{"id":16,"date":"2024-04-04T08:57:01","date_gmt":"2024-04-04T05:57:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/82-gramatik-grammatika\/"},"modified":"2024-12-27T16:46:54","modified_gmt":"2024-12-27T14:46:54","slug":"82-gramatik-grammatika","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/82-gramatik-grammatika\/","title":{"rendered":"8.2. Gramatik \/ Grammatika"},"content":{"rendered":"
<\/div>\n\n\n\n

Siinses grammatikaosas saab \u00fclevaate partitsiipidest (lk 1), passiivist ja impersonaalist (lk 2) ning konverbitarinditest (lk 3).<\/p>\n\n\n\n

Partitsiibid<\/h5>\n\n\n\n

Kesks\u00f5nad ehk partitsiibid on verbivormid, millel on \u00fchiseid jooni omaduss\u00f5nadega, nt vrd a\u013c\u013c\u00f5d p\u016bl\u012b\u2019ed\u00f5d<\/em> \u2019rohelised puulehed\u2019<\/mark> ja m\u01ed\u2019z\u00f5 sa\u2019dd\u00f5nd p\u016bl\u012b\u2019ed\u00f5d<\/em> \u2019maha sadanud puulehed\u2019<\/mark>, kus sa\u2019dd\u00f5nd<\/em><\/mark>on kesks\u00f5na. Liivi keeles leiduvaid kesks\u00f5nu v\u00f5ib liigitada tegumoe, aja ja arvu j\u00e4rgi. Nii osutab -nd<\/em> <\/em><\/strong>tegus\u00f5na sa\u2019dd\u00f5<\/em> \u2019sadada; kukkuda\u2019<\/mark> korral isikulisele tegumoele, l\u00f5ppenud s\u00fcndmusele ja mitmusele (vrd ainsus: m\u01ed\u2019z\u00f5 sa\u2019dd\u00f5n p\u016bl\u0113\u2019\u1e11<\/em> \u2019mahakukkunud puuleht\u2019<\/mark>). Tabelis on kesks\u00f5nade erinevaid vorme ilmestatud tegus\u00f5nade a\u2019il\u00f5<\/em> \u2019joosta\u2019<\/mark> ja nutt\u00f5<\/em> \u2019kutsuda\u2019 <\/mark>abil.<\/p>\n\n\n\n

