\u20132012, lisaks \u00c4rip\u00e4evas, Postimehes ja S\u00f5numilehes;\u00a0\u00a0<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><b>Urmet Kook<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> \u2013 Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu veebiuudiste ja -portaalide juht alates 2017. Varasemalt Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu uudistejuht, Eesti P\u00e4evalehe peatoimetaja aset\u00e4itja ja Euroopa Liidu Ringh\u00e4\u00e4lingut uudistekomitee juht;<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><b>V\u00e4ino Koorberg<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> \u2013 Eesti Meediaettev\u00f5tete Liidu tegevjuht alates 2024, \u00d5htulehe peatoimetaja aastatel 2000\u20132016;\u00a0<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><b>Igor R\u00f5tov<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> \u2013 \u00c4rip\u00e4ev AS peadirektor alates 2007, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja ja tegevjuht aastatel 1992\u20132007; <\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><b>Martin \u0160mutov<\/b><span> \u2013 \u00d5htulehe peatoimetaja alates aastast 2016. Varasemalt t\u00f6\u00f6tanud ajalehes Postimees, olnud Elu24 portaali k\u00e4imal\u00fckkamise juures ning veebiv\u00e4ljaande \u00d5htuleht.ee juhataja.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Uudised pole kunagi olnud tasuta<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Ameerikas alustas 1981. aastal uus muusikakanal nimega MTV (Music Television), mis lasi oma esimese muusikavideona eetrisse loo \u201cVideo Killed the Radio Star\u201c (t\u00f5lkes \u201cVideo tappis raadiot\u00e4he\u201c). <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609234410\/marju-himma-kas-digipoore-tappis-paberil-ajakirjanduse\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/www.err.ee\/1609234410\/marju-himma-kas-digipoore-tappis-paberil-ajakirjanduse\">Seda s\u00fcmboolset valikut saab vaadata kui uue ajastu v\u00e4ljakuulutamist: ajastu, mil video oli tulnud ja vana meedium, raadio, muutus teisej\u00e4rguliseks.<\/a> Ent nagu elu n\u00e4itas, ei kadunud raadio kuhugi. Video ei tapnud kedagi, vaid tuli lihtsalt raadio k\u00f5rvale.<\/p>\n\n\n\n<p>Sarnane on lugu veebi- ja tr\u00fckiajakirjandusega. Kui uudised kolisid veebi, arvati, et see t\u00e4hendab \u00fcsna pea tr\u00fckiajakirjanduse l\u00f5ppu. Tr\u00fckiajakirjandus aga j\u00e4i p\u00fcsima ja paberv\u00e4ljaanded potsatavad inimeste postkasti veel praegugi. T\u00f5si, osa v\u00e4ljaandeid on paberlehe v\u00e4ljaandmise l\u00f5petanud v\u00f5i v\u00e4hendanud selle ilmumisp\u00e4evade arvu. Siin v\u00f5ib k\u00fcsida, kas sedapuhku veeb siiski tappis tr\u00fckiajakirjanduse. V\u00f5i andis veeb ajakirjandusele hoopis uue v\u00f5imaluse?<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ik Eesti suuremad p\u00e4evalehed \u2013 Postimees, Eesti P\u00e4evaleht, \u00d5htuleht ja \u00c4rip\u00e4ev \u2013 on veebiajakirjanduse algusaegadega v\u00f5rreldes oma arengus palju muutusi l\u00e4bi teinud. \u00c4rip\u00e4eva ja Eesti P\u00e4evalehte 2025. aasta seisuga enam paberil v\u00e4lja ei anta. Postimeest antakse, kuid selle ilmumiskordi on v\u00e4hendanud. Alates 2023. aasta algusest ei ilmu Eestis esmasp\u00e4eviti paberil enam \u00fchtegi p\u00e4evalehte. Ent siiski on oluline, et Eestis oleks professionaalne ajakirjandus, mis teeb t\u00f5sist t\u00f6\u00f6d \u00fchiskonna informeerimisel.