{"id":69,"date":"2025-05-07T13:53:39","date_gmt":"2025-05-07T10:53:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/?page_id=69"},"modified":"2025-09-05T09:41:22","modified_gmt":"2025-09-05T06:41:22","slug":"veebiuudise-teekond","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/veebiuudise-teekond\/","title":{"rendered":"Veebiuudise teekond ideest avaldamiseni"},"content":{"rendered":"<h2 class=\"wp-block-heading\">Siin peat\u00fckis saad teada,<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>mis on uudis ja milline on klassikalise uudise \u00fclesehitus;<\/li>\n\n\n\n<li>millest l\u00e4htudes ajakirjanikud otsustavad, mis on uudisv\u00e4\u00e4rtuslik;<\/li>\n\n\n\n<li>kuidas ajakirjanikud uudiseid loovad;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>mis on ajalehe- ja veebiuudise erinevused.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69d0d5d414ab7\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d0d5d414ab7-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d0d5d414ab7-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d0d5d414ab7-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tMeie loo eksperdid\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69d0d5d414ab7-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69d0d5d414ab7-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<ol>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><b>Priit H\u00f5bem\u00e4gi<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> \u2013 Postimehe peatoimetaja alates 2022. Olnud kahel korral ka Eesti Ekspressi peatoimetaja, lisaks Ekspress Grupi meediadirektor, \u00d5htulehe, portaali Mega ja Eesti P\u00e4evalehe peatoimetaja ning ja ajakirjandus\u00f5ppej\u00f5ud;\u00a0<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><b>Vilja Kiisler<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> \u2013 Delfi uudisteosakonna juhataja, ajakirjanik ja saatejuht, aasta ajakirjanik 2023. T\u00f6\u00f6tanud Delfis ka aastatel 2000\u20132012, lisaks \u00c4rip\u00e4evas, Postimehes ja S\u00f5numilehes;\u00a0\u00a0<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><b>Urmet Kook<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> \u2013 Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu veebiuudiste ja -portaalide juht alates 2017. Varasemalt Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu uudistejuht, Eesti P\u00e4evalehe peatoimetaja aset\u00e4itja ja Euroopa Liidu Ringh\u00e4\u00e4lingut uudistekomitee juht;<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><b>V\u00e4ino Koorberg<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> \u2013 Eesti Meediaettev\u00f5tete Liidu tegevjuht alates 2024, \u00d5htulehe peatoimetaja aastatel 2000\u20132016;\u00a0<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><b>Igor R\u00f5tov<\/b><span style=\"font-weight: 400;\"> \u2013 \u00c4rip\u00e4ev AS peadirektor alates 2007, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja ja tegevjuht aastatel 1992\u20132007; <\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\" aria-level=\"1\"><b>Martin \u0160mutov<\/b><span> \u2013 \u00d5htulehe peatoimetaja alates aastast 2016. Varasemalt t\u00f6\u00f6tanud ajalehes Postimees, olnud Elu24 portaali k\u00e4imal\u00fckkamise juures ning veebiv\u00e4ljaande \u00d5htuleht.ee juhataja.