Tegu<\/strong>mood<\/strong><\/td>Aeg<\/strong><\/td>Ains<\/strong><\/td>N\u00e4ide<\/strong><\/td>Mitm<\/strong><\/td>N\u00e4ide<\/strong><\/td><\/tr>
aktiiv<\/td>olevik<\/td>(-b, -b\u00f5, -\u00f5b)<\/strong>
-iji, -ji, -i<\/strong> \u00a0<\/strong><\/td>		a\u2019iliji<\/strong> \u2019jooksev\u2019
nut\u0101ji<\/strong> \u2018h\u00fc\u00fcdev\u2019 \u00a0<\/td>		(-b\u00f5d, -\u00f5b\u00f5d)<\/strong>
-ijid, -jid, -id<\/strong><\/td>		a\u2019ilijid<\/strong> \u2019jooksvad\u2019
nut\u0101jid<\/strong> \u2018h\u00fc\u00fcdvad\u2019<\/td><\/tr>
passiiv<\/td>-d\u00f5b, -t\u00f5d,<\/strong> -\u00f5b<\/strong><\/td>a\u2019ild\u00f5b<\/strong> \u2018joostav\u2019
nutt\u00f5b<\/strong> \u2018h\u00fc\u00fctav\u2019<\/td>		-d\u00f5b\u00f5d, -t\u00f5b\u00f5d,<\/strong>
-\u00f5b\u00f5d<\/strong><\/td>		a\u2019ild\u00f5b\u00f5d<\/strong> \u2018joostavad\u2019
nutt\u00f5b\u00f5d<\/strong> \u2018h\u00fc\u00fctav\u2019<\/td><\/tr>
aktiiv<\/td>minevik<\/td>-n, -\u00f5n,<\/strong> -nd<\/strong><\/td>a\u2019il\u00f5n<\/strong> \u2018jooksnud\u2019
nutt\u00f5n<\/strong> \u2018h\u00fc\u00fcdnud\u2019<\/td>		-nd, -\u00f5nd,<\/strong> -n\u00f5d<\/strong><\/td>a\u2019il\u00f5nd<\/strong> \u2018jooksnud\u2019
nutt\u00f5nd<\/strong> \u2018h\u00fc\u00fcdnud\u2019<\/td><\/tr>
passiiv<\/td>-d\u00f5d, -t\u00f5d, -\u00f5d<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 a\u2019ild\u00f5d <\/strong>\u2018joostud\u2019
nutt\u00f5d <\/strong>\u2018h\u00fc\u00fctud\u2019<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Partitsiibid liivi keeles<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
Oleviku kesks\u00f5nad<\/h5>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Aktiivi oleviku kesks\u00f5nu<\/strong> kasutatakse harva (\u00fclal tabelis esitatud seet\u00f5ttu sulgudes), sest need langevad vormiliselt kokku kindla k\u00f5neviisi 3. isiku vormidega, nt jel\u0101b<\/mark> <\/em>t\u00e4hendab nii \u2019elab\u2019 (seega ka \u2019elan\u2019) kui ka \u2019elav\u2019<\/mark>. Kuigi jel\u0101b<\/em><\/strong> ri\u0161t\u012bng<\/em> \u2019elav inimene\u2019<\/mark> on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik, on ootusp\u00e4rasem tegijanimel p\u00f5hinev aktiivi oleviku kesks\u00f5na, nt va laig\u0101ld jel\u0101ji <\/strong>ri\u0161t\u012bng<\/em> \u2019va laialt elav inimene\u2019 <\/mark>(vt ka osa 7.3). Arvus \u00fchildumine oleneb s\u00f5nast, nt \u022d<\/em>gijizt sid\u016bd<\/em> \u2019h\u00f5\u00f5guvad s\u00f6ed\u2019<\/mark>, vrd lu\u2019ggiji lapst<\/em> \u2019leerilapsed\u2019 (otset\u00f5lkes \u2019lugev lapsed\u2019)<\/mark>. Nimelt nii m\u00f5nelgi juhul on tegu adjektiveerunud kasutusega.<\/p>\n\n\n\n

Passiivi oleviku kesks\u00f5nade<\/strong> abil moodustatakse \u00fcks kohustust v\u00e4ljendavatest modaaltarinditest, nt Si\u2019nn\u00f5n um s\u012bed\u00f5b<\/strong> se l\u0113ba<\/em> \u2019Sul tuleb s\u00fc\u00fca see leib\u2019<\/mark> (vt teise p\u00f5hilise modaaltarindi kohta osa 6.3). Alati siiski pole tegu modaalse kasutusega, nt T<\/em>\u00e4\u2019mm\u00f5n v\u022f\u2019\u013c n\u012b\u2019em\u00f5 m\u012bd\u00f5b<\/strong><\/em> \u2019Tal oli lehm m\u00fc\u00fca\u2019.<\/mark> Tarindiga v\u00f5idakse v\u00e4ljendada ka otstarvet, nt T<\/em>a v\u022f\u2019\u013c s\u01edt\u00f5d R\u012bg\u00f5 le\u2019bb\u00f5 <\/em>va\u0146t\u00f5lt\u00f5b<\/em><\/strong> \u2019Ta oli saadetud Riiga l\u00e4bivaatamiseks\u2019<\/mark>. \u00dchtlasi leidub n\u00e4iteid kinstrumentaalivormide kohta, nt Se a\u017e\u0101 s\u01edb tieudt\u00f5b\u00f5ks<\/strong> <\/em>\u2019See asi saab teatavaks\u2019<\/mark>.<\/p>\n\n\n\n

