{"id":14,"date":"2024-04-04T08:57:01","date_gmt":"2024-04-04T05:57:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/72-grammatika\/"},"modified":"2024-12-20T17:29:02","modified_gmt":"2024-12-20T15:29:02","slug":"72-grammatika","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/72-grammatika\/","title":{"rendered":"7.2. Gramatik \/ Grammatika"},"content":{"rendered":"
<\/div>\n\n\n\n

Siinse \u00f5ppet\u00fcki grammatikaosas saab \u00fclevaate jussiivist (lk 1) ning kvotatiivist (lk 2).<\/p>\n\n\n\n

Jussiiv<\/h4>\n\n\n\n

Jussiivi ehk m\u00f6\u00f6nvat k\u00f5neviisi kasutatakse t\u00fc\u00fcpiliselt siis, kui k\u00e4sk, keeld v\u00f5i palve l\u00e4htub kelleltki teiselt kui k\u00f5nelejalt ja on suunatud kellelegi teisele kui kuulajale. Enamasti koosneb vastav tarind partiklist la\u2019z <\/em>ning p\u00f5hiverbi jussiivivormist.<\/p>\n\n\n\n

Nt\u00a0\u00a0La\u2019z v\u00f5t\u0101g<\/strong> s\u012be ib\u012bz ja pang\u00f5 <\/strong>ratt\u00f5d je\u2019dd\u00f5<\/em>. \u2019(Ta) v\u00f5tku see hobune ja pangu van<\/mark>kri ette.\u2019<\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5imalikud tunnused on -g<\/em><\/strong>, -\u00f5g<\/em><\/strong>, -g\u00f5<\/em><\/strong>, <\/em>-kk\u00f5<\/em><\/strong> ja\u00a0-k\u00f5<\/em><\/strong>. Neist viimased kaks on kasutusel vaid \u00fche s\u00f5naga: vastavalt l\u00e4kk\u00f5 <\/em>\u2018mingu\u2019 ja\u00a0v\u022flk\u00f5<\/span><\/i> \u2018olgu\u2019.<\/span><\/p>\n\n\n\n

Isik<\/strong><\/td>v\u0231l|da<\/strong> \u2019olla\u2019<\/td>t\u012b\u2019e|d\u00f5<\/strong> \u2019teha\u2019<\/td>pall|\u00f5<\/strong> \u2019paluda\u2019<\/td>lu\u2019gg|\u00f5<\/strong> \u2019lugeda\u2019<\/td>m\u00f5tl|\u00f5<\/strong> \u2019m\u00f5elda\u2019<\/td><\/tr>
ma, sa, ta<\/td>v\u022fl|k\u00f5<\/td>t\u012be|g\u00f5<\/td>p\u01edla|g<\/td>lu\u2019gg|\u00f5g<\/td>m\u00f5tl|\u00f5g<\/td><\/tr>
m\u0113g, t\u0113g, ne<\/td>v\u022fl|k\u00f5|d<\/td>t\u012be|g\u00f5|d<\/td>p\u01edla|g|\u00f5d<\/td>lu\u2019gg|\u00f5g|\u00f5d<\/td>m\u00f5tl|\u00f5g|\u00f5d<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Jusiivitarindit kasutatakse ka otstarbek\u00f5rvallauses,\u00a0<\/span><\/span>nt\u00a0Ne\u2019i ta a\u0304ndab s\u012be bot\u012b\u013c la\u2019z j\u016bog\u00f5<\/strong><\/em>. \u2019Nii ta annab selle pudeli, et (ta) jooks.\u2019<\/mark><\/span><\/p>\n\n\n\n

Eitavas k\u00f5neliigis<\/strong> lisandub eitusverb a\u2019lg\u00f5 <\/em>v\u00f5i a\u2019lg\u00f5d:<\/em><\/p>\n\n\n\n

ma, sa, ta<\/strong><\/td>a\u2019lg\u00f5<\/td>p\u01edla|g<\/td><\/tr>
me\u0304g, te\u0304g, ne<\/strong><\/td>a\u2019lg\u00f5d<\/td>p\u01edla|g|\u00f5d<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Nt\u00a0Nai k\u012bt\u00f5n, alg\u00f5 <\/strong>Mik\u012b\u013c k\u0101rtag<\/strong>.<\/em> \u2019Naine \u00f6elnud, \u00e4rgu Mihkel kartku.\u2019<\/span><\/span>\u00a0<\/mark><\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Kvotatiiv<\/h4>\n\n\n\n