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Mis on uudis ja kuidas see s\u00fcnnib?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Uudis on l\u00fchidalt \u00f6eldes info selle kohta, mis on juhtunud v\u00f5i juhtumas. Uudis ei ole aga pelgalt faktide rida \u2013 see on ajakirjaniku loominguline t\u00f5lgendus maailmast ja sellega antakse lugejale aimu, mis on oluline, huvitav v\u00f5i t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne. Uudisel on kindlad struktuurielemendid, nagu pealkiri, juhtl\u00f5ik ja sisu, kuid loo s\u00fcnd on alati palju enamat kui lihtsalt reeglite j\u00e4rgimine. Ajakirjanik otsustab, milliseid s\u00f5nu kasutada, kellelt infot koguda ja kuidas lugu \u00fcles ehitada.<\/p>\n\n\n\n<p>Tartu \u00dclikooli ajakirjandussotsioloogia teadur Signe Ivask on oma <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/0caedcb3-903c-4d37-87f5-1f68f0c14cf7\">2019. aasta doktorit\u00f6\u00f6s <\/a>kirjeldanud uudisloomeprotsessi kuue peamise etapina.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Uudise leidmine v\u00f5i saamine \u2013 idee genereerimine, teema valik ja selle vastavus uudiskriteeriumitele.<\/li>\n\n\n\n<li>Info kogumine ja anal\u00fc\u00fcs \u2013 allikate leidmine, intervjuude tegemine, faktikontroll.<\/li>\n\n\n\n<li>Kirjutamine ja kujundusotsused \u2013 loo kirjutamine ning piltide ja muu visuaalmaterjali lisamine.<\/li>\n\n\n\n<li>Toimetamine ja kinnitamine \u2013 keeleline ja sisuline \u00fclevaatus.<\/li>\n\n\n\n<li>Avaldamine ja levitamine \u2013 loo \u00fclespanek ja jagamine eri kanalites.<\/li>\n\n\n\n<li>Tagasiside ja m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcs \u2013 lugejareaktsioonide ja leviku j\u00e4lgimine.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Kui ajaleheuudis s\u00fcnnib enamasti lineaarselt ja struktureeritult (olgugi et m\u00f5ni etapp v\u00f5ib vahele j\u00e4\u00e4da), siis veebiuudis v\u00f5ib valmida hoopis teistsuguses tempos ja vormis. Ivaski uuringutest (2019. ja 2025.) selgus, et veebis avaldatakse sageli materjale enne toimetaja \u00fclevaatust. Oluline oli kiirus \u2013 info peab j\u00f5udma lugejani kiiresti, sageli enne, kui see on l\u00f5plikult vormistatud v\u00f5i viimistletud. Hiljem lugu t\u00e4iendatakse ja toimetatakse (sellele viitab n\u00e4iteks m\u00e4rge \u201cUuendatud 13:36\u201c).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4ide ERR-i uudisportaalist 27.02.25. \u201cUuendatud 13:36\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-center\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"602\" height=\"481\" src=\"https:\/\/lh7-rt.googleusercontent.com\/docsz\/AD_4nXe3kH92b_-3vxLt_cBbtEdc_C5Jzr1-P44jMMIJUIV6HLbuhFXi0R3Kp5cX9h20lys6huLycdW5UMWLZ2qjqGLDZJt6ZMwmXPjiDr-bKyA7Xg7FP_-eLETSYcGrBs358skaDcmQTw?key=wmHtzlYNXLW9_BVDLiwsAy6f\"><\/p>\n\n\n\n<p>Veeb pakub ajakirjanikele rohkelt v\u00f5imalusi loovuseks. N\u00e4iteks said 2007. aasta aprillis pronksi\u00f6\u00f6 ajal populaarseks fotogaleriid. N\u00fc\u00fcdisajal ongi tavaline, et veebilugu ei ilmu ilma pildimaterjalita. Lisaks fotodele saab jagada videoid, heliklippe ja graafikuid. Veebiportaal on d\u00fcnaamiline ja elab \u00f6\u00f6p\u00e4ev ringi \u2013 artikleid saab pidevalt muuta ja t\u00e4iendada. Ajalehtedes kehtib \u00fcks kindel t\u00e4htaeg, millal lood peavad valmis ja tr\u00fckki saadetud olema, ent veebis v\u00f5ib sisu avaldada igal ajal vastavalt vajadusele ja olukorrale.