![\"joonis_2.jpg\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/299\/joonis_2.jpg\" "\\"joonis_2.jpg\\"")
Joonis 2. Liitva klassi\/kooli arendamisprintsiibid (H. Krips, 2017)<\/p>\n\n
Joonis 2. Liitva klassi\/kooli arendamisprintsiibid (H. Krips, 2017)<\/p>\n\n
1) Adekvaatne juhtimine \u2013 kaasav, demokraatlik juhtimisstiil \u00f5petajatel ja koolijuhtidel.<\/strong> \u00d5petajad\/juhid koos p\u00fc\u00fcavad kaasata \u00f5pilasi selleks, et teadvustuks \u201e\u00f5ppimine ja areng on k\u00f5ige t\u00e4htsam\u201c. Meetmete loomine<\/strong> \u2013 nende arendamine.<\/p>\n 2) \u00d5petajad\/juhid koos p\u00fc\u00fcavad kaasata \u00f5petajaid\/\u00f5pilasi selleks, et kooliv\u00e4\u00e4rtus sallivus, muutuks koolis k\u00e4itumisnormiks. Sallivus nii uussisser\u00e4ndajate kui muu mitmekesisuse suhtes. Meetmete loomine<\/strong> \u2013 nende arendamine.<\/p>\n 3) K\u00f5ik panustavad<\/strong> \u2013 juhtkond ja \u00f5petajad ja tugiteenuste osutajad ja lapsevanemad ja \u00f5pilased, ja omavalitsus) \u2013 koost\u00f6\u00f6. Haarata inimesi kaasa arenduse juhtimismeeskonda \u2013 see omakorda oma liikmete kaudu haarab kaasa teisi. Meetmete loomine<\/strong> \u2013 nende arendamine.<\/p>\n Arenduse juhtmeeskonnal tuleb s\u00f5nastada eesm\u00e4rgid ja vajadusel alaeesm\u00e4rgid.<\/strong> N\u00e4iteks eesm\u00e4rk oleks meie koolis v\u00e4\u00e4rtuse sallivus praktiline t\u00e4htsustamine. Alaeesm\u00e4rgid v\u00f5ivad olla \u2013 a) saavutada v\u00e4\u00e4rtuse sallivus t\u00e4htsustumine esimeses ja teises klassis; b) saavutada v\u00e4\u00e4rtuse sallivus t\u00e4htsustumine p\u00f5hikooli vanemas astmes jne. Kui praktikas sellega tegelema hakata, siis selgub, et ka siin toimub \u201ejagunemine\u201c \u2013 sallivus teistsuguse usu suhtes, v\u00e4\u00e4rtuste suhtes jne. Selgub, et sallivusega on seotud see, kuidas me omavahel r\u00e4\u00e4gime, oma seisukohti selgitame. Selgub, et on tarvis \u00f5petada \u00f5pilastele suhtlemisoskusi (p\u00f5hjendamist, toimetulekut demagoogiaga, konfliktidega toimetuleku viise jms). \u00d5petajad v\u00f5ivad vajada konfliktide vahendamise ja\/v\u00f5i lepitamise oskusi. Arutelul v\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus kuidas?<\/strong> Siin saab kasutada probleemilahendusmeetodit<\/strong> ja r\u00fchmat\u00f6\u00f6na otsida n\u00e4iteks vastust k\u00fcsimusele \u201eMida teha, et v\u00e4\u00e4rtus \u201esallivus\u201c muutuks k\u00e4itumisnormiks?\u201c Tulemusena saadakse meetmed, mida ellu viia. Meetmete elluviimise plaani tuleb realiseerida (juhtida) ja arendada. Selleks on soovituslik kasutada Demingi ratast.<\/p>\n Demingi ratas (William Edwards Deming, 1900\u20131993) koosneb neljast etapist: 1) planeeri (plan) m\u00e4\u00e4ratle mida\u2026.. ja kuidas; 2) teosta (do); 3) kontrolli\/uuri (check) tulemusi: 4) korrigeeri (act) \u2013 meetmed parendamiseks.<\/p>\n Arendustegevuse praktikas (aga ka juba planeerimisel\/arutamisel) ilmneb tavaliselt m\u00f5ni kitsaskoht, mida Eliyahu M Goldratt on nimetanud \u201epudelikaelaks\u201c. \u201ePudelikaela\u201c ilmnemisel saab kasutada probleemilahendusmeetodit, kaasates \u00f5petajaid, \u00f5pilasi, \u00f5pilaste vanemaid ja vajadusel omavalitsuse t\u00f6\u00f6tajaid.<\/p>\n Saavutada kiusamisvaba kool peab olema \u00fcks alaeesm\u00e4rkidest liitva klassi-kooli saavutamiseks.<\/strong> \u00d5pilaste positiivne k\u00e4itumine p\u00f5hineb v\u00e4\u00e4rtustel, <\/strong>mida kool propageerib. Need on PKTK meetmete aluseks. PKTK-st on r\u00e4\u00e4gitud Krips, Siivelt, Rajasalu (2012). Suhtlemine probleemsete \u00f5pilastega.<\/p>\n Kuidas saavutada koos tegutsemist? Koost\u00f6\u00f6 eeldused:<\/strong> \u00dcks arendustegevuse t\u00f5en\u00e4olistest probleemidest on seotud motiveeritusega. Mida teha, et \u00f5pilased tahaks\u2026 Mida teha, et \u00f5petajad tahaks \u2026<\/strong><\/p>\n Informatsiooni liikumine.<\/strong> Kuidas (milliste) suhtluskanalite kaudu infot levitada, tagasisidet saada jms<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Joonis 2. Liitva klassi\/kooli arendamisprintsiibid (H. Krips, 2017) 1) Adekvaatne juhtimine \u2013 kaasav, demokraatlik juhtimisstiil \u00f5petajatel ja koolijuhtidel. \u00d5petajad\/juhid koos p\u00fc\u00fcavad kaasata \u00f5pilasi selleks, et teadvustuks \u201e\u00f5ppimine ja areng on k\u00f5ige t\u00e4htsam\u201c. Meetmete loomine \u2013 nende arendamine. 2) \u00d5petajad\/juhid koos …<\/p>\n","protected":false},"author":160,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/160"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":74,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/74"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\u201eKui klass (kool) pole \u00fchele turvaline, siis pole ta seda kellelegi\u201c. \u00d5petajad teavad, kuidas kiusamise puhul toimida. Koolis on meetmete s\u00fcsteem kiusamisega tegelemiseks ja selle ennetamiseks. Klass hoiab kokku ja ei luba kiusamist. N\u00e4iteks: Positiivse k\u00e4itumise toetamine koolis (PKTK) (School-wide Positive Behavior Support SWPBS, vt Robert G. Powell, Dana L. Powell Classroom Communication and Diversity: Enhancing Instructional Practice. Routledge, 2016; Dunlap, K., Goodman, S., McEvoy, C., & Paris, F. (2010). School-wide positive behavioral interventions and supports: Implementation guide. Lansing, MI: Michigan Department of Education).<\/p>\n
\u00dcHINE EESM\u00c4RK (Selle teadvustamine)
MOTIVEERITUS (Iga grupi liikme huvitatus)
INFO LIIKUMINE (Mis toimub, mida tehakse, nii positiivne kui negatiivne tagasiside)
KOKKUHOIDMINE (\u201eMeie tunne\u201c \u2013 kohesiivsus)
OSKUSLIK JUHTIMINE \u2013 NB! K\u00f5ige olulisem, et \u201esaada\u201c klassid\/kool t\u00f6\u00f6faasi<\/p>\n