{"id":21,"date":"2024-04-04T04:35:23","date_gmt":"2024-04-04T01:35:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/opilaste-rollid-tuupilised-kaitumisviisid-klassis-ja-klassi-juhtimine\/"},"modified":"2024-04-04T04:35:29","modified_gmt":"2024-04-04T01:35:29","slug":"opilaste-rollid-tuupilised-kaitumisviisid-klassis-ja-klassi-juhtimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/opilaste-rollid-tuupilised-kaitumisviisid-klassis-ja-klassi-juhtimine\/","title":{"rendered":"\u00d5pilaste rollid (t\u00fc\u00fcpilised k\u00e4itumisviisid) klassis ja klassi juhtimine"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kui sotsiaalseid rolle defineeritakse sotsiaalps\u00fchholoogias l\u00e4bi rolliootuste<\/strong> (mida teised meilt meie selles v\u00f5i teises rollis ootavad) ja roll on kultuurispetsiifiline (ootused tuginevad antud kultuuriruumis valitsevatele v\u00e4\u00e4rtustele, kommetele, uskumustele jm., <strong>siis rolle v\u00e4ikeses grupis on defineeritud kui t\u00fc\u00fcpilisi indiviidide k\u00e4itumisviise<\/strong>. Seega tuleb vahet teha s\u00f5na roll neil erinevail t\u00e4hendusel (lisaks veel roll teatris, filmis). J\u00e4rgnevalt r\u00e4\u00e4gitakse \u00f5pilaste rollidest kui t\u00fc\u00fcpilistest k\u00e4itumisviisidest.<\/p>\n<p><strong>\u00d5petajal on kasulik teada, et klassis nagu igas muus sotsiaalses grupis esineb teatud kindlate t\u00fc\u00fcpiliste rollide t\u00e4itjaid<\/strong>. Kes on vaikne ja tagasihoidlik, see on seda enamasti alati. Kes on aktiivne on seda samuti sagedasti. Inimesed kalduvad grupis, s\u00f5ltuvalt isiksusest, huvidest, hoiakutest jms, k\u00e4ituma kindlal viisil. \u00d5pilase t\u00fc\u00fcpiline roll klassiruumis, t\u00e4hendab tema korduvaid, sarnaseid k\u00e4itumisviise. Mitmed grupiteoreetikud on taolisi rolle kirjeldanud, kusjuures esitatud rollide hulk ja sisu eri autoritel varieerub (Benne ja Sheats 1948; Millis ja Cottell 1998; Smith 1996). Kuigi m\u00f5ned autorid on esitanud \u00fcle kahek\u00fcmne rolli (Benne &amp; Sheats, 1948), saab \u00f5petaja \u00f5pilaste t\u00fc\u00fcpiliste rollide m\u00e4\u00e4ratlemisel v\u00e4hemaga hakkama. Vaatleme \u00f5pilase rolle mis sagedasti klassis esinevad:\u00a0<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f5926495599-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f5926495599-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f5926495599-collapse\">Juht<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f5926495599-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f5926495599-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Juht on aktiivne \u00f5pilane. Tavaliselt v\u00f5tab ta aruteludes esimesena s\u00f5na, et oma arvamust \u00f6elda v\u00f5i m\u00f5nda tegutsemisviisi pakkuda. Ta kaldub organiseerima, s\u00f5na andma, teis(t)i katkestama, selgitama, veenma. Sellisele \u00f5pilasele meeldib juhtida. Vahel v\u00f5ib klassis olla niisuguseid \u00f5pilasi mitu, ning siis on v\u00f5imalik nendevaheline v\u00f5istlus\/v\u00f5itlus juhtpositsiooni p\u00e4rast.\n<p><strong>\u00d5petajal\/klassijuhatajal on sageli m\u00f5istlik proovida juhirolli v\u00f5tvate \u00f5pilaste potentsiaali \u00e4ra kasutada, jagades nende vahel vastutusvaldkondi v\u00f5i \u00e4rgitades neid koost\u00f6\u00f6le (koosjuhtimisele)<\/strong>. Juhi rolli v\u00f5ttev \u00f5pilane on \u00f5petajale suureks abiks, kui \u00f5petaja oskab teda oma liitlaseks muuta. \u00d5petajal tuleb j\u00e4lgida, et selline \u00f5pilane teiste \u00fcle liigselt domineerima ei hakkaks. Selle v\u00e4ltimiseks saab \u00f5petaja\/klassijuhataja r\u00e4\u00e4kida \u00f5pilastele demokraatlikust juhtimisest ja \u00f5petada \u00f5pilastele demokraatlikku otsustamise viisi (arutelu, kus k\u00f5ik saavad oma arvamust v\u00e4ljendada ja h\u00e4\u00e4letada).