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Samas on sellel kiirusel ka omad varjuk\u00fcljed. Faktikontroll ja toimetamine v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da pealiskaudseks. Kui lugu avaldatakse kiirustades, v\u00f5ib see sisaldada vigu v\u00f5i olla kallutatud \u2013 n\u00e4iteks kui esitatakse ainult \u00fche poole seisukoht. Sellest hoolimata r\u00f5hutavad kogenud ajakirjanikud, nagu Vilja Kiisler, Priit H\u00f5bem\u00e4gi ja Martin \u0160mutov, et faktide t\u00e4psus peab alati olema ajakirjanduse alus.<\/p>\n\n\n\n<p>Uudise loomine algab ideest. Teema v\u00f5ib tulla ajakirjanikult endalt, toimetajalt v\u00f5i kolleegilt, aga ka sotsiaalmeediast, t\u00e4navalt, vihjest v\u00f5i juhuslikust t\u00e4helepanekust. Priit H\u00f5bem\u00e4gi r\u00f5hutab, et hea uudis peab vastama kindlatele uudiskriteeriumitele, millest t\u00e4htsaimad on prominentsus, konfliktsus ja erakordsus. Ometi kohtame veebis ka selliseid lugusid, mille puhul tekib k\u00fcsimus, kas neid \u00fcldse on vaja kajastada. \u0160mutov toob n\u00e4iteks loo, milles tuntud seltskonnastaar <a href=\"https:\/\/elu24.postimees.ee\/183351\/galerii-uleni-sinises-paris-hilton-tankis-autot\">Paris Hilton tankis autot<\/a>. Kas see v\u00e4\u00e4rib uudisena k\u00e4sitlemist? \u0160mutov arvab, et m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral on seda lugu tarvis. T\u00e4psemalt arutleme selle \u00fcle <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/veebiajakirjanduse-muudid\/\">m\u00fc\u00fctide peat\u00fckis<\/a> neljanda m\u00fc\u00fcdi juures.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-video\"><video controls src=\"https:\/\/peegel.ut.ee\/veebiajakirjandus\/A\/5.mp4\"><\/video><\/figure>\n\n\n\n<p>Paljud ajakirjanikud \u00fctlevad, et kui otsustavad, mis on uudis, toetuvad nad k\u00f5hutundele. Tegelikult on olemas kindlad uudisv\u00e4\u00e4rtuse kriteeriumid, mis aitavad seda sisetunnet m\u00f5testada. Niisiis pole see pelgalt ajakirjaniku oletus, vaid <a href=\"https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/14682753.2014.1000041?casa_token=f6cBt8YfbokAAAAA%3AbtmVfvXkQ0noJAYTkeyhDYJbOl1pyfWpG0NnTJrSZw54do8atFXTZZo_eSj0RyBxyuxASgPHGf2J0Bk#d1e229\">kogemusel p\u00f5hinev protsess<\/a>. Ajakirjanik kasutab teema uudisv\u00e4\u00e4rtuse hindamisel oma varasemat teadmist ja t\u00f6\u00f6kogemust.<\/p>\n\n\n\n<p>Otsustusprotsessi m\u00f5jutavad ka toimetuse tavad, kolleegide ootused ja eetikakoodeks. N\u00e4iteks kui on kokku lepitud, et m\u00f5ningaid tundlikke teemasid \u2013 <a href=\"https:\/\/epl.delfi.ee\/artikkel\/120329044\/meediakriitika-marju-himma-miks-ajakirjandus-laste-hooldusoiguse-juhtumite-kajastamisest-hoidub\">nagu laste hooldus\u00f5iguse vaidlused<\/a> \u2013 ei kajastata, siis ajakirjanik tihti seda reeglit ka j\u00e4rgib. Nagu iga asjaga, on siingi erandeid. M\u00f5ne uudise puhul on ajakirjanikul kohustus avalikkust teavitada. N\u00e4iteks kui levib valeinfo, millel v\u00f5ivad olla v\u00e4ga t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n\n\n\n<p>Eestis on uudiskriteeriumid s\u00f5nastanud Tiit Hennoste, kes toob v\u00e4lja seitse peamist v\u00e4\u00e4rtust:<\/p>\n\n\n\n<p>\u2013 \u00a0 \u00a0 \u00a0 m\u00f5jukus,<\/p>\n\n\n\n<p>\u2013 \u00a0 \u00a0 \u00a0 ebatavalisus,<\/p>\n\n\n\n<p>\u2013 \u00a0 \u00a0 \u00a0 prominentsus,<\/p>\n\n\n\n<p>\u2013 \u00a0 \u00a0 \u00a0 konfliktsus,<\/p>\n\n\n\n<p>\u2013 \u00a0 \u00a0 \u00a0 l\u00e4hedus (nii geograafiline kui ka ps\u00fchholoogiline),<\/p>\n\n\n\n<p>\u2013 \u00a0 \u00a0 \u00a0 v\u00e4rskus,<\/p>\n\n\n\n<p>\u2013 \u00a0 \u00a0 \u00a0 p\u00e4evakajalisus.