Passiivi oleviku kesks\u00f5nu tuleb ette mitmesugustes liits\u00f5nades kas p\u00f5hi- v\u00f5i t\u00e4iends\u00f5nana, nt k\u00e4\u2019dak\u0101t\u00f5b<\/strong><\/em> \u2019k\u00e4epide\u2019, s\u012bed\u00f5b<\/em><\/strong>a\u017e\u0101<\/em> \u2019toiduaine\u2019, suoimd\u00f5b<\/em><\/strong>s\u00f5n\u0101 <\/em>\u2019s\u00f5imus\u00f5na\u2019<\/mark>. Sageli kumab ka liits\u00f5nadest otsemini v\u00f5i kaudsemalt l\u00e4bi otstarve, nt sul\u0101t\u00f5b <\/em><\/strong>r\u012bst<\/em> \u2019sulatamisn\u00f5u\u2019<\/mark> (ehk sulatamiseks m\u00f5eldud n\u00f5u). Otstarbe v\u00e4ljendamisel v\u00f5ib passiivi oleviku kesk\u00f5na esineda koos tagas\u00f5naga <\/em>pier\u0101st<\/em> <\/strong>\u2018jaoks\u2019<\/mark>, ntKuo\u0163\u012bdn\u00f5\u2019gg\u00f5l v\u022f\u2019\u013c kuo\u0163\u012bd paikt\u00f5b<\/strong> pier\u0101st<\/strong><\/em> \u2019Kotin\u00f5el oli kottide paikamise jaoks\u2019<\/mark>.<\/p>\n\n\n\n

Mineviku kesks\u00f5nad<\/h5>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Aktiivi mineviku kesks\u00f5nad<\/strong> on kasutusel p\u00f5hiverbina liitminevikuvormides<\/strong>, nt M\u0113g \u016bom\u00f5 s\u012ben\u00f5d<\/strong> \/ \u00e4\u2019b \u016bom\u00f5<\/strong> s\u012ben\u00f5d<\/strong> l\u022dinagi\u017ei<\/em> \u2019Me oleme \/ ei ole l\u00f5unat s\u00f6\u00f6nud\u2019 <\/mark>(t\u00e4isminevik), T<\/em>a v\u022f\u2019\u013c \/<\/strong> i\u2019z \u016bo k\u01dfnd<\/strong> sk\u016bols\u00f5<\/em>\u2019 \u2019Ta oli \/ ei olnud k\u00e4inud koolis\u2019<\/mark> (enneminevik), aga ka liittulevikuvormides, nt Si\u2019z ta l\u012bb \/ \u00e4\u2019b l\u012b lopt\u00f5n<\/strong> i\u013c\u012bzsk\u016bol<\/em> \u2019Siis tal saab \/ ei saa \u00fclikool l\u00f5petatud\u2019<\/mark>.<\/p>\n\n\n\n

T\u00fc\u00fcpilised on juhud, kus aktiivi mineviku kesks\u00f5na k\u00e4itub \u00f6eldist\u00e4item\u00e4\u00e4rusena, iseloomustades alust, nt M\u0113g jel\u0101m la\u2019gg\u00f5nd<\/strong><\/em> \u2019Meie elame lahus (= lagunenud)\u2019<\/mark>. Seega ei seostu kesks\u00f5na \u00fcksnes tegus\u00f5naga \u2019olla\u2019. Leidub ka instrumentaalivorme, nt Se a\u017e\u0101 \u012beb ka\u2019dd\u00f5n\u00f5ks<\/strong><\/em>\u2019See asi j\u00e4\u00e4b kadunuks\u2019.<\/mark><\/p>\n\n\n\n

Aktiivi mineviku kesks\u00f5na esineb ka t\u00e4iendina, \u00fchildudes arvus nt jar\u0101 kuij\u00f5n <\/strong>k\u00e4b\u0101 :<\/em> jar\u0101 kuij\u00f5nd<\/strong> k\u00e4b\u0101d<\/em> \u2019\u00e4ra kuivanud s\u00f5rg : \u00e4ra kuivanud s\u00f5rad\u2019<\/mark>. M\u00f5ned kesks\u00f5nad on adjektiivistunud, nt j\u016bob\u00f5n <\/em><\/strong>joobnu\u2019<\/mark>.<\/p>\n\n\n\n

Passiivi mineviku kesks\u00f5nade<\/strong> abil moodustatakse aga passiivseid tarindeid (vt t\u00e4psemini j\u00e4rgmiselt lehek\u00fcljelt).<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

