{"id":20,"date":"2024-04-04T08:57:02","date_gmt":"2024-04-04T05:57:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/taustaks\/"},"modified":"2024-12-25T14:49:19","modified_gmt":"2024-12-25T12:49:19","slug":"taustaks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/taustaks\/","title":{"rendered":"Liivi keelest ja liivlaste asualadest"},"content":{"rendered":"<div style=\"height:18px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p>Liivi keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri haru l\u00e4\u00e4nemeresoome l\u00f5unar\u00fchma. Seda on k\u00f5neldud ennek\u00f5ike praegusel L\u00e4ti alal m\u00f5lemal pool Liivi lahte, kuid asustus on ulatunud ka t\u00e4nap\u00e4eva Eesti ala edelanurka.<\/p>\n\n\n\n<p>See liivi keel, millel ajaloo keerdk\u00e4ikudest hoolimata leiab k\u00f5nelejaid ka 21. sajandil, on <strong>Kuramaa liivi keel<\/strong>. Just seda keelekuju tutvustab siinne \u00f5pik. Kuramaa liivi keelt on tavaks jagada idaliivi ja l\u00e4\u00e4neliivi murdeks. <strong>Kuramaa tuntud liivi k\u00fclad<\/strong> l\u00e4\u00e4nepoolseimast alates on Pa\u0163ikm\u01ed (l\u00e4ti Ovi\u0161i), L\u016b\u017e (L\u016b\u017e\u0146a), Piz\u0101 (Mi\u0137e\u013ctornis), \u012ara (Lielirbe) \u2013 neis on k\u00f5lanud l\u00e4\u00e4neliivi murre. \u012ara j\u00f5e kaldal asuvas \u012ara k\u00fclas k\u00f5neldud keelt on m\u00f5nikord peetud ka keskmurdeks v\u00f5i siirdealaks l\u00e4\u00e4ne- ja idaliivi vahel. Idaliivi murdealale on kuulunud \u016a\u017ekil\u0101 (Jaunciems), S\u012bkr\u00f5g (S\u012bkrags), Ir\u0113 (Mazirbe), Kuo\u0161tr\u00f5g (Ko\u0161rags), Pitr\u00f5g (Pitrags), S\u01dfnag (Saunags), Vaid (Vaide), K\u016bolka (Kolka), M\u00e4gkil\u0101 (U\u0161i), Must\u0101num (Melnsils), Gipk (\u0122ipka).<\/p>\n\n\n\n<p>Liivi rand ja P\u00f5hja-Kuramaa (kaart: Tiit-Rein Viitso)<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"819\" height=\"629\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/649\/sissejuhatus_liivi_rand.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-945\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/649\/sissejuhatus_liivi_rand.jpg 819w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/649\/sissejuhatus_liivi_rand-300x230.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/649\/sissejuhatus_liivi_rand-768x590.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 819px) 100vw, 819px\"><\/figure>\n\n\n\n<!--nextpage-->\n\n\n\n<div style=\"height:18px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p><strong>Liivimaa liivi keelt<\/strong> esindab <strong>Salatsi liivi keel<\/strong>, mille viimased \u00fcleskirjutused rahvasuust p\u00e4rinevad 19. sajandi teisest poolest. Seda ajaloolist liivi keelekuju on eriti viimasel ajal p\u00f5hjalikult uuritud ja tutvustatud (k\u00f5ige hiljutisem \u00fclevaade on Karl Pajusalu ja Eberhard Winkleri \u201eSalatsi liivi keele teejuht\u201c, 2023).<\/p>\n\n\n\n<p>Liivlaste asualad (kaart: L\u00e4ti \u00dclikooli liivi instituut)<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"909\" height=\"416\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/649\/sissejuhatus_liivlaste_alad.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-951\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/649\/sissejuhatus_liivlaste_alad.png 909w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/649\/sissejuhatus_liivlaste_alad-300x137.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/649\/sissejuhatus_liivlaste_alad-768x351.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 909px) 100vw, 909px\"><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Liivi keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri haru l\u00e4\u00e4nemeresoome l\u00f5unar\u00fchma. Seda on k\u00f5neldud ennek\u00f5ike praegusel L\u00e4ti alal m\u00f5lemal pool Liivi lahte, kuid asustus on ulatunud ka t\u00e4nap\u00e4eva Eesti ala edelanurka. See liivi keel, millel ajaloo keerdk\u00e4ikudest hoolimata leiab k\u00f5nelejaid ka 21. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":320,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-20","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/users\/320"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1800,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions\/1800"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}