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui p\u00f6\u00f6rduda tagasi Paris Hiltoni auto tankimise n\u00e4ite juurde, siis v\u00f5iks \u00f6elda, et tegu on uudisega, sest Hilton on prominentne isik ja see, et ta ise autot tangib, on tema puhul ebatavaline. Reeglina on kuulsustel sellisteks t\u00f6\u00f6deks abilised.<\/p>\n\n\n\n<p>Sotsiaalmeedia ajastu on ajakirjanduses toonud kaasa ka uudisv\u00e4\u00e4rtuste \u00fcmberhindamise. <a href=\"https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/1461670X.2016.1150193\">Tony Harcup ja Deirdre O\u2019Neill anal\u00fc\u00fcsisid 2016. aasta artiklis<\/a> Briti ajakirjandust ja t\u00e4heldasid uusi v\u00e4\u00e4rtusi, mis veebi- ja tr\u00fckiajakirjandusest v\u00e4lja paistsid. Nende ajakohastatud uudisv\u00e4\u00e4rtuste kriteeriumid on j\u00e4rgmised: eksklusiivsus, halvad uudised, konflikt, \u00fcllatus, audiovisuaalsus, jagatavus, meelelahutus, draama, j\u00e4relkajastus, v\u00f5imueliit, asjakohasus, mastaapsus, kuulsus, head uudised ning uudisteorganisatsiooni agenda.<\/p>\n\n\n\n<p>Mida see meile \u00fctleb? Kriteeriume, mille alusel ajakirjanik v\u00f5i meediat\u00f6\u00f6taja otsustab, mis on uudis ja mis mitte, on rohkem kui varem. Mida rohkem on kriteeriume, seda suurem on v\u00f5imalus, et m\u00f5ni infokild nendele ka vastab. Sellest 2016. aasta uuringust tuli \u00fchtlasi esile sotsiaalmeedia m\u00f5ju: oluliseks on muutunud loo jagatavus. T\u00e4htis on ka audiovisuaalne sisu, mis on igati loogiline, sest veeb on selleks hea platvorm. Kriitiliselt vaadeldes \u00fctleme, et Harcupi ja O\u2019Neilli uuring on praeguseks \u00fcsna vana ja t\u00f5en\u00e4oliselt oleme t\u00e4nap\u00e4eval sellest juba edasi liikunud. Ent siiski aitab see uuring illustreerida, kuidas veebiajakirjandus oli 2016. aastaks uudisv\u00e4\u00e4rtuste m\u00f5testamisse hulganisti muudatusi toonud.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Veebiuudise erip\u00e4rad<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p>Veebiuudis on olemuselt kiire, kohanduv ja pidevalt muutuv. Selle suurim eelis tr\u00fckimeedia ees on v\u00f5imalus reageerida s\u00fcndmustele kohe ja jagada infot jooksvalt. \u201cK\u00f5ik, mis valmis saab, pannakse kohe \u00fcles,\u201c kirjeldab Postimehe peatoimetaja Priit H\u00f5bem\u00e4gi. Just kiirus on \u00fcks olulisemaid tegureid, mis veebiajakirjanduse sisu ja vormi kujundab. Sageli ei j\u00f5ua lood enne avaldamist isegi toimetaja k\u00e4tte, vaid t\u00e4ienevad p\u00e4rast avaldamist \u2013 see t\u00e4hendab, et uudise eluring ei l\u00f5pe hetkega, vaid v\u00f5ib j\u00e4rjelugude, intervjuude ja t\u00e4iendustega edasi areneda.