\u201eLiitev klass \u2013 liitev kool\u201c tugineb riiklikele \u00f5ppekavadele:<\/p>\n
Koolieelse lasteasutuse riiklik \u00f5ppekava:<\/strong><\/p>\n \u00d5ppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6 \u2013 7aastane laps: \u2026 m\u00f5istab, et inimesed v\u00f5ivad olla erinevad; oskab teistega arvestada ja teha koost\u00f6\u00f6d; p\u00fc\u00fcab m\u00f5ista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma k\u00e4itumises ja vestluses; hoolib teistest inimestest, osutab abi ja k\u00fcsib seda vajadusel ka ise jm.<\/p>\n P\u00f5hikooli riiklikus \u00f5ppekavas<\/strong> oluliseks peetud v\u00e4\u00e4rtused tulenevad Eesti Vabariigi p\u00f5hiseaduses, \u00dcRO inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsioonis, lapse \u00f5iguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest p\u00f5him\u00f5tetest. Alusv\u00e4\u00e4rtustena t\u00e4htsustatakse \u00fcldinimlikke v\u00e4\u00e4rtusi: ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, \u00f5iglus, inimv\u00e4\u00e4rikus, lugupidamine enda ja teiste vastu ja \u00fchiskondlikke v\u00e4\u00e4rtusi: vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna j\u00e4tkusuutlikkus, \u00f5igusp\u00f5hisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus.<\/p>\n P\u00f5hikoolis luuakse alus enese m\u00e4\u00e4ratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja \u00fchiskonna liikmena, kes on eneseteadlik ning suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.<\/p>\n G\u00fcmnaasiumi riiklik \u00f5ppekava:<\/strong> Liitev koolikeskkond eeldab \u00fcldeesm\u00e4rgi \u201c\u00f5ppimine ja areng\u201d teadvustamist kogu koolikultuuri l\u00e4bivalt ja selle poole liikumist. \u201cMeie tunde\u201d teke klassi ja kooli tasandil t\u00e4hendab klassijuhataja, \u00f5petaja ja koolijuhi t\u00f6\u00f6s \u201egrupile\u201c orienteeritust<\/strong> (vt. joonis 1<\/a>).<\/p>\n Ei ole v\u00f5imalik k\u00f5iki \u00f5pilasi ja t\u00f6\u00f6tajaid \u201ekasvatada, \u00f5petada\u201c ennast arendavaks, sallivaks, hoolivaks jms. K\u00fcll on aga v\u00f5imalik luua tingimused selleks, et klass ja \u201e\u00f5petajatuba\u201c ja iga teine grupp koolis asub p\u00f5hieesm\u00e4rgi ja p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuste kaitsele ja tuleb toime sellega\/nendega, kes takistab grupil p\u00f5hieesm\u00e4rgi poole liikuda.<\/p>\n Sotsiaalps\u00fchholoogias on sellise grupi arengufaasi nimi t\u00f6\u00f6faas (grupp t\u00f6\u00f6tab efektiivselt grupi \u00fcldeesm\u00e4rgi suunas).<\/p>\n Suurim takistus liitvaks klassiks\/kooliks saamisel on autokraatlik juhtimine <\/strong>(sundiv, \u00fclin\u00f5udlik), mille tulemusena v\u00f5ib kujuneda autokraatlik organisatsioonikultuur. Ei saa j\u00f5uga sundida v\u00e4\u00e4rtusi omaks v\u00f5tma ega koost\u00f6\u00f6d tegema! Ei saa sundida sallivaks!<\/p>\n Suurim v\u00e4ljakutse liitvaks klassiks\/kooliks saamisel on adekvaatne juhtimine klassi ja kooli tasandil.<\/strong><\/p>\n \u00d5petajad ja juhid t\u00e4idavad juhtimisfunktsioone: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine.<\/p>\n \u00d5petajad ja juhid oskavad juhtida gruppi\/organisatsiooni konfliktifaasist (vastuolude faas, mille lahendamisega grupp toime ei tule) t\u00f6\u00f6faasi (\u00fcldeesm\u00e4rk on grupi jaoks t\u00e4htsustunud).<\/p>\n \u00d5petajad ja juhid oskavad kasutada erinevaid juhtimisstiile vastavalt olukorrale.\u00a0<\/p>\n
1) v\u00e4\u00e4rtusp\u00e4devus \u2013 suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi \u00fcldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja v\u00e4\u00e4rtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuurip\u00e4randiga ja n\u00fc\u00fcdisaegse kultuuri s\u00fcndmustega, v\u00e4\u00e4rtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
2) sotsiaalne p\u00e4devus \u2013 suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada \u00fchiskonna demokraatlikku arengut; teada ning j\u00e4rgida \u00fchiskonnas kehtivaid v\u00e4\u00e4rtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha erinevates situatsioonides koost\u00f6\u00f6d teiste inimestega; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.<\/p>\n