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Aga alustame algusest ehk Eesti veebiajakirjanduse s\u00fcnnist. Nii <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/f75ee206-1db2-439d-ad1c-e8f687b755e7\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/f75ee206-1db2-439d-ad1c-e8f687b755e7\">Kertu Saks<\/a> kui ka <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/edea58b2-683d-404c-9fe8-8a3d9fbd5268\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/edea58b2-683d-404c-9fe8-8a3d9fbd5268\">Marju Himma<\/a> on doktorit\u00f6\u00f6des kaardistanud, et Postimees, Eesti P\u00e4evaleht ja \u00c4rip\u00e4ev l\u00f5id oma veebiv\u00e4ljaanded juba 1995. aastal. K\u00fcll aga viitab Himma, et seda perioodi iseloomustab staatilisus: veebisisu oli kopeeritud paberv\u00e4ljaandest, see t\u00e4hendab, et ajakirjanikud ei loonud veebi tarvis eraldi uudiseid.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Delfi loodi 1999. aastal. Selle kohta on ajakirjanikud kirjutanud ka <a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/92859963\/suur-lugu-revolutsioon-eesti-digiajakirjanduses-ehk-kuhu-kadusid-edgar-savisaar-ja-bmw\">tagasivaate<\/a>, milles asjaosalised r\u00e4\u00e4givad portaali algusaja kirevast rutiinist ja n\u00e4itavad huvilistele veebiv\u00e4ljaande kujunemist piltides. Meie ekspert Vilja Kiisler kutsub mainitud loos Delfit esimeseks veebip\u00f5hiseks uudistekanaliks, tema s\u00f5nul on tegu \u201cajakirjanduse revolutsiooniga digitaalses maailmas\u201d.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Endine \u00d5htulehe peatoimetaja, praegune Eesti Meediaettev\u00f5tete Liidu juht V\u00e4ino Koorberg t\u00e4psustab, et S\u00f5numilehe veebiv\u00e4ljaande s\u00fcnniks v\u00f5ib lugeda 1997. aastat ja \u00d5htulehe omaks 1999. aastat. Kaido Ulejev kirjutab oma <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/ea4443b1-a525-41b7-81a6-981fb716a571\/content\">2008. aasta bakalaureuset\u00f6\u00f6s<\/a> \u201cN\u00e4dalalehe Eesti Ekspress hankimisviiside d\u00fcnaamika perioodil 1996\u20132007\u201c, et 2000. algusaastail oli just \u00d5htuleht veebis lugejate hulgas populaarseim. 2005. aastal haaras juhtohjad hoopis Postimees.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"946\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/889\/Screenshot-2025-05-26-at-16.20.25-1024x946-1.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-180\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/889\/Screenshot-2025-05-26-at-16.20.25-1024x946-1.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/889\/Screenshot-2025-05-26-at-16.20.25-1024x946-1-300x277.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/889\/Screenshot-2025-05-26-at-16.20.25-1024x946-1-768x710.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/figure>\n\n\n\n<p>Selline n\u00e4gi v\u00e4lja S\u00f5numilehe veebilehek\u00fclg 10. detsembril 1997. aastal.<\/p>\n\n\n\n<div style=\"height:100px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Veebiajakirjandus etapiti<\/h4>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5ttes on meediauurija Himma Eesti veebiajakirjanduse arengu jaganud nelja perioodi. Esimene periood aastatel 1995\u20132000 oli nn staatiline etapp. Seda iseloomustas peamiselt tava, et tr\u00fckimeedias juba ilmunud sisu kopeeriti muutmata kujul veebi. Veebi ei n\u00e4htud veel mitte iseseisva platvormi, vaid pigem info edasikandjana, millel puudus oma identiteet.