<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f59264955a2-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f59264955a2-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f59264955a2-collapse\">V\u00f5imutahtja<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f59264955a2-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f59264955a2-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">V\u00f5imutahtja kipub samuti teisi juhtima. Ent kui juhi rolli t\u00e4itvale \u00f5pilasele lihtsalt meeldib organiseerida\/juhtida, siis nagu s\u00f5nadest \u201ev\u00f5imu tahtja\u201c v\u00e4lja v\u00f5ib lugeda, on sellise \u00f5pilase eesm\u00e4rgiks v\u00f5im teiste \u00fcle. Soov valitseda v\u00f5ib tuleneda \u00f5pilase \u201esisemisest miinus-m\u00e4rgist\u201d (puuduj\u00e4\u00e4gid enesearmastuses, sallivuses, eneseusalduses), kus s\u00e4\u00e4rane \u00f5pilane tunneb, et kui teised talle alluvad, siis on ta ise parem. Valitsemissoov v\u00f5ib v\u00e4ljenduda t\u00fcrannias, kus niisugune \u00f5pilane sunnib m\u00f5nd \u00f5pilast oma soove t\u00e4itma ning ootab kuulekust. Kui v\u00f5imutahtja on \u00fchtlasi t\u00f5rges\/trotsliku k\u00e4itumish\u00e4ire s\u00fcmptomitega, siis v\u00f5ib tema k\u00e4itumine olla ka v\u00e4givaldne. <strong>Kui juhtija p\u00fc\u00fcab teisi enamasti veenda, siis v\u00f5imutahtja kamandab.<\/strong>\n<p>\u00d5petaja \u00fclesanne on agressiivsete kalduvustega v\u00f5imutahtjat reaalsest v\u00f5imust eemal hoida. P\u00f5hjuseks on see, et s\u00e4\u00e4rane \u00f5pilane, olles liigselt enesekeskne, ei taha teiste \u00f5pilaste huvide ja vajadustega arvestada. V\u00f5imutahtja v\u00f5ib sagedasti \u00f5petajat \u201er\u00fcnnata\u201c (vaidleb demonstratiivselt vastu, s\u00f5imab, on ebaviisakas jms) isegi mitte seep\u00e4rast, et \u00f5petaja on inimesena talle ebameeldiv, vaid seep\u00e4rast, et nii saab ta klassile n\u00e4idata, \u201ekes on k\u00f5vem\u201c. \u00d5petaja ainuv\u00f5imalik k\u00e4itumine v\u00f5imutahtjaga on kehtestamine.<\/p>\n<p><strong>\u00d5petaja rahulik ja kindel suhtlemine t\u00e4iskasvanu tasandil n\u00e4itab nii v\u00f5imutahtjale kui klassile, et juhtimine (v\u00f5im) on \u00f5petaja k\u00e4es.<\/strong> Kui \u00f5petaja k\u00e4itub alistuvalt, kasutades n\u00e4iteks paluvat tooni, siis annab see v\u00f5imutahtjale hoogu juurde. \u00d5petaja agressiivne k\u00e4itumine otsekui n\u00e4itab sellisele \u00f5pilasele \u2013 \u201eVaatame, kes peale j\u00e4\u00e4b\u201c ja see kutsub v\u00f5imutahtjat edasi s\u00f5da j\u00e4tkama. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f59264955a7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f59264955a7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f59264955a7-collapse\">R\u00fcndaja<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f59264955a7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f59264955a7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">R\u00fcndaja roll on samuti aktiivne nagu eespool nimetatud kaks rolli. Ta eristub neist aga selle poolest, et <strong>tema k\u00e4itumine on enamasti kritiseeriv ja sageli pahatahtlik<\/strong> ning v\u00f5im teda otseselt ei huvita. R\u00fcndaja halvustab sageli teisi \u00f5pilasi ja \u00f5petajat. Ta v\u00f5ib olla ebaviisakas, taktitundetu ja kasutada solvavaid, teravaid s\u00f5nu. Tema isiksuslikku ebak\u00fcpsust iseloomustab kalduvus eitamisele (nagu v\u00e4ikelapse \u201eei\u201c periood). Kas situatsioonist s\u00f5ltuvalt (talle ei meeldi tavaliselt see, mis tehakse) v\u00f5i negatiivse suhtumise (isiklik vaen) t\u00f5ttu v\u00f5ib ta tegelda peamiselt sellega, et \u00fctleb \u201cEi!\u201d. N\u00e4iteks selgitab ta kogu aeg, et \u201cEi, sellest asjast ei tule midagi v\u00e4lja\u201d. Tihti alustab ta lausega \u201cJah, aga see ei ole nii\/aga see ei ole \u00f5ige.