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5rreldes klassikalise tr\u00fckiajakirjanduse uudisega v\u00f5ib veebiuudis seega olla allikateta, ilmuda v\u00f5ib esmane info. N\u00e4iteks v\u00f5ivad esimesena r\u00e4\u00e4kida hoopis ametlikud allikad v\u00f5i pealtn\u00e4gijad, kannataja v\u00f5i konfliktis osaleja kommentaar v\u00f5ib lisanduda hiljem. Taustainfost v\u00f5idakse teha hoopis eraldi j\u00e4tkulugu. Siin saab n\u00e4iteks tuua m\u00f5ningad kurvad lood, n\u00e4iteks eestlasi puudutanud <a href=\"https:\/\/www.ohtuleht.ee\/1131324\/lennud-teise-ilma-traagilised-onnetused-kopterite-ja-lennukitega-mis-raputasid-kogu-eestit\">kopteri\u00f5nnetus<\/a> ja <a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120338092\/emad-kes-tapavad-oma-lapse-30-tragoodiat-mida-me-ei-taha-maletada\">Suure-L\u00e4htru kohtukaasus<\/a>. Positiivsema poole pealt j\u00e4llegi Johannes Ermi lugu sellest, kuidas ta ihkas m\u00f5nda aega <a href=\"https:\/\/sport.err.ee\/1609369493\/johannes-erm-jalg-kibeleb-juba-tagasi-trenni\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/sport.err.ee\/1609369493\/johannes-erm-jalg-kibeleb-juba-tagasi-trenni\">p\u00e4rast Euroopa meistriks tulemist tagasi trenni<\/a> v\u00f5i j\u00e4rjelood uudisele, et <a href=\"https:\/\/sport.err.ee\/1608718543\/otepaa-valiti-2027-aasta-laskesuusatamise-mm-i-korraldajaks\">Otep\u00e4\u00e4 valiti 2027. aasta laskesuustamise maailmameistriv\u00f5istluste korraldajaks<\/a> (n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/sport.err.ee\/1608637822\/ibu-spordidirektor-otepaa-toestas-mk-etapi-korraldusega-et-on-mm-iks-valmis\">see<\/a> v\u00f5i <a href=\"https:\/\/sport.err.ee\/1608719434\/ibu-president-otepaa-mm-ist-juhatuse-otsus-oli-uksmeelne\">see<\/a>).<\/p>\n\n\n\n<p>Pealkiri on veebiuudise puhul \u00fclioluline. Sellest, miks m\u00e4ngivad aga ajakirjanikud pealkirjadega v\u00f5i kirjutavad uudiseid teemadel, mis seda vormi justkui ei v\u00e4\u00e4ri, r\u00e4\u00e4gime l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/tasuta-veebisisu-ja-selle-moju-meediaarile\/\">meedia\u00e4ri puudutavas loos.<\/a> Ent meie spetsialistid s\u00f5navad, et teinekord v\u00f5ivad kl\u00f5psul\u00f5ksud meelitada lugejat tema jaoks olulist artiklit lugema. Neutraalse s\u00f5nastusega pealkiri ei pruugi lihtsalt sinu t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcda.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-video\"><video controls src=\"https:\/\/peegel.ut.ee\/veebiajakirjandus\/A\/4.mp4\"><\/video><\/figure>\n\n\n\n<p>Veebiuudised pole lihtsalt tekstid \u2013 need on lood, mis annavad v\u00f5imaluse tekst, fotod, videod, helid ja graafikud \u00fchendada. Ajakirjanik peab t\u00e4nap\u00e4eval olema tehniliselt v\u00f5imekas: oskama teha otse\u00fclekandeid, monteerida videoid ja manustada artiklitesse erinevaid meediaformaate. Marju Himma kirjeldab doktorit\u00f6\u00f6s seda kui \u201ekaasaegse veebiajakirjaniku v\u00e4ltimatut oskustepagasit\u201c. Kuigi v\u00f5ib tunduda, et veebiajakirjanik istub arvuti taga ja kogub infot kas telefonitsi, e-kirjatsi v\u00f5i sotsiaalmeedias, on V\u00e4ino Koorbergi s\u00f5nul siiski oluline, et veebiajakirjanik oleks inimeste juures v\u00f5i s\u00fcndmuskohal, j\u00e4\u00e4dvustaks, k\u00fcsiks ja looks.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Paberleht on n\u00fc\u00fcdseks k\u00f5rvaltoode<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p>Veebikeskkond on \u00fchtlasi konkurentsitihe. Priit H\u00f5bem\u00e4gi selgitab, et loo teekond p\u00e4rast avaldamist on veebis v\u00e4ga oluline: \u201cPortaal ei ole riiul, vaid pidevalt arenev ja muutuv.