<\/p>\n\n\n\n<p>Teine faas, 2000\u20132008, oli keeruline ja katkendlik ajaj\u00e4rk, mil fookus hakkas tr\u00fckiv\u00e4ljaandelt veebiplatvormile liikuma, aga mida iseloomustasid ka majanduskriisid ja tehnilised raskused. Veebimeedia arendamine oli kallis, samas kui tr\u00fckiv\u00e4ljaanded t\u00f5id endiselt rohkem tulu. Selle aja jooksul v\u00e4henes ajakirjanike arv, neid asendati sageli madalamat palka teenivate v\u00e4hem kvalifitseeritud veebimeediat\u00f6\u00f6tajatega. Veebisisu loodi suures osas teisej\u00e4rguliste allikate p\u00f5hjal: aluseks olid pressiteated, agentuuride uudised v\u00f5i muudest kanalitest p\u00e4rit info. Originaalset ajakirjanduslikku t\u00f6\u00f6d tehti tol ajal veebis minimaalselt. M\u00f5ningast muutust t\u00f5i Postimehe 2005. aasta otsus hakata oma portaali sihip\u00e4raselt arendama.<\/p>\n\n\n\n<p>Aastatel 2008\u20132012 oli odavate ja kiirete uudiste faas. Veebi t\u00e4itsid kiiresti \u00fcmbert\u00f6\u00f6deldud tekstid: paberlehe sisu, pressiteated, agentuuriuudised. See oli aeg, mil meediamajad eristasid selgelt kvaliteetajakirjanikke \u2013 neid, kes tegid t\u00f6\u00f6d paberile v\u00f5i teleekraanile \u2013 ja nn odavaid veebiajakirjanikke, kelle t\u00f6\u00f6 seisnes sisuliselt <em>copy-paste<\/em>-strateegias. Samal ajal m\u00f5jutas olukorda ka v\u00e4lisinvestorite lahkumine Baltikumi meediaturult. Suured v\u00e4lismaa meediakontsernid, nagu Schibsted ja Bonnier, m\u00fc\u00fcsid oma osalused Eesti ajalehtedes ning need j\u00e4id ilma rahast, koolitustest ja uuendusmeelsest juhtimisest. Neil aastatel kasutati uudise kohta isegi s\u00f5na \u201c\u00fchik\u201c, millega t\u00e4histati seda, kui palju lugusid pidi \u00fcks ajakirjanik p\u00e4eva jooksul veebis avaldama.<\/p>\n\n\n\n<p>Alates 2012. aastast on Eesti veebiajakirjandus suundunud j\u00e4rjest enam professionaalsuse, iseseisvuse ja kvaliteedi poole. Veebiv\u00e4ljaanded pole enam mitte <em>copy-paste<\/em>-kohad, vaid iseseisvad toimetused, kus luuakse originaalsisu, katsetatakse uusi formaate ja platvorme ning arvestatakse teadlikult veebikasutaja harjumusi.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5tame kokku, milliseid etappe veebiajakirjandus on l\u00e4binud ning mis on Himma ja meie intervjueeritud ekspertide s\u00f5nul neid eri ajaj\u00e4rke iseloomustanud.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong>Periood<\/strong><\/td><td><strong>\u00c4rimudel<\/strong><\/td><td><strong>Reklaam<\/strong><\/td><\/tr><tr><td><strong>1995\u20132000: \u201estaatiline\u201c etapp<\/strong><\/td><td>Sisu pakuti veebis tasuta, kuigi tr\u00fckituna sama sisu maksis. Veeb oli pigem eksperimentaalne lisand tr\u00fckiv\u00e4ljaandele, mitte iseseisev tuluallikas.<\/td><td>Veebiplatvorme ei n\u00e4htud reklaamikanalitena. Reklaamiraha liikus peamiselt tr\u00fckiv\u00e4ljaande kaudu.<\/td><\/tr><tr><td><strong>2000\u20132008: tr\u00fckist veebi liikumine<\/strong><\/td><td>Veebiplatvormid olid kulukad ja tulu oli v\u00e4ike. \u00c4rip\u00e4ev proovis 2000. aastal tasulist ligip\u00e4\u00e4su, kuid see eba\u00f5nnestus. Varased katsed veebisisu rahaliseks teha eba\u00f5nnestusid.<\/td><td>Veebireklaami tulu j\u00e4i v\u00f5rreldes tr\u00fckiv\u00e4ljaandega v\u00e4ikseks. Veebi n\u00e4hti tr\u00fckiv\u00e4ljaande toetajana. V\u00e4lisomanike m\u00f5ju t\u00f5i uusi praktikaid, kuid \u00fcldine ettevaatlikkus s\u00e4ilis.