Kvotatiiv ehk kaudne k\u00f5neviis on kasutusel vahendatud informatsiooni edasiandmiseks. Tavap\u00e4rane on selle kasutamine komplementk\u00f5rvallausetes, mille juhatab sisse\u00fctlemist v\u00f5i taju v\u00e4ljendav tegus\u00f5na, nagu\u00a0ki\u2019zz\u00f5<\/i> \u2019k\u00fcsida\u2019, k\u016bl\u00f5 <\/i>\u2019kuulda\u2019, n\u00e4g\u021b\u00f5 <\/i>\u2019n\u00e4idata jne\u2019, nt Neitst tund u\u2019lz\u00f5 ja ki\u2019zz\u00f5n, mis ta t\u01ed\u2019ji<\/strong>, sk\u016bolm\u0113star ve\u2019l ma\u2019ggiji <\/strong><\/em>\u2019T\u00fcdruk tulnud v\u00e4lja ja k\u00fcsinud, mis ta tahab, kooli\u00f5petaja veel magab\u2019<\/mark>. Erinevalt eesti keelest, kus kvotatiiv \u00fcldiselt ositab sellele, et k\u00f5neleja ei v\u00f5ta vastutust \u00f6eldava sisu \u00f5igsuse eest,\u00a0on liivi keeles selle peamine \u00fclesanne just vahendatuse m\u00e4rkimine.<\/span><\/span><\/p>\n\n\n\n

Tunnusteks on -i<\/strong><\/em>, -ji<\/strong><\/em>, -iji<\/em><\/strong>; mitmuslikes vormides\u00a0lisandub -d<\/strong><\/em>.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

    \n
  • -i<\/strong> \u2013 kasutatakse tegus\u00f5nade v\u0231lda <\/em>\u2019olla\u2019, t\u016blda <\/em>\u2019tulla\u2019 ja p\u0101nda <\/em>\u2019panna\u2019 puhul: v\u022f\u013c\u013c\/i <\/em>\u2019olevat\u2019, tu\u013c\u013c\/i <\/em>\u2019tulevat\u2019, pa\u0146\u0146\/i <\/em>\u2019panevat\u2019. S\u00f5nat\u00fcvesse ilmub -\u013c v\u00f5i -\u0146 analoogiliselt nende tegus\u00f5nade lihtminevikuvormidega, vrd v\u022f\u2019\u013c <\/em>\u2019oli\u2019, tu\u2019\u013c <\/em>\u2018tuli\u2019, pa\u2019\u0146 <\/em>\u2019pani\u2019.<\/li>\n\n\n\n
  • -ji<\/strong> \u2013 esineb
    a) \u00fchesilbiliste vokaalt\u00fcveliste tegus\u00f5nadega, nt v\u012b\/ji<\/em> \u2019viivat\u2019. Siia hulka kuuluvad ka sellised tegus\u00f5nad, mille t\u00fcvevokaalid lihtminevikus l\u00fchenevad, samas kui kvotatiivi t\u00fcves on \u01df ja \u012be asemel \u0113, vrd k\u01df\u2019\/d\u00f5 <\/em>\u2019k\u00e4ia\u2019 : kei <\/em>\u2019k\u00e4is\u2019 : k\u0113\/ji <\/em>\u2019k\u00e4ivat\u2019, s\u012be\/d\u00f5<\/em> \u2019s\u00fc\u00fca\u2019 : sei <\/em>\u2019s\u00f5i\u2019 : s\u0113\/ji <\/em>\u2019s\u00f6\u00f6vat\u2019;
    b) kahesilbiliste a-\/\u0101-t\u00fcvedega.<\/li>\n\n\n\n
  • -iji<\/strong> \u2013 esineb \u016b-, \u00f5- ja konsonantt\u00fcveliste tegus\u00f5nade puhul; astmevahelduslike verbide korral liitub tugevaastmelisele vormile.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
    Isik<\/strong><\/td>v\u0231l|da <\/strong>\u2019olla\u2019<\/td>s\u01ed|d\u00f5 <\/strong>\u2019saada\u2019<\/td>pall|\u00f5 <\/strong>\u2019paluda\u2019<\/td>lu\u2019gg|\u00f5 <\/strong>\u2019lugeda\u2019<\/td>k\u0113rat|\u00f5 <\/strong>\u2019kirjutada\u2019<\/td><\/tr>
    ma, sa, ta<\/strong><\/td>vo\u0307l\u0327l\u0327 |i<\/td>s\u01ed|ji<\/td>p\u01edla|ji<\/td>lu\u2019gg|iji<\/td>k\u0113rat|iji<\/td><\/tr>
    m\u0113g, t\u0113g, ne<\/strong><\/td>vo\u0307l\u0327l\u0327 |i|d<\/td>s\u01ed|ji|d<\/td>p\u01edla|ji|d<\/td>lu\u2019gg|iji|d<\/td>k\u0113rat|iji|d<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n
    <\/div>\n\n\n\n

    Eitavas k\u00f5neliigis<\/strong> lisandub eitusverb:<\/p>\n\n\n\n

    ma<\/strong><\/td>\u00e4\u2019b<\/td>k\u0113rat|iji<\/td><\/tr>
    sa<\/strong><\/td>\u00e4\u2019d<\/td>k\u0113rat|iji<\/td><\/tr>
    ta<\/strong><\/td>\u00e4\u2019b<\/td>k\u0113rat|iji<\/td><\/tr>
    m\u0113g<\/strong><\/td>\u00e4\u2019b<\/td>k\u0113rat|iji|d<\/td><\/tr>
    t\u0113g<\/strong><\/td>\u00e4t<\/td>k\u0113rat|iji|d<\/td><\/tr>
    ne<\/strong><\/td>\u00e4\u2019b<\/td>k\u0113rat|iji|d<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n
    <\/div>\n\n\n\n