Passiiv ja impersonaal<\/h5>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Liivi keeles ei ole l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltele omast s\u00fcnteetilist impersonaali (vrd nt eesti tehakse : tehti<\/em>, minnakse : mindi<\/em> jne). Selle asemel on kasutusel abiverbist v\u0231lda<\/em> \u2019olla\u2019 s\u01edd\u00f5<\/em> \u2019saada\u2019 v\u00f5i l\u012bd\u00f5<\/em> \u2019olema saada\u2019<\/mark> ning p\u00f5hiverbi passiivi mineviku kesks\u00f5nast koosnevad \u00fchendid<\/strong>. Ajaline t\u00e4hendus oleneb abiverbi ajavormist, aga ka laiemast kontekstist. Minevikulise t\u00e4henduse korral on abiverb minevikuvormis, nt Ta sai <\/strong>freilen\u00f5ks nutt\u00f5d<\/strong><\/em> \u2019Teda kutsuti preiliks\u2019, T\u00e4\u2019m leja v\u022f\u2019\u013c <\/strong>\u01ed\u2019v\u00f5d\u00f5ks katt\u00f5d<\/strong><\/em> \u2019Tema keha oli kaetud haavadega\u2019<\/mark>, olevikulise v\u00f5i tulevikulise t\u00e4henduse korral aga olevikuvormis (t\u00f5lgendus oleneb ka kontekstist), nt Ne s\u01edb\u00f5d <\/strong>ib\u016bkst\u00f5ks nutt\u00f5d<\/strong> <\/em>\u2019Neid nimetatakse juusteks\u2019, Se t\u012be s\u01edb<\/strong><\/em> t\u012b\u2019ed\u00f5d <\/em><\/strong>\u2019See t\u00f6\u00f6 saab tehtud\u2019.<\/mark><\/p>\n\n\n\n

Hea teada.<\/strong> Kirjeldatud tarindeile on iseloomulik, et tegija on aluse positsioonilt eemaldatud. Tegija v\u00e4ljendamine mingi muu lauseliikmena pole siiski liivi keele \u00fcldiselt ootusp\u00e4rane. Vaid harvadel juhtudel v\u00f5ib kohata elatiivi v\u00f5i tagas\u00f5nafraasiga v\u00e4ljendatud tegijat, nt Ne v\u022f\u2019\u013ct\u00f5 br\u016bdgan\u0101st<\/strong> kutst\u00f5d.<\/em> \u2019Nad olid peigmehe poolt kutsutud\u2019,T\u00e4m\u0101 s\u01edb k\u0113nig k\u00e4\u2019dst <\/strong>jar\u0101 tapt\u00f5d.<\/em> \u2019Ta saab kuninga poolt \u00e4ra tapetud\u2019. <\/mark><\/p>\n\n\n\n

Alusega v\u00e4ljendatud tegija v\u00e4ljaj\u00e4tu korral v\u00f5ib ka 3. isiku ainsuslik v\u00f5i mitmuslik verbivorm saada impersonaalse t\u00f5lgenduse<\/strong>, nt viet\u0101 k\u0101ndiz<\/strong><\/em> \u2019kanti vett\u2019<\/mark> (otset\u00f5lkes \u2019vett kandis\u2019), B\u016bo\u1e11 t\u012beb <\/strong>v\u0101ldi\u0146 \u016bd n\u00e4d\u012b\u013c <\/em>\u2019Pood tehakse (otset\u00f5lkes \u2019teeb\u2019) lahti j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal\u2019. <\/mark>Samuti on liitminevikuvormid aluse puudumise korral t\u00f5lgendatavad impersonaalsetena, nt Ik\u0161k\u00f5rd \u0101t\u00f5 l\u01df\u2019n\u00f5d<\/strong> lapst\u0101 ri\u0161t\u00f5m <\/em>\u2019\u00dckskord on mindud last ristima\u2019<\/mark>. Taolistel puhkudel on sagedased juhud, mil objekt s\u00e4ilitab oma k\u00e4\u00e4nde (vrd viet\u0101 k\u0101ndiz<\/em> \u2019kanti vett\u2019 ja ta k\u0101ndiz viet\u0101<\/em> \u2019ta kandis vett\u2019<\/mark>). Seevastu \u00fclal kirjeldatud passiivitarindites on objekti k\u00e4\u00e4nde s\u00e4ilimine k\u00fcll v\u00f5imalik, kuid pigem saab aktiivilause objektist siiski passiivilause subjekt (X nut\u012bz t\u01dfnda freilen\u00f5ks \u2018<\/mark><\/em>X kutsus teda preiliks\u2019 <\/mark>> Ta sai freilen\u00f5ks nutt\u00f5d<\/mark><\/em> \u2018Ta sai preiliks kutsutud\u2019<\/mark>).<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