<\/td><\/tr><tr><td><strong>2008\u20132012: kiire ja odava sisu faas<\/strong><\/td><td>Puudusid ideed, kuidas toota ja m\u00fc\u00fca just veebikeskkonnale omast sisu. Sisu anti tasuta ja loodeti reklaamirahale. Reaalsuses tehti nn <em>copy-paste-<\/em>uudiseid, uudiste arv oli suur ja tootmiskulu madal.<\/td><td>Facebook, Google ja YouTube alustasid reklaamiraha \u201c\u00e4raimemist\u201c. Lugejad harjusid tasuta sisuga, paberlehtede tellimused v\u00e4henesid. Traditsiooniline reklaamimudel murenes.<\/td><\/tr><tr><td><strong>Alates 2012. aastast: suund iseseisvuse ja kvaliteedi poole<\/strong><\/td><td>Veebist sai iseseisev platvorm, mitte paberlehe k\u00f5rvalsaadus. Digisisu muutus tasuliseks, investeeriti kvaliteeti ja formaatidesse. Suur osa turust j\u00e4i siiski vanade \u00e4rimudelite l\u00f5ksu.<\/td><td>Sotsiaalmeediaplatvormid domineerisid reklaamiturgu. Meediaettev\u00f5tted liikusid reklaamilt tellimustele. Reklaamitulu asendus lugejap\u00f5hise rahastusega.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Mis kord tasuta k\u00e4tte tulnud \u2026<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p>Meie eksperdid r\u00e4\u00e4givad, et lugejate veenmine on olnud raske t\u00f6\u00f6. Kuidas teha selgeks, et veebilugude eest tuleb maksta, kui varem pole raha k\u00fcsitud? Kuidas teha selgeks, et veebiuudis on kvaliteetne ja usaldusv\u00e4\u00e4rne, kuigi oli ka periood, mil uudised olid odavad ja leidus palju kl\u00f5psul\u00f5ksusid (ingl <em>clickbait<\/em>\u2019e)? Meie eksperdid peavad algusaastate valikuid p\u00f5hjuseks, miks nad n\u00fc\u00fcd raske t\u00f6\u00f6ga silmitsi seisavad.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cTegelikult tehti kohe p\u00e4ris alguses \u00fcks suur viga \u2013 veebis anti sisu tasuta. Selle tagaj\u00e4rgi helbitakse siiamaani,\u201c tunnistab Eesti P\u00e4evalehe \/ Delfi ajakirjanik Vilja Kiisler. \u201cKui midagi on olnud tasuta ja siis hakatakse selle eest j\u00e4rsku raha k\u00fcsima, tuleb seda kohutavalt palju p\u00f5hjendada.\u201c Ometi on 2025. aastaks see t\u00f6\u00f6 vilja kandnud. Tasulise mudeli vajalikkust m\u00f5istetakse \u00fcha paremini. \u201cMa m\u00e4rkan r\u00f5\u00f5muga, et hakkab \u00e4ra kaduma selline v\u00e4ljend nagu \u201cmaksum\u00fc\u00fcr\u201c,\u201c \u00fctleb Kiisler. \u201cSee k\u00f5lab, nagu ajakirjanikud kuritahtlikult ei tahaks lugejatele sisu anda. Tegelikult on sisu lihtsalt avatud tellijatele \u2013 ja see on t\u00e4iesti normaalne.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4rip\u00e4eva vastutav v\u00e4ljaandja Igor R\u00f5tov aga r\u00f5hutab, et tegelikult pole ajakirjanduslik loome kunagi olnud tasuta. Uudisel on alati olnud k\u00fcljes hinnasildike. Inimesed lihtsalt pole seda n\u00e4inud. See t\u00e4hendab, et kuigi veebis p\u00e4\u00e4ses uudistele tasuta ligi, siis nende uudiste loomine ja \u00fclespanemine maksis meediamajale raha.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4rimudel oli toona aga teine: inimeste kl\u00f5psudest ja lehek\u00fclastustest olenes, mis hinnaga v\u00e4ljaanne reklaami m\u00fc\u00fca sai. Mida populaarsem lehek\u00fclg ehk mida rohkem inimesi ja kl\u00f5psusid, seda rohkem firmasid tahtis end sel lehel ka reklaamida. K\u00f5lab loogiliselt \u2013 reklaami tahetakse ikka panna \u00fcles sinna, kus on k\u00f5ige rohkem inimesi.