\u201d Konstruktiivseid ettepanekuid ta enamasti ei tee.\n<p>\u00d5petaja soovitav suhtlemine r\u00fcndajaga on sarnane suhtlemisega v\u00f5imutahtjaga. Kehtestav k\u00e4itumine on siin \u00f5petaja p\u00f5hiline t\u00f6\u00f6riist. Enamasti tuleb r\u00fcndajaga t\u00f6\u00f6tada ka tunniv\u00e4liselt, vajaduse korral haarates kaasa \u00f5pilase vanemaid ja kooli t\u00f6\u00f6tajaid. \u00d5<strong>petajal tuleb n\u00e4ha nii v\u00f5imutahtja kui r\u00fcndaja halva k\u00e4itumise taga tema isiksuslikku probleemi, ja see on negatiivne enesessesuhtumine.<\/strong> Mida noorema \u00f5pilasega on tegu, seda enam on siin tulutoov \u201ehea s\u00f5na v\u00f5idab v\u00f5\u00f5ra v\u00e4e\u201c t\u00fc\u00fcpi l\u00e4henemine s\u00e4\u00e4rastele \u00f5pilastele. Muidugi seda mitte halva k\u00e4itumise ajal. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f59264955ab-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f59264955ab-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f59264955ab-collapse\">Eksitaja<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f59264955ab-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f59264955ab-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Eksitajat on m\u00f5ned autorid nimetanud ka k\u00f5rvaliste juttude r\u00e4\u00e4kijaks. Niisugune \u00f5pilane armastab palju r\u00e4\u00e4kida ja seda \u00f6elda, mis parajasti p\u00e4he tuleb. Talle meeldib esineda ja seet\u00f5ttu ta naudib t\u00e4helepanu. Tema k\u00e4itumisel klassis v\u00f5ib olla positiivseid k\u00fclgi, kui ta aine k\u00e4sitlemisel leiab uusi ootamatuid seoseid r\u00e4\u00e4gitavaga. Enamasti aga ta lihtsalt segab teisi \u00f5ppimast ja \u00f5petajat \u00f5petamast. T\u00e4nu temale v\u00f5ib tunnis kuluda palju aega ebaoluliste asjade arutamiseks.\n<p>Eksitaja eriliik on naljategija, kes domineerib naljade kaudu. Naljategija p\u00fc\u00fcab (nagu laps, kes on saanud nalja esitamisel ahaa-elamuse) j\u00e4tkuvalt katsetada erinevaid v\u00f5tteid, mis teisi \u00f5pilasi naerma paneks. Grupiteoreetikud \u00fctlevad, et naljategija on probleeme lahendavas r\u00fchmas otstarbekas vaid siis, kui t\u00fcli on majas ja pinge osaliste vahel on t\u00f5usnud k\u00f5rgele. Kui aga valitseb t\u00f6ine \u00f5hkkond, siis on naljamehe m\u00f5ju t\u00f6\u00f6meeleolule hukatuslik. Sageli ei saa naljategija \u00fcldse aru, et tema naljad teisi v\u00f5i \u00f5petajat segavad.<\/p>\n<p><strong>\u00d5petaja tunniv\u00e4lised vestlused eksitaja rolli v\u00f5tva \u00f5pilasega v\u00f5ivad \u00f5pilase k\u00e4itumist parandada, kui \u00f5petaja ennast talle agressiivselt ei vastanda ja p\u00fc\u00fcab oma ootusi tema k\u00e4itumise suhtes p\u00f5hjendada.<\/strong> Eksitaja pole tavaliselt pahatahtlik, vaid lihtsalt suure t\u00e4helepanuvajadusega. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f59264955af-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f59264955af-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f59264955af-collapse\">Toetaja<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f59264955af-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f59264955af-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Toetaja on aktiivne \u00f5pilane, kes n\u00e4eb teistes head ja v\u00e4ljendab seda. Talle meeldib teisi kiita ja kui keegi klassis tuleb v\u00e4lja tema meelest m\u00f5istliku ettepanekuga, siis toetaja \u00fctleb: \u201eSee on hea m\u00f5te.\u201c Toetaja tunnetab klassi positiivseid meeleolusid ja kirjeldab neid. Ta on s\u00f5bralik ja heatahtlik, julgustab kaas\u00f5pilast, kui too seda vajab. <strong>Kui selliselt k\u00e4ituvaid \u00f5pilasi on mitu (palju), siis t\u00e4idavad nad klassiruumi \u201esoojusega\u201c.