\u201c Ta lisab, et kui m\u00f5ni lugu t\u00e4helepanu ei haara, muudetakse n\u00e4iteks selle pealkirja \u2013 mitte tingimata sensatsioonilisemaks, vaid selliseks, mis suudaks tuua esile teema tegeliku olulisuse. Ajakirjanikud ja toimetused j\u00e4lgivad pidevalt, kuidas lood levivad, ning kohandavad oma t\u00f6\u00f6d kasutajate k\u00e4itumise ja tagasiside p\u00f5hjal. Ta lisas, et pealkirjade puhul katsetatakse mitmeid erinevaid variante ja vaadatakse, kuidas auditoorium ehk lugejaskond sellele reageerib.<\/p>\n\n\n\n<p>Nagu me ka ennist mainisime, siis kuna lugu avaldatakse sageli kiirkorras, j\u00e4\u00e4b faktikontrolli ja toimetamise kvaliteet m\u00f5nikord tagaplaanile. Vilja Kiisler nendib, et kuigi kiirus on veebiajakirjanduse alus, ei t\u00e4henda see, et v\u00f5iks eksida. Veebiajakirjanik peab t\u00f6\u00f6tama pideva ajasurve all, mis v\u00f5ib eriti nooremaid kolleege kergesti kurnata, sest t\u00e4helepanu peab pidevalt olema terav. Lisaks eeldab veebiuudiste loomine ERR-i veebijuhi Urmet Koogi s\u00f5nul toimetuselt palju strateegilisi otsuseid. Kui t\u00f6\u00f6l pole palju toimetajaid, tuleb hinnata lugude olulisust ja j\u00f5ukohasust, sest k\u00f5igega pole v\u00f5imalik p\u00f5hjalikult tegeleda.<\/p>\n\n\n\n<p>Veebiajakirjanduse erip\u00e4ra on ka see, et erinevalt varasemast ei ole veebiv\u00e4ljaanne enam lihtsalt tr\u00fckis ilmunud materjali koopia, vaid eraldiseisev platvorm, millel on oma stiil, tempo ja ootused. Enne veebiajakirjanduse t\u00f5usu m\u00f5tlesid toimetajad, et ennek\u00f5ike tuleb tr\u00fckiv\u00e4ljaanne uudistega katta \u2013 seej\u00e4rel m\u00f5eldakse veebile, siis n\u00fc\u00fcd on suhtumine muutumine. \u201cAastal 2024 on paberlehed meediamajade k\u00f5rvaltooted \u2013 kogu sisu l\u00e4heb jooksvalt portaali.\u201c Selle muutuse taga on \u00fchtlasi majanduslik loogika: enamik reklaamitulust liigub t\u00e4nap\u00e4eval Google\u2019i- ja Facebooki-sarnaste platvormide kaudu. See on sundinud meediamaju otsima uusi tuluallikaid, sealhulgas looma ja avaldama tasulist sisu.<\/p>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5ttes n\u00f5uab veebiuudiste loomine ajakirjanikult suurt paindlikkust, loomingulisust ja professionaalset vastutust. Igor R\u00f5tov leiab, et ajakirjaniku t\u00f6\u00f6 kandub igal juhul k\u00fcsimusest, kuidas aidata lugejal teha teadlikumaid ja paremaid valikuid. Vahet ei ole, kas tegu on veebi-, tele-, raadio- v\u00f5i leheajakirjanikuga, m\u00f5te j\u00e4\u00e4b samaks.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Eesti veebiajakirjandus<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p>Praeguseks on Eesti ajakirjandus j\u00f5udnud punkti, kus ajakirjaniku igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s kohtuvad tehniline v\u00f5imekus, auditooriumi ootused ja majanduslik surve. Eesti on digitaalne riik: 92,9% elanikkonnast kasutab internetti ning 81% <a href=\"https:\/\/www.stat.ee\/et\/uudised\/internetti-kasutab-929-eesti-leibkondadest-sotsiaalmeedia-jarjest-populaarsem\">loeb uudiseid just veebis<\/a>. Samas on meie meediaturg v\u00e4ike ja haavatav, mis t\u00e4hendab, et iga tehnoloogiline uuendus v\u00f5i tuluallika muutus m\u00f5jub tugevalt kogu s\u00fcsteemile.