    Nt Se\u013c\u013ci van\u0101 ri\u0161t\u012bng \u00e4\u2019b v\u00f5iji <\/strong>jem\u012b\u0146 mid\u0113g\u00f5st sield\u00f5ks opp\u00f5<\/em>. \u2019Selline vana inimene ei v\u00f5ivat enam midagi selgeks \u00f5ppida.\u2019<\/mark><\/span><\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

    Le\u0163k\u012bel m\u022f\u2019jjimi \/ L\u00e4ti keele m\u00f5ju<\/h5>\n\n\n\n
    <\/div>\n\n\n\n

    L\u00e4ti keele m\u00f5ju liivi keeles on m\u00e4rgata k\u00f5igil keeletasanditel. K\u00f5ige kergem on tuvastada erisuguseid laens\u00f5nu, nagu n\u00e4iteks bro\u2019ut\u0161\u00f5<\/em> <\/strong>\u2019s\u00f5ita\u2019 <\/mark>(l\u00e4ti braukt <\/em>: brauc<\/em>), dad\u017e\u0101 <\/strong><\/em>\u2019takjas\u2019 <\/mark>(l\u00e4ti dadzis<\/em>) jm. Samuti on liivi keeles \u00fcldlevinud ja kinnistunud l\u00e4tilaenulised funktsioonis\u00f5nad, nagu un <\/strong><\/em>\u2019ja\u2019, bet <\/strong><\/em>\u2019aga\u2019, b\u00e4s<\/em> <\/strong>\u2019ilma\u2019, pa <\/strong><\/em><\/mark>(translatiivi abis\u00f5na, nt pa s\u016br\u00f5ks<\/em> \u2019suureks\u2019). Nende k\u00f5rval on siiski j\u00e4\u00e4nud kasutusele ka liivikeelsed ja<\/em>, ag\u0101<\/em>, ilm\u00f5<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

    L\u00e4tim\u00f5juline on prefiksite ehk eesliidete kasutamine liivikeelsete tegus\u00f5nadega. Nende hulgas on nii selliseid, millele vastab liivikeelne \u00fchendverb, nt sam\u016bo\u0161tab<\/mark><\/strong><\/em>\u2019m\u00f5istab\u2019 <\/mark>(l\u00e4ti saprot<\/em>) (vrd s\u01edb ar\u016b<\/em>), kui ka selliseid, mille puhul prefiks lause t\u00e4hendusele midagi juurde ei anna, nt vrd piep\u01edlab <\/strong><\/em>\u2019palub\u2019 <\/mark>(l\u00e4ti piel\u016bdz<\/em>). On siiski t\u00e4heldatud, et prefiksite kasutus varieerub isikuti, nt \u00fcks k\u00f5neleja \u00fctleb iegrum\u0101nik\u0101d<\/em> <\/strong>\u2019vaenlased\u2019<\/mark> (l\u00e4ti ienaidnieki<\/em>), teine aga grum\u0101nik\u0101d<\/mark><\/strong><\/em>.<\/p>\n\n\n\n

    Liivi keel on oma j\u00e4lje j\u00e4tnud ka l\u00e4ti keelde. K\u00f5ige tuntum n\u00e4ide on r\u00f5hu esinemine esisilbil, mida on peetud liivi v\u00f5i laiemalt (l\u00f5unapoolsete) l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte m\u00f5juks l\u00e4ti keeles. Seda, et l\u00e4ti keele lokatiivi k\u00e4\u00e4net v\u00f5idakse kohati kasutada suuna m\u00e4rkimiseks, on seostatud liivi keele m\u00f5juga. Samuti on l\u00e4ti keeles mitmeid s\u00f5nu, mis on laenatud liivi keelest, nt s\u0113ne<\/em> <\/mark><\/strong>(liivi s\u0113\u0146 <\/em>\u2019seen\u2019), maks\u0101t<\/mark> <\/strong><\/em>(liivi maks\u00f5 <\/em>\u2019maksta\u2019).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Siinse \u00f5ppet\u00fcki grammatikaosas saab \u00fclevaate jussiivist (lk 1) ning kvotatiivist (lk 2). Jussiiv Jussiivi ehk m\u00f6\u00f6nvat k\u00f5neviisi kasutatakse t\u00fc\u00fcpiliselt siis, kui k\u00e4sk, keeld v\u00f5i palve l\u00e4htub kelleltki teiselt kui k\u00f5nelejalt ja on suunatud kellelegi teisele kui kuulajale. Enamasti koosneb vastav …<\/p>\n","protected":false},"author":320,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/users\/320"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1558,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/1558"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liivikeel\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}