<\/p>\n\n\n\n<p>Reklaamiraha liikus koos kl\u00f5psudega \u2013 mida rohkem inimesi veebiv\u00e4ljaannetes pealkirjadel kl\u00f5psas, seda rohkem sai reklaami m\u00fc\u00fca. Ja kui reklaami sai m\u00fc\u00fca, siis said ka ajakirjanikud palka. Kl\u00f5psud olid valuuta: mida rohkem neid sai, seda parem. Sellega j\u00f5uame m\u00f5nev\u00f5rra valuliku teemani, mis on kl\u00f5psul\u00f5ksud ja v\u00e4ga pehmed seltskonnah\u00f5ngulised uudised.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ino Koorberg, kes oli pikka aega \u00d5htulehe peatoimetaja, selgitab seda praktikat nii: kui ajakirjanduses on teema, mida ajakirjanikud ajast aega kajastavad, siis j\u00e4relikult jagub sellele teemale lugejaid. Olgugi et inimesed ise seda tunnistada ei taha.<em> <\/em>\u201cMe k\u00f5ik tahaksime rahulikke mittev\u00e4rvilisi mitteliialdavad v\u00e4ga informatiivseid pealkirju. Lisaks tahaksime me k\u00f5ik hommikust \u00f5htuni tarbida ainult kultuuriajakirjandust. See on see, mida me deklareerime. Ent kui l\u00e4heme oma tegelike soovide juurde, siis selgub, et me tahaks ikkagi \u00f5htuti vaadata \u201cjalaga\u2011tagumikku\u201c\u2011kom\u00f6\u00f6diat \u2026 Ja tahaksime tegelikult teada, kellega Brigitte Susanne Hunt praegu elab ja kellega ta suhtleb, kellega ta parajasti t\u00fclis on ja kellega ta kohut k\u00e4ib, eks ju? Meie ideaalse maailma ja meie reaalse maailma vahel on teatavad vahed.\u201c\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et veebiajakirjandus tabas \u00fcsna kiiresti \u00e4ra, mis p\u00e4lvib inimeste t\u00e4helepanu ja millele nad kl\u00f5psavad. Ja kuna iga kl\u00f5ps muutus hinnaliseks, hakati selle nimel kasutama k\u00f5iksugu v\u00f5tteid \u2013 vahel isegi manipulatiivseid kl\u00f5psul\u00f5kse.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog Kairi Janson on <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/85443d0c-c8fd-401a-a937-09e6b97f3899\/content\">magistrit\u00f6\u00f6s<\/a> anal\u00fc\u00fcsinud, milliseid v\u00f5tteid Eesti veebiajakirjandus just pealkirjades kasutab. Tema uurimist\u00f6\u00f6st selgub, et \u00fcks populaarne v\u00f5te on esitada pealkirjas k\u00fcsimus, mis kutsub lugejat edasi kl\u00f5psama, et vastus teada saada.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Aga siis tulid gigandid<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p>Nagu ka Marju Himma v\u00e4lja toob, siis gigantide \u2013 Google\u2019i, Facebooki, YouTube\u2019i \u2013 tulekuga hakkas reklaamiraha meediamajade k\u00e4est \u00e4ra liikuma. \u201cSellel hetkel, kui traditsiooniline ajakirjandus jahtis suurt reklaamiraha, olid need platvormid n\u00f5us v\u00e4ikseid summasid \u00fcles korjama,\u201c \u00fctleb V\u00e4ino Koorberg. \u201cNad olid ka tehnoloogiliselt osavamad ning m\u00f5tlesid v\u00e4lja v\u00f5rgustikud, mis tegelesid reklaamim\u00fc\u00fcgiga ja tegid reklaamim\u00fc\u00fcgi v\u00e4ga mugavaks. Me oleme t\u00e4nap\u00e4eval j\u00f5udnud sellesse olukorda, kus suur osa reklaamirahast ei l\u00e4he mitte meie meediaettev\u00f5tetele \u2013 kuigi ta v\u00f5iks sinna minna \u2013, vaid suurtele platvormidele.\u201c Gigandid pakkusid firmadele reklaami m\u00f5ttes paremat v\u00f5imalust sihtr\u00fchmani j\u00f5uda ehk sihtimist, odavamat pinda, mugavust ja m\u00f5\u00f5detavat tulemust. Meediamajad ei suutnud sellega v\u00f5istelda.