Konverbitarindid<\/h5>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Konverbi tunnuseks liivi keeles on -ds\u00f5<\/em><\/strong>, -\u00f5s<\/em><\/strong>.<\/em> \u00dcldiselt v\u00e4ljendab vastav vorm m\u00e4\u00e4ruslikke suhteid, lisades ajalise v\u00f5i viisilise t\u00e4henduse.<\/p>\n\n\n\n

    \n
  • Ajalise t\u00e4henduse n\u00e4ited: Ta lieud\u00f5n<\/em> sk\u016bolst\u00f5 tulds\u00f5<\/strong>\u2026 <\/em>\u2019Ta leidnud koolist tulles\u2026\u2019, L\u01df\u2019ds\u00f5<\/em><\/strong> ta n\u01dfnd\u2026 <\/em>\u2019Minnes ta n\u00e4gi\u2026\u2019<\/mark><\/li>\n\n\n\n
  • Viisilise t\u00e4henduse n\u00e4ited: Ta lek\u0161 ja\u013cgi vie\u2019dd\u00f5s<\/strong> jem\u0101n tagan<\/em> \u2019Ta l\u00e4ks jalgu vedades ema j\u00e4rel<\/mark>\u2018<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    Ajasuhte poolest on enamasti tegu samaaegsusega, kuid konverbitarindiga v\u00e4ljendatud s\u00fcndmus v\u00f5ib ka j\u00e4rgnenud s\u00fcdmusele vahetult eelneda, nt Sied\u0101 k\u016bl\u00f5s<\/strong> \u012brgis l\u00e4p\u0161 utt\u00f5<\/em> \u2019Seda kuuldes hakkas laps nutma.\u2019<\/mark><\/p>\n\n\n\n

    Konverbitarindite eitavateks vasteteks on supiini abessiivivormid (\u2013m\u00f5t<\/strong><\/em>), mis v\u00f5ivad esineda koos eituss\u00f5naga ilm\u00f5<\/em> \u2019ilma\u2019<\/mark> (v\u00f5i l\u00e4ti keelest laenatud samat\u00e4hendusliku s\u00f5naga b\u00e4s<\/mark>)<\/em>, nt Ve\u2019l k\u014dgi\u0146 van\u0101m\u012bez va\u0146\u021b\u013c\u00f5n, ilm\u00f5<\/strong> s\u012blmad p\u012bltam\u00f5t<\/strong>, mie\u2019rjem\u0101n tagan<\/em> <\/strong>\u2019Veel kaua vanamees vaadanud, ilma silmi pilgutamata, mereemale j\u00e4rele\u2019.<\/mark><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Siinses grammatikaosas saab \u00fclevaate partitsiipidest (lk 1), passiivist ja impersonaalist (lk 2) ning konverbitarinditest (lk 3). Partitsiibid Kesks\u00f5nad ehk partitsiibid on verbivormid, millel on \u00fchiseid jooni omaduss\u00f5nadega, nt vrd a\u013c\u013c\u00f5d p\u016bl\u012b\u2019ed\u00f5d \u2019rohelised puulehed\u2019 ja m\u01ed\u2019z\u00f5 sa\u2019dd\u00f5nd p\u016bl\u012b\u2019ed\u00f5d \u2019maha sadanud puulehed\u2019, …<\/p>\n","protected":false},"author":320,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/users\/320"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1983,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/1983"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}