{"id":52,"date":"2025-02-28T11:56:18","date_gmt":"2025-02-28T09:56:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/?page_id=52"},"modified":"2025-05-27T18:43:11","modified_gmt":"2025-05-27T15:43:11","slug":"piirid-nihkusid-tundmatusse-1989-aasta-eesti-ajakirjanduses","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/piirid-nihkusid-tundmatusse-1989-aasta-eesti-ajakirjanduses\/","title":{"rendered":"Piirid nihkusid tundmatusse \u2013 1989. aasta Eesti ajakirjanduses"},"content":{"rendered":"<p>Tegu on longreadiga, mis ilmus Delfis. Ligip\u00e4\u00e4s sellele on taastamisel. Autorid olid Signe Ivask, Marii Kangur, Karoliina Hussar, Alar Suija, Brit Laak, Mark \u0160andali, Heini Heinlaid, Greete Palgi. <\/p>\n\n\n\n<p>Sellest loost s\u00fcndis ka kokkuv\u00f5te Eesti akadeemilise ajakirjanduse seltsi aastaraamatusse.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-embed is-type-rich is-provider-issuu wp-block-embed-issuu\"><div class=\"wp-block-embed__wrapper\">\n<div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 383px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n\n<\/div><\/figure>\n\n\n\n<p>2019. aastal m\u00f6\u00f6dus kolmk\u00fcmmend aastat mitmest paljut\u00e4henduslikust s\u00fcndmusest: 1989. aasta augustis \u00fchendas inimkett Tallinna Vilniusega ja novembris langes Berliini m\u00fc\u00fcr. Kuigi Eesti ajakirjanikud peavad seda aastat ajakirjanduslikus m\u00f5ttes juba \u00fcsna vabaks, sest tsensuur oli seoses perestroikaga tuntavalt l\u00f5dvenenud, j\u00e4\u00e4b \u00f5hku k\u00fcsimus, kui julgelt sai hakata piire nihutama.<\/p>\n\n\n\n<p>Vaid kaks aastat hiljem, 1991. aastal p\u00fc\u00fcavad NSVL-i s\u00f5jav\u00e4elased sisse murda Vilniuse ja Tallinna teletorni. Vilniuses see \u00f5nnestubki. Sinna j\u00e4tab elu 14 inimest, haavata saab tuhatkond. Tallinna teletorni r\u00fcndamisest on tehtud filme, r\u00e4\u00e4gitud legende, kirjutatud raamatuid. Hukkunuid pole. Ometi on need ja paljud teised 1980ndatel aset leidnud s\u00fcndmused (nt Propelleri esinemise keeld 1980. aastal Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio vahelisel jalgpallimat\u0161il) aja m\u00e4rk: luuavarrestki v\u00f5ib teinekord pauk tulla.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Ajakirjandusuurija Roosmarii Kurvits m\u00e4rgib, et muutuste juured olid ikkagi N\u00f5ukogude Liidu viimase riigipea Mihhail Gorbat\u0161ovi algatatud perestroikas, millega kaasnes tasapisi avalikustamine ehk glasnost. Annad s\u00f5rme, l\u00e4heb k\u00e4si. \u201c1989. aasta oli juba aeg, kus see protsess l\u00e4ks j\u00e4rjest edasi ja enam tagasi p\u00f6\u00f6rata ei saanud. See aasta oli ka NLKP n\u00f5rgenemise aasta, nii et ka sealt hakkas kontroll \u00fcha v\u00e4henema. J\u00e4rjest rohkem tekkis vaidlusi, mida v\u00f5ib avaldada, mida mitte, \u201d selgitab ta.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Eva Kont (hiljem Luts) r\u00e4\u00e4gib oma 1991. aasta diplomit\u00f6\u00f6s Ajakirjanduse areng 1989\u20131991 \u201cEesti Ekspressi\u201d ja \u201cEdasi\u201d\/\u201dPostimehe\u201d n\u00e4itel, et ajakirjanikel oli k\u00e4ttesaadud vabadusega raske kohaneda, sest seni elati surutises, kus oma arvamust valjuh\u00e4\u00e4lselt avaldama ei kiputud ja k\u00f5ike v\u00e4lja \u00fctlema ei kiirustatud. \u00d5hku j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus, kui vaba on vaba. Sellele asuvadki ajakirjanikud k\u00fcmnendi l\u00f5pus vastust otsima.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4hehaaval, kuid v\u00e4ga kindlalt hakkab 1980ndate teises pooles lugejate, vaatajate ja kuulajateni imbuma \u00fcha rohkem vabameelset sisu, julgemaid arvamusavaldusi ja kriitilist teavet. Seni hoolega seatud s\u00f5nad, eufemismid ja ridade vahele kirjutamised-\u00fctlemised j\u00e4\u00e4vad tagaplaanile, sest Tallinnas asuva N\u00f5ukogude Liidu ametliku tsensuuri- ja riigisaladuse kaitseorgani Glavliti (vene k. \u0413\u043b\u0430\u0432\u043d\u043e\u0435 \u0443\u043f\u0440\u0430\u0432\u043b\u0435\u043d\u0438\u0435 \u043f\u043e \u043e\u0445\u0440\u0430\u043d\u0435 \u0433\u043e\u0441\u0443\u0434\u0430\u0440\u0441\u0442\u0432\u0435\u043d\u043d\u044b\u0445 \u0442\u0430\u0439\u043d \u0432 \u043f\u0435\u0447\u0430\u0442\u0438) haare n\u00f5rgeneb ja \u00fctlemiste eest ei saa enam karistada. Innustunud ajakirjanikud kompavad \u00fcha rohkem piire. Tahetakse teha maailma parimat ajakirjandust, tuua auditooriumini uusi \u017eanre ja kirevust l\u00e4bi elu erinevate tahkude. Sealhulgas paiskuvad avalikkusesse tabuteemad.<\/p>\n\n\n\n<p>Vaata sellega seotud l\u00fchilugu siit:<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-video\"><video controls src=\"https:\/\/peegel.ut.ee\/veebiajakirjandus\/C\/1989.mp4\"><\/video><\/figure>\n\n\n\n<p><em>Projekti valmimist toetas U.S. Department of State ja USA saatkond Eestis.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tegu on longreadiga, mis ilmus Delfis. Ligip\u00e4\u00e4s sellele on taastamisel. Autorid olid Signe Ivask, Marii Kangur, Karoliina Hussar, Alar Suija, Brit Laak, Mark \u0160andali, Heini Heinlaid, Greete Palgi. Sellest loost s\u00fcndis ka kokkuv\u00f5te Eesti akadeemilise ajakirjanduse seltsi aastaraamatusse. 2019. aastal &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":189,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-52","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/users\/189"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":233,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52\/revisions\/233"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/loodajakirjandusest\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}