<\/strong> Nad on empaatilised ja kaastundlikud ning \u201en\u00e4evad\u201c kui keegi klassis on \u00f5nnetu ja l\u00e4hevad talle appi. Nemad astuvad esimeses j\u00e4rjekorras kiusatavat kaitsma. Niisugused \u00f5pilased on \u00f5petaja tugi ja sageli nad toetavad ka \u00f5petajat, kui too seda vajab. <\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f59264955b1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f59264955b1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f59264955b1-collapse\">Koost\u00f6\u00f6taja<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f59264955b1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f59264955b1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Koost\u00f6\u00f6taja on orienteeritud headele suhetele ja talle meeldib koost\u00f6\u00f6. Kui ta n\u00e4eb, et teised \u00f5pilased mingil p\u00f5hjusel koost\u00f6\u00f6d ei tee, siis p\u00fc\u00fcab ta neid liita. Kui teised \u00f5pilase t\u00fclitsevad, siis p\u00fc\u00fcab koost\u00f6\u00f6taja neid sageli lepitada. Muidugi, kui ta usub, et see \u00fcldse v\u00f5imalik on. Koost\u00f6\u00f6taja kutsub teisi \u00fcles vastastikuseid j\u00e4releandmisi tegema (kompromisse) ja olema paindlik. Seda on ta ise ka. Ka tema v\u00f5ib teha heade suhete nimel j\u00e4releandmisi. Kui klassis on mitmeid koost\u00f6\u00f6tajaid, siis on \u00f5petajal palju kergem klassi konfliktifaasis. <\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f59264955b4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f59264955b4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f59264955b4-collapse\">K\u00f5rvalehoidja<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f59264955b4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f59264955b4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Passiivse \u00f5pilase s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks on k\u00f5rvalehoidja. Passiivne \u00f5pilane k\u00fcll kuulab, mida \u00f5petaja v\u00f5i \u00f5pilased r\u00e4\u00e4givad, kuid reeglina on ta ise vait. M\u00f5nikord on passiivsus tingitud \u00fcksk\u00f5iksusest klassis toimuva suhtes. Enamasti aga peitub passiivsuse taga tagasihoidlikkus. \u00d5pilase pidev passiivsus v\u00f5ib aga tuleneda ka sellest, et teda kiusatakse (mida \u00f5petaja ei n\u00e4e) ja passiivsus on siis \u00f5pilase omamoodi kaitsek\u00e4itumine.\n<p><strong>\u00d5petajal\/klassijuhatajal tuleks p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista, mis tingib \u00f5pilase passiivsust ja sellele vastavalt toimida.<\/strong> Kui \u00f5pilase passiivsuse taga on tema \u201emiinusm\u00e4rk\u201c ja \u00f5pilane peab ennast teistest halvemaks, siis vajab \u00f5pilane tuge ja toetust, mis aitaks tal ennast positiivselt hindama \u00f5ppida. Sageli tuleb \u00f5petajal passiivse \u00f5pilase aktiveerimiseks talle otseselt s\u00f5na anda \u201eMida sina arvad?\u201c v\u00f5i \u201eKuidas sina seda lahendaksid?\u201c stiilis. Grupiteoreetikud \u00fctlevad, et passiivsetel on grupile palju anda ja grupi juhi \u00fclesanne on passiivseid motiveerida olema aktiivsemad.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui sotsiaalseid rolle defineeritakse sotsiaalps\u00fchholoogias l\u00e4bi rolliootuste (mida teised meilt meie selles v\u00f5i teises rollis ootavad) ja roll on kultuurispetsiifiline (ootused tuginevad antud kultuuriruumis valitsevatele v\u00e4\u00e4rtustele, kommetele, uskumustele jm., siis rolle v\u00e4ikeses grupis on defineeritud kui t\u00fc\u00fcpilisi indiviidide k\u00e4itumisviise. Seega &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":160,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-21","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/160"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":67,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions\/67"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}