<\/p>\n\n\n\n<p>Igor R\u00f5tov meenutab majanduslangusaastaid 2008 ja 2009, mille j\u00e4rel ei olnud elu enam sama. \u201cKosusime 2010. aastal ja arvasime, et k\u00f5ik l\u00e4heb vanaviisi edasi. Aga siis juhtus midagi, mida keegi tegelikult ette n\u00e4ha ei osanud: meedia \u00e4rimudel muutus ootamatult. Ilmusid Google ja Facebook, kes v\u00f5tsid endale meie peamise sissetulekuallika \u2013 reklaami. M\u00e4letan h\u00e4sti, et n\u00e4iteks 2007. aastal tuli \u00c4rip\u00e4eva k\u00e4ibest 85% reklaamist ja vaid 15% tellimustest. Kujutage ette, et n\u00fc\u00fcd tulid need suured platvormid ja v\u00f5tsid veebis suure osa sellest reklaamirahast endale. Kui vaadata praegust maailmatrendi, siis meedia \u2013 kogu oma mitmekesisuses, nii Euroopas kui ka Ameerikas ja arenenud maailmas \u2013 saab veebireklaamitulust vaid umbes 15%. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 85% l\u00e4hevad Google\u2019ile, Facebookile ja m\u00f5nele teisele suurele platvormile. Ja see trend ei n\u00e4ita hetkel sugugi raugemise m\u00e4rke \u2013 pigem vastupidi, see s\u00fcveneb.\u201c Teisis\u00f5nu: ajakirjandus kaotas kontrolli oma sissetulekuallika \u00fcle. Meediamajadel tuli leida uus. \u00dcle j\u00e4id vaid tellimused ehk otsekontakt lugejaga.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cMeediamaailm on praegu \u00fcleminekufaasis portaalireklaami p\u00f5hiselt \u00e4rimudelilt tellijap\u00f5hisele \u00e4rimudelile,\u201c \u00fctleb Postimehe peatoimetaja Priit H\u00f5bem\u00e4gi. \u201cSee t\u00e4hendab, et veebireklaami j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hemaks. Reklaam ei m\u00f5ju inimestele, v\u00e4ga paljudel on reklaamiblokeerijad peal, nii et nad \u00fcldse ei n\u00e4egi reklaami. Ja kui teil on <em>ad block<\/em> peal, siis see, et te ei n\u00e4e reklaami, on m\u00f5\u00f5detav ja reklaamiandja ei maksa selle eest,\u201c selgitab ta.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-video\"><video controls src=\"https:\/\/peegel.ut.ee\/veebiajakirjandus\/D\/4.mp4\"><\/video><\/figure>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Aga ERR? Kuidas on v\u00f5imalik, et nemad saavad oma sisu tasuta pakkuda?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p>Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4ling (ERR) on avalik-\u00f5iguslik meediamaja, mille tegevust rahastatakse riigieelarvest. ERR ei tegutse kasumi nimel. Teisis\u00f5nu: ERR-i sisu eest maksavad k\u00f5ik Eesti inimesed juba maksumaksjana.<\/p>\n\n\n\n<p>ERR-i roll Eesti \u00fchiskonnas ei ole konkureerida, vaid tasakaalustada. ERR-i uudistejuht Urmet Kook selgitab, et ERR ei vali teemasid turuloogika, vaid avaliku huvi j\u00e4rgi. Seaduse j\u00e4rgi peab ERR tootma, toimetama ja levitama sisu, mis teenib kogu \u00fchiskonda \u2013 harib, selgitab, seob.<\/p>\n\n\n\n<p>ERR-i \u00fclesanne on j\u00f5uda k\u00f5ikide Eesti inimesteni s\u00f5ltumata nende rahakotist. \u201cK\u00f5igil Eesti inimestel pole v\u00f5imalust tasulisi asju osta ja neid lugeda. Kui tekib \u00fchiskondlik kriis, siis on oluline, et see inimene teab, kust ta saab k\u00f5ige olulisema info k\u00e4tte ilma, et peaks midagi maksma, sisse logima v\u00f5i lepingu tegema,\u201c \u00fctleb Kook.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>ERR ei n\u00e4e erameedias konkurenti, kuid m\u00f5istab erameedia olukorda: \u201cMa m\u00f5istan neid, aga kui n\u00e4iteks ERR-i portaal p\u00e4evapealt kinni panna, ei lahenda see nende probleeme, sest probleem ei ole selles, et ERR-i portaal on nende k\u00f5rval olemas. Probleem on selles, et suured platvormid viivad sedav\u00f5rd palju reklaamiraha Eestist v\u00e4lja.