<\/p>\n\n\n\n<p>Miks on Eesti veebiajakirjandusel olnud niiv\u00f5rd pikk kujunemislugu? Alustati ju juba 1990\u2011ndatel! <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1080\/21670811.2024.2302554\">Marju Himma ja Signe Ivask<\/a> r\u00f5hutavad oma teadusartiklis, et areng ei toimu lineaarselt: t\u00e4na loodud koduleht ei muutu j\u00e4rgmisel kuul iseenesest \u201cvingemaks\u201c. Selle arengut kujundab korraga mitu tegurit: tehnoloogilised platvormid, toimetuste t\u00f6\u00f6protsessid, ajakirjanike oskused ja auditooriumi k\u00e4itumine. Kui \u00fckski neist osadest j\u00e4\u00e4b n\u00f5rgaks, v\u00f5ib see ajakirjanduse sisulist arengut takistada. Lihtsustatult: ainu\u00fcksi tehnoloogiasse investeerimisest ei piisa, vaja on ka koolitatud ajakirjanikke ning auditooriumit, kes neid arenguid v\u00e4\u00e4rtustab ja toetab. Ning loomulikult on vaja ka rahalist v\u00f5imekust.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-video\"><video controls src=\"https:\/\/peegel.ut.ee\/veebiajakirjandus\/D\/5.mp4\"><\/video><\/figure>\n\n\n\n<p>Toimetused j\u00e4lgivad auditooriumi k\u00e4itumist m\u00f5\u00f5dikute abil. Ent <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.4324\/9781003476597\">Zrinjka Peru\u0161ko, Halliki Harro-Loit ja Epp Lauk<\/a> t\u00f5devad, et m\u00f5\u00f5dikup\u00f5hine t\u00f6\u00f6keskkond muudab ajakirjaniku t\u00f6\u00f6 iseloomu. Kl\u00f5psude arv, lugemise kestus ja sotsiaalmeedia jagamised ei ole enam pelgalt tagasiside, vaid neist on saanud t\u00f6\u00f6 edukuse m\u00f5\u00f5dupuu. See t\u00e4hendab, et sisuliste lugude k\u00f5rval muutub \u00fcha olulisemaks see, kui h\u00e4sti need \u201ct\u00f6\u00f6tavad\u201c. <a href=\"https:\/\/journals.sagepub.com\/doi\/10.1177\/13548565241286979\">Aastatel 2012\u20132023 tehtud uuring<\/a> n\u00e4itab t\u00f5epoolest, et Eesti ajakirjanikud kasutavad neid m\u00f5\u00f5dikuid pigem enda t\u00f6\u00f6 reflekteerimiseks kui auditooriumi m\u00f5istmiseks. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.4324\/9781003476597\">Peru\u0161ko, Harro-Loit ja Lauk<\/a> toovad aga v\u00e4lja, et auditooriumile meelep\u00e4rast kerget sisu luues j\u00e4\u00e4b toimetustes ja v\u00e4ljaannetes v\u00e4hem ruumi \u201caeglastele\u201c ja anal\u00fc\u00fctilistele lugudele, kus teemat k\u00e4sitletakse s\u00fcvitsi.<\/p>\n\n\n\n<p>Aga mida teeb auditoorium? T\u00e4nap\u00e4eva meediakasutust iseloomustab j\u00e4rjest suurem individualiseeritus ning sellest kujunev isiklik meediarepertuaar: iga kasutaja valib oma kanalite ja platvormide kombinatsiooni. Meediatarbimine on h\u00fcbriidne ehk kasutaja hangib infot nii digitaalsetest kui ka traditsioonilistest kanalitest, seejuures s\u00f5ltub meediatarbimine tema ligip\u00e4\u00e4suv\u00f5imalustest ja oskustest. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.4324\/9781003476597-6\">Jansov\u00e1 jt<\/a> r\u00f5hutavad, et meediakasutus ei s\u00f5ltu pelgalt kanalite olemasolust, vaid ka kasutaja v\u00f5imest neis orienteeruda. Peamised tegurid, mis meediakasutust kujundavad, on ligip\u00e4\u00e4s meediale, uudismeedia olulisus ja usaldus. Paraku on m\u00e4rgata ka ajakirjanduse v\u00e4ltimist: m\u00f5nel juhul hoidutakse sellest vaimse tervise nimel, teisel juhul piirdutakse lihtsalt pealkirjade lugemisega. Seep\u00e4rast on meediap\u00e4devus ja kriitiline m\u00f5tlemine olulisemad kui kunagi varem.<\/p>\n\n\n\n<p>Nagu <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1080\/21670811.2024.2302554\">Himma ja Ivask<\/a> uuringus m\u00e4rgivad, on veebiajakirjanduse kestlik areng v\u00f5imalik vaid siis, kui auditoorium on valmis sellesse investeerima \u2013 nii t\u00e4helepanu kui ka tellimustega. Samas ei tohiks ajakirjandus taanduda pelgalt populaarsete teemade ettekandjaks. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.4324\/9781003476597\">Peru\u0161ko, Harro-Loit ja Lauk<\/a> r\u00f5hutavad, et professionaalsel ajakirjandusel on demokraatias oma roll: pakkuda aruteluplatvormi, mitte \u00fcksnes kl\u00f5psude p\u00e4rast konkureerida. Eesti ajakirjanduse tulevik s\u00f5ltub sellest, kuidas suudetakse tasakaalustada kiirus ja s\u00fcgavus, m\u00f5\u00f5dikud ja m\u00f5testatus. Digitaalsed v\u00f5imalused avavad tohutu potentsiaali, aga ainult juhul, kui need allutatakse ajakirjanduse p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustele: t\u00f5ele, s\u00f5ltumatusele ja \u00fchiskondlikule vastutusele.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-video\"><video controls src=\"https:\/\/peegel.ut.ee\/veebiajakirjandus\/A\/1.mp4\"><\/video><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Viited<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n<p>Hennoste, T. (2008). Uudise k\u00e4siraamat. Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Himma, M. ja Ivask, S. (2025). Phases of Going Digital: A Framework for Assessing Newsroom Digitalisation Process. Journalism Practice. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1080\/21670811.2024.2302554\">https:\/\/doi.org\/10.1080\/21670811.2024.2302554<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Ivask, S. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (2024). Mirroring Journalistic Work in Newsroom Metrics. Convergence. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1177\/13548565241286979\">https:\/\/doi.org\/10.1177\/13548565241286979<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Jansov\u00e1, I., K\u00f5uts-Klemm, R., Raycheva, L. jt. (2024). Media Audience Practices. In European Media Systems for Deliberative Communication. Routledge. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.4324\/9781003476597-6\">https:\/\/doi.org\/10.4324\/9781003476597-6<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Peru\u0161ko, Z., Harro-Loit, H. ja Lauk, E. (2024). European Media Systems for Deliberative Communication. Routledge. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.4324\/9781003476597\">https:\/\/doi.org\/10.4324\/9781003476597<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Statistikaamet (2024). <a href=\"https:\/\/stat.ee\/\">https:\/\/stat.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Siin peat\u00fckis saad teada, Mis on uudis ja kuidas see s\u00fcnnib? Uudis on l\u00fchidalt \u00f6eldes info selle kohta, mis on juhtunud v\u00f5i juhtumas. Uudis ei ole aga pelgalt faktide rida \u2013 see on ajakirjaniku loominguline t\u00f5lgendus maailmast ja sellega antakse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":189,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-69","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/69","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/users\/189"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69"}],"version-history":[{"count":31,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/69\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":260,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/69\/revisions\/260"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}