\u201c Kook usub, et vastasseisu asemel v\u00f5iks olla rohkem koost\u00f6\u00f6d: \u201cSelle asemel et era- ja avalik-\u00f5iguslik meedia omavahel piike ristavad, v\u00f5iks tegelikult seljad kokku panna ja koos suurte platvormide vastu v\u00f5idelda.\u201c<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Muutus on raske, aga mitte v\u00f5imatu<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p>Viimase k\u00fcmnendi jooksul on Eesti ajakirjandus l\u00e4bi teinud suure muutuse: kui varem teeniti peamiselt reklaamist, siis n\u00fc\u00fcd on fookus \u00fcha enam nihkunud lugejate endi peale. See t\u00e4hendab \u00fcleminekut tellimusmudelile \u2013 s\u00fcsteemile, kus meedia ei m\u00fc\u00fc enam niiv\u00f5rd lugeja t\u00e4helepanu reklaamiandjale, vaid pakub v\u00e4\u00e4rtuslikku sisu otse tellijale. Tellimusmudel t\u00e4hendab, et lugeja maksab ajakirjandusv\u00e4ljaandele kas kuutellimuse, aastatellimuse v\u00f5i \u00fcksikute lugude kaudu, saades vastu kvaliteetset, usaldusv\u00e4\u00e4rset ja regulaarselt ilmuvat sisu. See asendab v\u00f5i t\u00e4iendab traditsioonilist reklaamitulu, mis oli veel 15 aastat tagasi meedia peamine tuluallikas.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-video\"><video controls src=\"https:\/\/peegel.ut.ee\/veebiajakirjandus\/D\/1.mp4\"><\/video><\/figure>\n\n\n\n<p>Igor R\u00f5tov meenutab, kui keeruline oli see teekond alguses: \u201cKui me n\u00fc\u00fcd siin k\u00fcmmekond aastat tagasi hakkasime s\u00fcsteemselt digitaalseid tellimusi m\u00fc\u00fcma, oli see alguses ikkagi nagu vastu seina minek. Meil olid \u00e4gedad lood, meid loeti palju, aga kui panid <em>paywall<\/em>\u2019i (t\u00f5lkes \u201cmaksum\u00fc\u00fcri\u201c) ette \u2013 ei makstud. See tempo oli \u00fcsna frustreeriv. Aga kui oled visa, hakkavad inimesed aru saama.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Sarnast kogemust kirjeldab R\u00f5tov ka rahvusvaheliselt tuntud Economisti n\u00e4itel, kelle turundusjuht tunnistas, et nende p\u00fcsilugejad \u2013 j\u00f5ukad vanema p\u00f5lvkonna inimesed \u2013 lihtsalt ei suuda tasulist digisisu aktsepteerida, kuna on harjunud paberv\u00e4ljaandega. Seet\u00f5ttu suunati j\u00f5upingutused hoopis uue, noorema p\u00f5lvkonna poole, kes m\u00f5istsid, et digisisu eest maksta on normaalne.<\/p>\n\n\n\n<p>Tellimusmudel t\u00e4hendab ka seda, et suhe lugejaga muutub oluliselt vahetumaks ja kohustusrohkemaks. \u201cKui lugeja maksab sulle palka, siis pead temaga k\u00e4ituma nagu oma t\u00f6\u00f6andjaga,\u201c r\u00f5hutab V\u00e4ino Koorberg. See t\u00e4hendab, et teda ei tohi petta ega trikitada. See on oluline muutus: reklaamimudelis olid fookuses inimesed kui mass, mitte indiviidid. Tellimusmudelis peab ajakirjanik looma v\u00e4\u00e4rtust konkreetsele inimesele. Kui reklaamimudelis tuleb iga kl\u00f5ps eraldi v\u00f5ita, siis tellimuse puhul kehtib teine loogika.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-video\"><video controls src=\"https:\/\/peegel.ut.ee\/veebiajakirjandus\/D\/2.mp4\"><\/video><\/figure>\n\n\n\n<p>\u201cVeebimeediat eristab klassikalisest pabermeediast k\u00f5ige tugevamini see, et sa pead lugejat v\u00f5i kasutajat kogu aeg veenma. Ajalehe tellimuse puhul pead lugejat veenma k\u00f5ige sagedamini korra kuus. Veebis pead sa teda iga kord uuesti veenma,\u201c selgitab Koorberg. Sama kinnitab ka Priit H\u00f5bem\u00e4gi: \u201cSee t\u00e4hendab, et meediaettev\u00f5te s\u00f5lmib lepingu otse inimesega, kes loeb. See on meie kahe omavaheline asi.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Vilja Kiisler toob v\u00e4lja, et t\u00e4nap\u00e4eva ajakirjandus ei tee enam t\u00f6\u00f6d lihtsalt lugeja jaoks, vaid just nimelt tellija jaoks. See eristus on oluline \u2013 tellija ei ole pelgalt keegi, kes kl\u00f5psab, vaid keegi, kes v\u00e4\u00e4rtustab ja toetab ajakirjandust rahaliselt. Tellimusmudel n\u00f5uab ajakirjanduse kvaliteedi hoidmist, l\u00e4bipaistvust ja pikaajalist usaldust.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Ja nagu n\u00e4itab ka Eesti kogemus, on see suund j\u00e4rjest enam normaliseerumas: praegu on Eestis meediaettev\u00f5tete liidu juhi Koorbergi s\u00f5nul \u00fcle 250 000 digitellimuse. Ta nendib, et riigis, kus elab 1,3 miljonit inimest, on see erakordne n\u00e4itaja. See n\u00e4itab, et inimesed on valmis maksma, kui nad usuvad, et ajakirjandus on midagi enamat kui kl\u00f5psul\u00f5ks.<\/p>\n\n\n\n<p>Nagu n\u00e4htub, siis keskkond, milles meediamajad tegutsevad, on muutunud, aga \u00fcks asi j\u00e4\u00e4b. Kvaliteetne ajakirjandus ei teki t\u00fchjusest. Igor R\u00f5tov n\u00e4eb seda investeeringuna: \u201cSelleks, et teha v\u00e4\u00e4rtuslikku, lugejale v\u00e4\u00e4rtust pakkuvat ajakirjandust, on vaja v\u00e4ga tugevat toimetust ja igale heale t\u00f6\u00f6tajale tuleb maksta head palka.\u201c Seega peab lugeja, kes soovib s\u00f5ltumatut ja tugevat ajakirjandust, olema ka ise valmis sellesse panustama.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-video\"><video controls src=\"https:\/\/peegel.ut.ee\/veebiajakirjandus\/D\/3.mp4\"><\/video><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Viited<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Himma-Kadakas, Marju. (2018). Skill performance of Estonian online journalists: assessment model for newsrooms and research. <em>Doktorit\u00f6\u00f6. <\/em>Tartu \u00dclikool, 144 p.<\/p>\n\n\n\n<p>Janson, K. (2019).\u00a0<em>Vaata ja imesta: l\u00fcnkpealkirjad veebiuudises portaali Elu24 n\u00e4itel<\/em>\u00a0(Magistrit\u00f6\u00f6, Tartu \u00dclikool, Eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituut). Tartu \u00dclikool.<\/p>\n\n\n\n<p>Saks, Kertu. (2011). The formation of editing culture and practice in Estonian newspapers 1988\u20132005. <em>Doktorit\u00f6\u00f6. <\/em>Tartu \u00dclikool, 161 p.<\/p>\n\n\n\n<p>Ulejev, Kaido.\u00a0(2008). <em>N\u00e4dalalehe Eesti Ekspress hankimisviiside d\u00fcnaamika perioodil 1996\u20132007<\/em>. Bakalaureuset\u00f6\u00f6, Tartu \u00dclikool, Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Siin peat\u00fckis saad teada, Uudised pole kunagi olnud tasuta Ameerikas alustas 1981. aastal uus muusikakanal nimega MTV (Music Television), mis lasi oma esimese muusikavideona eetrisse loo \u201cVideo Killed the Radio Star\u201c (t\u00f5lkes \u201cVideo tappis raadiot\u00e4he\u201c). Seda s\u00fcmboolset valikut saab vaadata &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":189,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-76","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/76","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/users\/189"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=76"}],"version-history":[{"count":24,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/76\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":241,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/76\/revisions\/241"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=76"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}